August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jook...
Hommikul ärgates, nagu iga hommik istusin ma köögi laua taha ja jõin kohvi. Äkkitselt mu telefon helises, see oli Karla kes kutsus mind oma kena sõbra sünnipäevale, siis ma nõustusin.Panin telefoni käest ja jõin oma kohvi ära ja läksin pesema. Jõudsin ennast korda seada,kui Karla helistas mulle,et ma bussijaama tuleks. Me pidime bussiga minema,sest tema auto oli remondis ja ta ei viitsinud autot ka rentida.Mul läks aega natukene nägin tee peal bussijaama Martinit,kellega me tahest tahtmatta juttu jäime rääkima. Jõudsin viimasel minutil bussijaama kui karla juba helistas, et kus ma olen.Jõudsime ilusti bussi peale.Istusime ja Karla hakkas rääkima eilsest peost.Kuulsin veel mis peale minu lahkumist juhtus.Jõudsime bussi pealt maha tulla kui Karla nägi tuttavat halli opelit.Karla läks tüdruku poole kes auto juures seisis ja teistega rääkis.Ka mina jalutasin nende juurde ja Karla tutvustas mulle neid.See kelle poole Karla jooksis nimeta...
,,Pärast lõppu" David Hill Tegelased: Matt, Carrie, Logan, Josh, Jilly, Ruth, Kahla, Tug, Gretchen Peatükid: 1. Logani kodu on halvas seisus. Logani ema läks Gretcheniga tarokikaartide pärast tülli. 2. Logani isa tuleb koju suure musta sportautoga, mille Jilly käskis ära viia, kuna ta arvas et see on varastatud. Politsei tuli midagi teatama. 3. Logani isa oli ennast surnuks sõitnud, toimusid matused. Gretchen ütles, et ta ennustas seda ette. Jilly ei saa oma mehe surmast üle. 4. Tug tegi Jilly vana auto korda. Gretchen soovitas Jilly sensitiivi juurde minna, et kadunud abikaasaga ühendust võtta. 5. Gretchen, Jilly ja Logan läksid sensitiivi Kahla juurde. Nad said Joshiga kontakti, kuid minimaalsel. 6. Jilly ja Logan käisid jälle sensitiivi juu...
Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ...................................................................................................... 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ........................................................................................................ kadalipp - .......................................................................................... ............ teoorjus - ................................................................................................ 3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand'i? ...................................................................................................... 4) Kirjelda sündmusi, mis leidsid aset nelipühi laupäeval opmann Vinteri kodus (Vinter, Miina, Päärn) ...................................................................................................... 5) Mis põhjustas talupoegade mäss...
Kuidas mind kõnetas Eesti Draamateatri etendus ,,Sinul on meretäis hirmu". Möödunud reedel käisime koos klassiga eesti Draamateatris, vaatamas etendus ,, Sinul on meretäis hirmu". Etendus oli mõeldud noortele ja rääkis noortest. Oluliseks teemaks oli muusika. Muusika oli nende noorte igapäev ja ka unistus. Etendus rääkis kahest perekonnast, kes elasid kõrvuti. Mõlemas perekonnas oli kaks poega ja ühes perekonnas veel tütar ka. Etenduse läbivaks teemaks oli poiste elu nende unistused muusikast ja tüdrukutest ning nende soov kuulsaks saada. Üks perekond oli vabameelne, nad pidutsesid pidevalt. Pereisa lubas poegadel muusikaga tegeleda. Teise perekonna isa oli väga range, ta nokkis oma poegadega iga pisiasja kallal. Reeglid olid selle kohta kuidas süüa, kuidas taldrikut hoida, uksi prõmmida ei tohtinud. Selle pere isa soovis, et pojad teeksid pidevalt tööd ja ei tegeleks muusika ja muude totrustega. Isa ütluste kohaselt...
''Kallis Mikael'' Maarja-Leena Tiainen Mikael oli rikas Soome poiss, kes elas tavalist teismelise elu. Tal oli oma bänd, palju sõpru ja oma tüdruk, kes oli talle tohutult tähtis. Mikaelist tuleb rääkida aga mineviku vormis, sest ta hukkus traagilises ratta õnnetuses jättes endast maha tüdruksõbra Roosa, kes ootas peale kõige veel Mikaeli last. Kui Roosa oli avastanud, et ta ootab last, tahtis ta loomulikult lapsest vabaneda, sest ta oli alles noor, viieteistkümne aastane koolinoor. Ühel päeval otsustaski Roosa minna naistearsti juurde, et arutada abordi võimalusi. Tema nõustajaks osutus aga surnud Mikaeli tädi, kes arsti eetika reegleid rikkudes rääkis Mikaeli vanematele, et nende poja tüdruk jõudis rasestuda enne, kui Mikael suri. Mikaeli pere oli uudisest teada saades tohutult õnnelik ja tegid kõik selleks, et Roosa jätaks lapse alles. Mikaeli vanematel ei õnnestu...
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel. Eesti rahva ajalugu tutvustas ,,Pildid isamaa sündinud asjust" (1872), kus ta kasutas rohkelt rahvaluuleainest. Suure osa oma elust pühendas Hurt Eesti rahvaluule kogumisele, uurimisele ja ava...
