Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Semiootika teadusdistsipliinina on lihtsalt märkide analüüs või märgisüsteemide toimemehhanismide uurimine“ (Cobely&Jansz 2002: 4). Siinkohal tuleks rääkida ka tõlgendamisest, mida käsitleb John Deely oma raamatus „Semiootika alused“. „Tõlgend ise võib, aga ei pruugi olla mentaalne, ja temast võib omakorda saada objekt, mida tähistab tema oma tõlgend ja loomulikult, olles tähistatav objekt, võib ta muutuda märgiks, millel on jällegi oma objekt ja uus tõlgend.
Semiootika uurimisvaldkonnaks on märk, ent on olemas vähemalt kaks erinevat märgi määratlust ja sellest tulenevalt ka kaks suunda: Peirce/Morrise semiootika ja Saussure'i semioloogia. Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis suhtes või mingil määral. (Peirce'i definitsioon). Märk on bilateraalne, kahepoolne (Saussure). Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus.
Semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja
Simmelil on väga eriline koht minu enda arenguloos, kuna tema ideoloogia on tugevalt mõjutanud mu esimest olulisemat kuraatorprojekti kunstimaailmas – Ajavaba Päeva, mille kohta võib lähemalt lugeda http://www.timefreeday.net. Klõpsides kiriku aknaluuke, avanevad pildid 2005. aastal toimunud lavastusest Riias.
Saussurei - i semiootika on bilateraalne (ehk kahepoolne, koosneb 2st lahutamatust osast): 1) tähistaja (‘laud’)realiseerub helides 2) tähistatav (laud). Realiseerub mõtetes Kujutab märki paberilehena: üks pool on see, mida ta tähistab, teine see, kuidas ta seda teeb.
Sellel teoorial on neli suuremat suunda: • Fillmore jt konstruktsiooni grammatika Autoriteks on Charles Fillmore jt. Nad väidavad, et keerulisel grammatilisel konstruktsioonil (fraasil, lausel) on semnatiline ja pragmaatiline väärtus, mis on seotud otseselt temaga.
Semioloogia on semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide jamärgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. 3 Kõne — realisatsioon.
Sherlock holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused.
Semiootika – on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust.
Sebeok on defineerinud semiootika mõistet Anti Randviirile antud intervjuus järgmiselt: „Kõige tavapärasema määratluse