Jõulumuinasjutt Elas kord üks linnupoeg ta elas koos oma vanematega . Ühel päeval ,aga läksid ilmad väga külmaks ja linnud pidid lendama lõunamaale ,aga kuna linnupoeg ei oskanud lennata pidi ta jääma oma pesase . Ta oli nii kurb ,et ei saanud lennata koos oma vanematega lõunamaale . Linnud oli juba lõunamaale ära lenanud ja järsku hakkas lund sadama linnupoeg mõtles , et mis asi see veel on . Ta vaatas ja vaatas , kuid järsku kukkus ta oma pesast välja ja Järsku tuli tema juurde rebeane ja küsis:" linnuke, mis sina siin teed ,sa peaskid ju lõunamaal olema juba?" Linnupoeg vastas:" mul on 2 probleemi esiteks ma ei saa aru ,mis see valge asi on ja ma ei oska lennata seetõttu ma polegi lõunamaale lendanud." Rebane vastas:"see valge asi on lumi ja selle teise probleemiga ma saan sind ka aitada." Linnupoeg küsis:"ei tea kuidas sina mind aitada saad?"Rebane sellepeale lähme minu urgu. Ja lähevadki rebase urgu. Linnupoeg küsib:"noh kuidas sa...
Minu unistuste amet. Minu unistuste amet on see, mis sobib minu iseloomuga, meeldiks mulle väga ja oleks ka rahakotile kasulik. Kirjutan siis täpsemalt oma unistuste ametist. Minu unistuste amet on siseviimistleja. Ma tahan siseviimistlejaks saad, sest ma oskan hästi kujuntada tuba ja oskan selliseid väiksemaid asju remontida ja värvida. Mulle meeldib ka värve ja asju oma vahel segada. Veel meeldib mulle selle töö juures seinasi värvida, tapeetida, teha tapeedi mustrit, pahteltada- mida ma veel ei oska teha, aga tahaks õppida. Viimistleja on see pärast ka minu unistuste töö, sest seal saan olla loov ja panna oma anded mängu või välja tuua. Tegelikult pole see amet minu lapsepõlve unistus, aga ma hakkasin selle ameti vastu huvi tundma alles paar aastat tagasi, kui ma värvisn oma toa aknaid ja tegin väikest remonti. Minu lapsepõlve unistus ametid olid nagu ikka mõne lapse unistus ametid näiteks poemüüja...
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera ha...
Edgar Allan Poe "Must kass" Homme ma suren ning täna tahan ma vabastada oma hinge sellest koormast. Lapsest peale paistsin ma silma oma kuuleka sõbraliku loomu poolest. Eriti meeldisid mulle loomad. Ma abiellusin vara. Meil naisega oli linde, kuldkalu, kena koer, küüülikuid, pisike ahv ja kass. Too viimane, Pluto, oli must ja üllatavalt tark. Ta oli mu lemmik. Kuid mu iseloom muutus pahuramaks, sest hakkasin liiga palju alkoholi tarbima. Lõpuks kasutasin naise kallal vägivalda. Loomade vastu olin julm. Isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul kui ma purjus peaga koju tulin, märkasin, et kass hoiab minust eemale. Haarasin ta kätte, kuid ta kriimustas hammastega mu kätt. Mind valdas meeletu raev. Võtsin taskust sulenoa, haarasin loomal kõrist kinni ja pistsin talt kõhklemata ühe silma välja. ...
Edgar Allan Poe "Kaev ja pendel" Mulle määrati surmaotsus. Olin minestanud. Toibudes hakkas mu hing taas tajuma liikumist ja heli- südame ägedat tuksumist ja tema löökide kõla kõrvus. Ja kohe meenub mulle kogu kohtuprotsess, lõplik otsus, minestus. Avasin kiiresti silmad. Mind ümbritses pimedus. Hakkasin vaikselt kõndima, et leida kuskilt valguskiirt. Liikusin ettevaatlikult, et mitte põrkuda vastu haukambri seinu. Sammude järgi tegin kindlaks, et kongi ümbermõõt on umbes viikümmend jardi (sada sammu). Ma komistasin ja kukkusin. Avastasin, et olin kukkunud kaevuääre juurde. Tänu komistusele pääsesin hukust. Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Ku...
Must vares Liis läks uude kooli. Seal, aga ei olnud klassi suhtlemine selline nagu eelmises koolis. Näägeldi üksteise kallal ja olid teatud kambad, kes omavahel suhtlesid. Ühe poisiga (Sethiga) ei suhelnud keegi ja teda noriti, kuna ta elab lastekodus ja ta on neeger. Liis, aga teadis kohe, et ta tahab selle poisiga tuttavaks saada. Kui õhtul Liis läbi pargi kodu poole läks ilmusid ta teele kolm meest. Liis kartis, sest ta oli kuulnud, et millalgi oli siin üks tüdruk vägistatud. Äkki ilmus välja Seth, kes lõi mehed oimetuks ning sellega päästis ka Liisi. Järgmine päev koolis ei teinud Seth temast väljagi ja vaatas nagu alati tühja pilguga aknast välja. Mõni päev hiljem toimus koolis disko, neil oli oma klassis klassikaaslastega väike istumine. Ta jõi vaid ühe klaasi veini, kuid ta jäi sellest nii purju. Ta mõistis, et keegi on talle midagi joogi sisse pannud. Ta uuris peol välja, et nende klass...
Kultuur või kultuuritus Üks väga päevakajaline ja samas äärmiselt tõsine, meid kõiki puudutav, probleem Eestis on liiklus. Just see, mis on viimased paar aastat teedel ja tänavatel toimunud, eelkõige just mootosõidukite vallas. Ei möödu ilmselt ühtegi päeva, kui uudistes ei mainita ränki õnnetusi, kus inimesed saavad raskeid vigastusi või isegi surma. Kuigi ma ei ole veel autojuht, häirib see probleem tõsiselt. Kõige murettekitavamad on liiklusõnnetused mis on põhjustatud alkoholijoobes juhtide poolt või valede sõiduvõtete pärast. 2007. aasta esimese üheksa kuu jooksul 152-st hukkunust 103 ehk 2/3( kokku liikluses toimunud õnnetusi aasta jooksul 2434 ), said liikluses surma enda eksimuse või hooletuse tagajärjel, kas otseselt liiklusreegleid rikkudes või teadlikult alkoholijoobes juhi autosse istudes¹. Inimestel kaob liiga tihti reaalsustaju, unustades, et ebakainena rooli istudes seavad nad ohtu nii...
Minu jõulud Jõulutunne hakkab mul tekkima siis, kui tavakohaselt käime detsembris Niguliste kirikus mõnel jõulumuusika kontserdil. Vanasti oli minu jaoks see kontserdil käimine üsna igavaks ürituseks. Nüüd aga meeldib mulle orelimuusika väga, mõnus on ka, et selline peretava meil olemas on. Sellest kontserdist saab alguse jõulude ootamine ja jõulumeeleolu! Päris ettevalmistused hakkavad meie peres tavaliselt jõuludeks paar päeva enne jõululaupäeva, mil me ehime tuppa toodud kuuske, koristame ja kaunistame tube. Enamik sugulasi elab meil Soomes, kuid Jõuludeks kõik tulevad Tallinnasse ja me koguneme vanaema juurde. Tavaliselt tuleb kõigepealt kohale minu onu pere. Ma ootan alati nende saabumise päeva, sest siis tuleb ka minu onutütar Jaana. Ta on kül minust seitse aastat vanem, aga me veedame koos aega väga lõbusalt ja sisukalt. Sel aastal käisime me uisutamas, vanalinnas jalutamas, külastasime ka jõu...
Pärnu XXXX Põhikool XXXXX XXXXX 6B Berti päevik Referaat 2009-01-14 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Ülevaade raamatust lk 4 Lemmik koht lk 5 Tegelastest lk 6-7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 Ülevaade raamatust See raamat räägi poisist nimega Bert. Ta on tavaline poiss V a klassist. Ta teeb midagi mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Ta kirjutab päevikuss punase pastakaga kui ta on armunud. Niimoodi kirjeldas Bert oma armastatut Nadjat: `` Nadjal on tumedad silmad ja tumepruunid lokkis juuksed. Kõik tema ümber sädeleb, nii et süda hakkab kloppima. Oi, päevik, kui sa vaid teaksid, kuidas ta naeratab
Kirjandusteose analüüs Wikmani Poisid Jaan Kross Tallinn 1998 1. Teose sisu lühikokkuvõte Wikmani poisid alustasid kümnendat klassi edukalt. Aktus algas direktori igava jutuajamisega. Posid sattusid selles teoses mitmetesse probleemidesse. Esimene probleem oli magneesiumi kera plahvatamine, mille tagajärel oli Pukspuu Juss hädas ning talle tulid appi teised poisid. Jaagu ja Virve vahel oli enamat kui ainult sõprus. Nad käisid pidudel koos. Kümnenda klassi keskel suri Hr. Wikman maovähki. Tema asemele tuli Ambelm kes lahkus üheteistkümnenda klassi alguses. Kui tuli eksamite aeg, üritasid poisid igal viisil matemaatika kontrolltööst ära hiilida. P...
inimõigused – võitlus tsensuuri vastu, trükivabaduse õigus, võimalus vabalt mõelda ja vabalt avaldada oma arvamust Valgustussuundumus sai alguse Inglismaal, kuid tegelikuks valgustusmaaks sai Prantsusmaa. Kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kunstile seati praktilised ülesanded – kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. Ususallivus. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Ideede propageerimiseks tekkis uus žanr – filosoofiline romaan ja jutustus. Populaarseks kujunes ka esseistlik vorm, ideeline vaidlus kõnedes ja traktaatides. Inglismaa 1688-89 nn Kuulus revolutsioon – alus põhiseaduslikule parlamendile – alus tänapäeva riigikorrale Märksõnad:
1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri". 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920
J.D.Salinger ,,Kuristik rukkis" Teos ilmus kõigepealt Ameerikas järjejutuna (1945-1946) ja hiljem ka raamatuna USA-s ja Inglismaal (1951). Eestis ilmus raamat 1961.aastal. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntumaiks teismelise mässumeelust kirjandusteoseks. Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud. Kuristik rukkis rääkis 17- aastasest poisist nimega Holden Caulfieldi. Holden käis Pencey erainternaatkoolis, kus ta kõikides eksamites välja arvatud inglise keeles põrus. Seetõttu ta visati koolist välja. Holden teadis, et tema ema on alates sellest ajast kui tema noorem vend Allie suri palju närvilisem ja otsustas välja viskamise koha pealt veel vaikida. Kuigi Holdenil oli hirmus kange soov näha oma pisikest õde Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kin...
Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama ...
Kuidas soome faks keeldus Tallinna kiluga sõbrustamast Jutt räägib sellest, kuidas tehnika areneb kiiremini kui inimene ning et inimesel on tihtipeale raske selle arenguga sammu hoida. Ta räägib ära kaks peamist lugu üks sellest, kuidas ta ei olnud enne kunagi faksinud, sest see oli tol ajal nii suur asi ning ta oli segaduses. Kõigepealt saatis ta artikli, mille oli kirjutanud, Tallinnasse, et teised lugeda saaksid, kuidas ta sadu kilusid puhastab. Teised aga ei uskunud, niisiis tahtis ta ka kilu neile faksida, et oleks ikka tõend olemas. Tema ju ei teadnud, kuidas faks tegelikult töötab. Teine lugu räägib sellest, kuidas inimesed keerulisest liftisüsteemist aru ei saanud, kuidas täpselt ja kust seda kaarti läbi tõmmata, et lift õigele korrusele sõidaks jms. Loo mõte oli see, et tehnika areneb kiiresti ja inimene ei jõua sellega sammu pidada, eriti lihtne inimene, kes sellega e...
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
Herman Vesiaid 9B ,,Kõrboja peremees" A. H. Tammsaare Autorist A. H. Tammsaare, kelle kodanikunimi oli Anton Hansen, sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Albu vallas ja suri 1. märtsil 1940. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad lisaks ,,Kõrboja peremehele" veel ,,Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine" jpt. Raamatu sisu Romaani ,,Kõrboja peremees" peategelaseks on Katku Villu. Raamatu alguses oli Villu äsja vanglast väljunud ja koju naasnud. Vanglas oli ta olnud Künka Otto tapmise pärast. Seda ta ei kahetse, kuna Otto ise ründas teda pussiga. Villu saab teada, et Katku naabertallu, Kõrbojale tuleb tagasi peretütar Anna, kellega Villu oli nooruseas sõ...
Herman Vesiad 8B ,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisi...
Raamat räägib kahe tüdruku mõrvast väikeses Glenshire'i külas. Mrs Bantryle appi tõtanud miss Marple hakkab neid salapäraseid mõrvu lahendama. Ilmuvad välja hämmastavad faktid ja uskumatud asjaolud. + Raamat oli huvitav ja kõik pisiasjad olid välja seletatud. - Venis liiga pikaks Kuritöö motiiviks oli kadedus Ruby Keeni vastu, kes pidi pärima väga suure osa mr Jeffersoni pärandusest, kuigi ta ei olnud isegi pereliige. Ühel hommikul leidis teenjatüdruk Mary kolonel Bantry . Mrs Bantry kutsus seepärast külla oma hea sõbra miss Marple'i, kes hakkas seda mõrva uurima. Algselt olid peamisteks kahtlusalusteks mr Jeffersoni tütre mees Mark Gaskell ja poja naine Adelaide Jefferson. Nad mõlemad olid rahalistes raskustes, seega oli neil motiiv olemas. Mõrva uurimise käigus avastati veel autosse põlenud tüdruku laip. Taibukas miss Marple hakkas neid kahte mõrva omavahel seostama ja avastas asitõendotes vea. Ruby Keeni sugulane Josie valetas Ru...
ja Elisabeth ning ta otsustas koju tagasi sõita, aga see katse ebaõnnestus ja ta oli taas Lanna mõju all. Kuid siis juhtus midagi väga ootamatut! Kunstnik Fritz suri... Kohe pöördus Ernst kodulinna tagasi ja ühines leinajatega. Mitu kuud elas ta sügavas masenduses, luues muusikalist teost sõber Fritzu mälestuseks. Tema töö õnnestus ning ka Elisabeth andestas talle. Kõik oli taas endine, kuid mitte kõik, unistuste tuba polnud endine, sest seal polnud Fritz Schrammi. Kasutatud kirjandus. http://www.tdl.ee/~liisi/tsitaadid.html http://www.hummuli.ee/~evva/rida23.html 20. sajandi kirjanikud ENE ENEKE Unistuste tuba ttp://www.usc.edu/isd/locations/ssh/special/fml/Remarque.html "Üle õitsva aia puhus lehekuu tuul. Vanade müüride kohal rippuvatelt sirelitelt tuli rasket magusat lõhna", niimoodi algab Erich Remarki üks esimesi romaane. Selle raamatu üheks peategelaseks on üks kolmekümnendates aastates kunstnik, kellel on palju häid sõpru.: Elisabeth Fritz Schramm
50". Populaarsed olid ka tema kriminaalnäidendid: "10 neegrit", "Hiirelõks", "Süüdistuse tunnistaja". Oma vaadetes oli Christie küll konservatiivne, aga vihkas faismi ja vägivalda. Ei tunnistanud alkoholi, suitsetamist, telerit, raadiot. Ta armastas elada rahus ja vaikuses oma maakodus või viibida koos oma arheoloogist mehega Lähis-Idas väljakaevamistel. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis Inglismaal. Kasutatud kirjandus Paddington 16.50, tõlkija järelsõna EE, nr2 lk 18
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukk...
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituri...
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema. Ta jooksis sinna ning oks oleks tal äärepealt ka teise silma välja torganud. Ta oleks jooksmist veel jatkanud, kuid ta märkas liival ühe suure koera ja kellegi inimese jälgi. Arvatavasti olid need Kõr...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, ses...
Libahunt A.Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal ...
Toome helbed F. Tuglas Leeni mängis metsas oma nukkudega, kes pidavat olema nõiutud kuningatütred. Järsku kuulis ta, kuidas Marie ja Kusta tulevad metsa. Mõlemad itsitasid. Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss. Vidrik käis mitmes talus sulaseks, sest ta ,,vallandati" enamustest, sest tal olid teist sugused vaated. Leeni hõikas ,,Tere Vidrik!", kuid Vidrik vihastas Leeni peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis korki. Järsku lä...
Suveöö armastus F. Tuglas Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli aluspükstes ainult. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama. Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast jälle Kusta palub Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, sest muidu kutsub ta paremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ning siis ta jooksis ...
taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänaseni samanistlikke jooni, hoolimata samaanide tagakiusamisest ja ateistlikust propagandast koolides nõukogude ajal. Siiski on kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil elanud rahvad tugevalt mõjutatud ateistlikust ideoloogiast ning paljud inimesed ei pea end tänapäeval enam usklikeks. XXXXXXXXX 9c 22.10.2006 Kasutatud kirjandus: 1) http://www.erm.ee/?node=83 2) http://fillu.edu.ee/sisu.php?teema=3&id=53 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Soomeugri_keeled 4)http://estonians.ugri.info/est/rahvad/eestlased/uudised/poliitika 5)http://www.vm.ee/est/nato/kat_533/4761.html 6)http://www.suri.ee/ 7)Väike entsüklopeedia 2002
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ...
Millises Eestis ma tahan elada? Olen märganud, et praegune Eesti erineb palju sellest Eestist, kus ma sündisin. Ma unistan tihti teistsugusest, mulle sobivamast, Eestist. Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma sellise asjaga tuttav. Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil mujal maailmas ei ole loodus nii puhas kui Eestis. Samuti rõõmustan ma selle üle, et eestlased on muutunud avatumaks ning abivalmimaks. Mä...
Kalevipoja sisukontroll · Kelle kosis vana Kalev endale naiseks? · Kuidas tekkis toompea mägi? · Kuidas tekkis ülemiste järv? · Mis oli kalevipoja esimene töö? · Kus tõi kalevipoeg palke? · Kuidas sai siil endale okaskasuka? · · Miks tahtis kalevipoeg minna ümbermaailmareisile? · Iseloomusta kalevipoega · Kuidas suri kalevipoeg ? VASTUSED : 1. Linda 2.Linda tassis kalevi hauale palju kivisid ja liiva ja nii tekkiski Toompea mägi 3.Kui Vana Kalev ära suri ja linda kivipeal nuttis . Linda nutust tekkiski Ülemiste järv 4:kündmine 5:Pihkvast 6.Kalevipoja kasukast. kalevipoeg rebis kasukast tükki ja viskas selle siilile selga ja nii saigi siil endale okaskasuka 7.Kalevipoeg tahtis maailmanäha 8.liiga kättemaksuhimuline , hooletu 9. tema enda mõõk võttis temalt elu ,
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema. Ühel üäeval kui Maanus Ennast jaanuse juurde peidis tulid rüütlid ja põletasid ma...
HARRY POTTER See lugu sai alguse ühel täiesti tavalisel päeval. Kui järsku hakkasid lendama öökullid ja tänavatele ilmusid imelikud inimesed, kellel olid seljas mingid rüüd. Aga öösel juhtus midagi maagilist. Professor Dumbledore korjas tänavatelt kõik tuled. Seal oli ka professor McGonagall, kes oli muutunud kassiks. Hagrid tõi Harry oma õhus lendava mootorrattaga maja Privet Driver'i 4 juurde. See maja kuulus Harry ema õele. Dumbledore pani Harry koos kirjaga Dursleyde ukse taha. Harry ema ja isa tappis Voldemort. Selle pärast oli Harryl otsa ees välgu sarnane arm. Dursleydel oli poeg nimega Dudley. Ta oli väga paks ja ära hellitatud. Sellest oli möödas peaaegu kümme aastat. Harry tädi majas oli Dudleyst palju pilte, samas mitte midagi sellele viitavat, et Harry elaks seal. Harry elas trepi all. See päev oli, aga eriti jube, sest oli Dudley sünnipäev. Harry pidi tavaliselt vara ärkama ja süüa tegema. Dudley sai...
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Te...
Wikmani lahkusele. Riks ise ei suudaks muidu kooli maksu, mis on 40 krooni aastas, ära maksta. Sirkel ja Penn käisid tihti vaatamas, kuidas läheb Riksil Jussi õpetamisega. Ühel korral, kui Jaak läks vaatama Jussi edusamme, kohtus ta Pukspu noorema õega. Jussi õde, Virve, oli pähklipruunide juustega ja siniste silmadega. Jaak armus temasse ja käis seetõttu tihemini Pukspudel külas. Jaak kutsus Virve tihti kinno ja helistas talle. Kirjandus tunnis anti neile ülesanne, kirjutada kirjand Koidulast ja Kreuzwaldist. Just sellist ülesannet Jaak ootaski, sest ta tahtis Virvele muljat avaldada. Eelmine kord oli Rääkind Virve, et ta oli käinud ,,Vaimu Kultuuri ühingus" ja kuulanud seal kellegi kirjandit ja mis oli tundunud talle ,,niiiii" igav. Jaak märkas, et tema kirjandil on palju ühist Virve omaga. Jaak tahtis lugeda oma kirjandit ,,Vaimu kultuuri ühingus", et
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on...
Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega j...
Juhan Liiv Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues l...
...............................................................................Lk 3 Ülevaade raamatust...........................................................................Lk4 Lemmik koht...........................................................................................Lk5 Autorist..........................................................................................Lk6 Kokkuvõte......................................................................................Lk7 Kasutatud kirjandus...........................................................................Lk8 Sissejuhatus See raamat räägib ühest ülbest rikkur poisist kes kukub üle reisilaeva parda merre ja kelle siis kalurid merest välja korjavad. Ma valisin selle raamatu sellepärast, et selles raamatus on suhteliselt palju pilte ja selle raamatu trükisuurus on suur. 3
,,Daamide Õnn" Seljas vanad mustad leinarõivad isa matuste ajast, saabus kahekümne aastane Denise koos oma kahe venna, viieaastase Pépé ja kuuteistkümneaastase Jeaniga, imeilusasse ja suurde Pariisi. Nad saabusid onu Baudu juurde, kes omas kauplust nimega ,,Vana Elbeuf". Härra Baudul ja tema naisel Elisabethil oli tütar Geneviève, kes pidavat abielluma kevadel poeselli Colombaniga. Ärri tööle asumise hetkest peale arvestas noormees seda abielu. Kindel veendumus, et ta Geneviève`i saab, hajutas igasuguse ihaluse tütarlapse vastu. Ka neiu oli harjunud noormeest armastama. Lepiti kokku, et Jean asub homsest õpipoisina tööle oma uue peremehe juurde. Pépél aga oleks hea ühe vana daami juures, kes võttis väikesi lapsi pansioni peale. Denise ise asus tööle Octave Mouret`le kuuluva kaubamaja Daamide Õnne valmisriiete osakonda müüjannana. Denise`st sai osakonna pilkealune. Mouret äratas temas a...
Ükski kuritegu ei jää karistamata Jenny Carrol ,,Kokkutulek", 2001, kirjastus Varrak, 183lk Raamat räägib tüdrukust nimega Suze (õige nimega Susannah), kellel on võime näha surnute vaime. Tema töö ametlikuks nimetuseks on vahendaja ning ülesandeks on aidata vaimudel lõpetada need tegevused, mis neil siin maailmas pooleli jäid, et nad saaksid edasi liikuda. Ühel päeval näeb ta nelja autoõnnetses surnunud noort, kes üritavad kätte maksta teises autos olnud isikule, keda nad süüdistasid nende mõrvamises. Suze võtab enda ülesandeks takistada neid seda tegemast. Jutt hakkab pihta Suze-ga, kes veedab rannas parajasti aega oma sõbra Ginaga, kes oli talle New Yorgist külla tulnud. Teel poodi uute jahutusjookide järgi said nad kokku Suze-i sõprade Kelly ja Debbie-ga ning suundsid edasi poe poole. Poes märkas Suze nelja vaimu, kes parajasti poest jooke varastasid. Samas poes ajalehte uurides avasta...
Eesti rahva mure-liiga palju alkoholi tarbimist Enam vast ei ole see enam kellelegi uudis, et alkohol mõjub paljude inimeste eludele traagiliselt. Alkohol ei ole enam vaid harukordne probleem, vaid on suureks probleemiks paljudel inimestel. Inimesed aga ei mõtle tagajärgedele enne kui nendega midagi halba juba juhtunud on. Alkohol on Eestis väga suureks probleemiks. Alkohol ei puudu enam vaata et üheltki peolt- noored ei pea enam pidu ilma alkoholita enam õigeks peokski, täiskasvanud joovad end sünnipäevadel korralikult täis. Alkoholi hakatakse tarbima juba väga noores eas- hilisõhtuti on võimalik tänavate peal näha isegi juba 10-aastaseid alkoholi joobes jõmpsikaid. See pole enam vist ühelegi inimesele uudis, et Eestist saavad alaealised liiga vabalt alkoholi kätte. Väga palju Eestis toimunutest peksmistest, vargustest, tapmistest ning autoavariidest on sooritatud just joobes olekus. Alkoholist tingitud surmade arv on Ee...
Juhan Sütiste Juhan Sütiste 28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Tähelepanu äratanud esikkogu "Rahutus" luuleotsingutes vaheldub autobiograafiline aines ümbritseva tegelikkuse kujutusega, tundeavaldus ekspressiivse hoiakuväljendusega, klassikalise üle domineerib re...
Muutused perekonnas Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud ...
Vabadus on vastutus. Teeskava : * Mis on vabadus ? * Vabadusega kaasneb vastutus. * Vabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. * Vabadust piiratakse * Vabadust peab hindama "Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi" - Rousseau Vabadus on iga inimese jaoks erinev. Mõnele tähendab see võimalust öelda seda, mida mõeldakse, mõnele aga võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja mitte teeselda ja lasta ennast mõjutada. Vabadusega puutume kokku iga päev. Vabadusega kuulub kaasa vastutus, eelkõige iseenda ees. Inimene peaks tunnetama vabadust teha ja öelda mida heaks arvab, kuid samas ka mõistma sellega kaasnevat vastutust. peaks andma vastutust oma tegevuse ning oma valikute eest, kes ...
Keel on arusaamatuste allikas. Keelega saab korda saata palju head kui ka halba, tihtpeale tuleb välja, et keel on arusaamatuste allikas. Paljud kasutavad võõrsõnu, mille õigeid tähendusi ei teada, sellest võivad tekkida arusaamatused. Näiteks daam tahtis oma uuele meestuttavale öelda et ta on nii imposantne ehk väärikas ja esinduslik. Kuid daam ütles, et ta on nii impotentne. Sellest tekkis arusaamatus, ning daam näitas end uue meestuttava ees halvas valguses. Samuti tekitab arusaamatusi hääletoon. Hääletoonist saab välja lugeda palju. Kasvõi näiteks, kui kaks välismaallast saavad kokku , ja kumbki ei oska kummagi keelt ning üks räägib midagi, siis saab ikkagi hääletoonist välja lugeda nende hetke emotsiooni. Tänapäeva noorte keel erineb tavalisest keelest, kasutatakse palju slänge ning inglise keelseid väljendeid. Arusaamatus võib tekkida siis, kui räägitakse mõne vanema inimesega. Vanemad kasutavad o...
Eksimine Eksimine on inimlik. Eksida saab näiteks nii, et oled tulnud metsa ja ei mäleta enam tagasiteed. Siis öeldakse, et inimene on ära eksinud. Eksida saab ka teistmoodi, näiteks kui sa oled arvanud/öelnud/teinud midagi ning see osutus valeks. Ka siis öeldakse, et inimene on eksinud. Vahel öeldakse, et inimene on eksinud ka siis, kui ta on oma mõtetes kuhugile mujale rännanud. Iga inimene on oma elus eksinud. See võib olla ka hea, sest siis saab inimene oma vigadest õppida. Kuid enamasti on see halb, kui eksitakse. Eriti halb on see siis, kui teised inimesed ei mõista seda eksimist. See võib viia lausa katastroofini. Oleneb muidugi, kui hull eksimine oli. Näiteks üks väga hull näide on, kui arst eksib ning selle tõttu patsient sureb. Ja siis öeldakse ikka, et eksimine on inimlik. Mul tekiks küsimus, et kas siis inimeste tapmine on inimlik? Selle küsimuse üle saaks palju ja pikalt arutada. K...
Meie neljajalgsed sõbrad Milleks loomi on vaja? Kuidas on neid võimalik aidata varjupaikades? Millised toredad sõbrad on mul? Sellest ma siin kirjutangi. Mõeldakse küll, et kellel neid loomi veel vaja on ja et nad on kulukad. Jah nad võivad küll olla natuke kulukad, kuid nad on väga head sõbrad, kes teevad su südame hellaks kui nad sulle sügavalt silma vaatavad. Nad on ka väga head kuulajad ja nad ei sega kunagi jutule su jutule vahele. Nad on väga head seltsilised kui elad üksi või perega, kus on lapsi. Olen kuulnud, et nad on ka head ravijad kui sa oled haige ja nad pidavat kurje vaime eemal hoidma. Nii et endale tasuks võtta koju tore neljajalgne kaaslane. Varjupaikatest on paljud kuulnud, kuid vähesed on seal käinud. Kes aga selle maja uksest juba korra sisse astub, ei suuda enam tagasi tulemata jätta. Kõige rohkem tunnevad sealsed loomad puudu kontaktist inimesega ja mängimis...
"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" Nendest küsimustest võib teha valiku. 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? 2. Agnese isa nimi. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kaks võimalust. 7. Gabrieli kasuvennad. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? 9. Kes oli Siim? 10. Miks karjatas Agnes unes "Gabriel"? 11. Mis oli Gabrieli isa nimi? 12. Mis oli Gabrieli ema nimi? 13. Millise jõe orus asus Gabrieli kodu? 14. Millised asjad andis isa Gabrielile? 15. Mis ametit pidas Gabrieli kasuisa? 16. Millal kasutas Agnes relva? Jutusta. 17. Kelle vastu sõdis Ivo ja palju tal mehi oli? 18. Kuidas kutsuti Ivo? 19. Miks laskis Gabriel Ivo...
hommik äike lilled lõhnad mustrid maa taevas päike pere sõbrad mure usk lohutus tuul üksindus sünd surm enesekindlus kahetsus õnn viha kibestumus armastus rohelus valu võit vihm luuletus reaalsus fantaasia investeering saladus ausus suhtlus mäng hoolivus tarkus stabiilsus õnne tus haavatavus naeratus kuuluvu s hämarus komistus lähedus oimetus tuul sädelus rand tähed öö palvetus kirsid poed kunst tegevus. m...
Retsensioon filmist ,, Alexander" Rezhissöör: Oliver Stone Peategelased: Alexander (Colin Farrell) Olympiasega (Angelina Jolie) Philippos (Anthony Hopkins) Alexandri parim sõber(Jared Leto) ,,Alexander"on suurejooneline seiklusdraama. Film räägib legendaarsest ja müütilisest Makedoonia kuningast Alexander Suurest. Filmi alguses näidati Alexandri lapsepõlve, kuidas Alexander koolis vanemate ja targemate õpetajate poolt põhjaliku õpetuse ajaloo kohta sai. Lisaks õpetajatele haris teda ka tema kuningast isa Philippos ja tema ema Olympias. Paljudest nendest õpetustest võis ka ise targemaks saada ning palju uut ja huvitavat teada saad. Pärast Alexandri isa surma räägiti ja ka näidati Alexandri suuri ja laialdasi vallutusi. Huvitav oli teada saata et, Alexan...
Tunnused: põhineb kindlal süźeeskeemil, juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses, tegevus areneb kulminatsiooni suunas, tegevus lõpped puändiga, süźeed pingestab juhtmotiiv, tegelased individualiseeritud, tegevuskoht- ja aeg ei ole väga olulised. Liigid: jutustav, psühholoogiline ja sümbolnovell Esindajad: Nikolai Gogol, Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Friedebert Tuglas, August Gailit, Peet Vallak jaArvo Valton. Kirjandus ja sõda: Sõda on piirolukord, kus inimene peab otsutama, kuidas käituda. Sõda on halb, sest tihti kannatavad süütud. Sõda on hea, sest see tähendab uue elu algust. Sõda kujutas juba Homeros oma teoses „Ilias“. Sõjast kirjutatakse ka Vanas Testamendis. Sõja teemale keskenduvad ka keskaegsed kangelaslaulud nt. „Rolandi Laul“. Seda teemat puudutab ka „Kalevipoeg“. 20. sajand tõi
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim ...
KAVAPUNKTID 1.Kristiina jäi nukku vargusega vahele ja ta viidi ülekuulamistele kus talle tuli järgi Triinu ema ,ja viis kristiina koju,kui kristiin aoli kojujõudnud siis märkas ta et ta emal oli kolmepäevapohmell,siis aga tuli triin kristiina ukse taha ja nad läksid parki kus nad kohtasid joodikut ja antsid talle natuke raha. 2.triin kutsus kristiina nädalaks ajaks suvilasse koos triinu vanematega,kristiina küsis ema käest luba ja ema lubas ja andis veel 300 krooni toiduraha ka,hommikul läksid triin ,kristiina ja triinu vanemad koos suvilasse kus triin ja kristiina pidid magama saunas päevadel käisid tüdrukud kalal ja seenel .kui oligi aeg koju minekuks 3.kui kristiina koju jõudis oli emal juba parem ja kristiina rääkis emale oma puhkusest,siis läksid triin ja kristiina randa kus triinu päikeseprillid ära varastati ja kui nad olid koju jõudnud siis kristiina hakkas koristama 4.Oli esimene koolipäev ja kris...
,,Hirveküti" Zanri tunnused Raamat ,,Hirvekütt" on romaan. Romaani iseloomustavad keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg- eeskohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus-, isiku ja olustikukirjeldustega. Selles raamatus ei ole mõnda romaani tunnust nagu näiteks arvukas tegelaskond. Raamatus on vaid mõned üksikud, kuni kümme tegelast välja toodud. Minu arust ei ole seal ka väga pikk tegevusaeg. Tegevus toimub kõige rohkem ühe nädala jooksul. Mõned romaani tunnused teoses ikkagi olid. Raamatus on üpris keerukas sündmustik ja see on ka väga probleemiderohke. Niikui üks probleem lahendatud sai tuli kohe uus. Raamatus on ka jutustamine mis põimub dialoogidele. Väga palju seletatakse sündmustiku dialoogide teel. Kõvasti on ka loodus-, isiku- ja olustikirjeldusi. Kirjaldatud on raamatus väga pikalt loodust ja kohti kus raamatu tegelased käisid. Kõvasti on kirjeldat...
Sisukord 1. Elulugu ..........................................................................................3 2. Contra ...........................................................................................4 3. Contra teosed ..................................................................................5 4. Lisad ............................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus...........................................................................7 Elulugu Luuletaja Margus Konnula, artistinimega Contra, on sündinud 22. märtsil 1974. a. Võrumaal. Contra on elanud ja kasvanud Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis
Kõik pole kuld, mis hiilgab. ,,Kõik pole kuld, mis hiilgab"-on tuntud väljend, mis leiab inimeste poolt kasutamist päevast päeva. Kuid mida me mõtleme seda öeldes? Igaühe jaoks on ju sõna ,,kuld" erinevalt moodi mõistetav. Kas rõhutame vaid materiaalseid või ka vaimseid tähtsusega kogemusi? Igaühel on omad väärtushinnangud ja vaated. Selle lausega seostub palju mõtteid. Heaks näiteks saab võtta televisiooni ja meelelahutus tööstuse. Inimestele püüdakse maalida seda kui glamuurse ja heade võimalustega kohta, kuid tõde on,et kõik on hääbuv. Sinu nägu meeldib inimestele vaid senikaua, kuni selles on ilu. Selleks, et sinust huvitav lugeda ja kuulda oleks, pead sa olema kaasatud skandaalidesse, draamadesse ning kõmu pakkuvatesse uudistesse. Näiteks modellinduses võib ju tunduda,et oled leidnud oma elukutse, kuid kas see on kõik, mida elult tahta? Paari aasta pärast kaotad sa oma sära...
Mida toob kaasa teadmatus? Teadmatus võib erinevates olukordades erinevaid emotsioone kaasa tuua, sõltudes sinu vastupidavusest ja kujutlusvõimest. Näiteks teadmatus võib tekkida mõne lähedase haiguse puhul, kui sa ei tea, kui palju sinu jaoks kallil inimesel veel elada on jäänud ja kuidas saaks temaga kvaliteetaega veeta. Sellistes situatsioonides tekib paanika selle üle, mida sa oleksid võinud paremini enda ja selle lähedase jaoks teha ning et koosviibitud aeg teil mõlemal elu lõpuni ei ununeks. Muidugi kaasneb nende mõtetega nii viha kui ka pisaraid, sest võid aru saada kui vähe sa enda lähedasest hoolinud oled. Teadmatus võib tekkida ka igas teises situatsioonis, näiteks sattudes uute, tundmatusse paika võõraste inimestega ja abivahenditeta. Selle olukorra näiteks võib tuua William Goldingu raamatu ,,Kärbeste Jumal", mis räägib asustamata saarele sattunud teismelistest poistest, kes ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
Uurimus 1 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................3 Sisu......................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada et enamus kaheksanda klassi õpilastest istuvad oma
Eesti hümni saamisloost I üldlaulupeol, mis toimus Tartus 1869.a., oli peale saksa- ja eestikeelsete laulude kavas kaks soome laulu, üks neist Friedrik Paciuse (1809-1891) ,,Maamme" (,,Meie maa"). Sellele Soomes väga populaarsele laulule kirjutas Johan Voldemar Jannsen laulupeoks eestikeelsed sõnad. Ilmselt võttis ta seejuures eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne ,,Hiiumaa ehk isamaa laul". Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V. Jannseni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esimest korda. Juhatas Jannsen ise. Laul vaimustas nii esinejaid kui ka kuulajaid ning sellest hetkest peale hakkas tema populaarsus üha kasvama. Järgnevatel aastakümnetel kujunes ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" eesti rahva lauluks, pärast 3. üldlaulupidu 1896.a. aga nimetas ,,Postimehe" juhtkiri seda...
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele" kohta Lugesin läbi B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele. Minu arust ei ole koolivorm vajalik, sest ma arvan, et õpilased ei taha koolivormi kanda. Minu arvates tuleks ikka alguses õpilastelt küsida, kas nad tahavad kanda koolivormi. Margit Tätte ütleb ,, Tüdrukud kannavad väikesi, naba paljastavaid toppe". See on tõsi aga vähesed kannavad selliseid toppe. Minu arust on see kole ja ka hakkab sellega kiiresti külm. Sellega ma ei ole nõus, et teksad on välistatud ja kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid. Selliseid pükse ei kanna keegi ja paljud kannavad teksapükse niitüdrukud kui ka poisid. See, et poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal, sellega ma ei ole nõus, sest koolis ei kanna keegi selli...
annaabi.ee 
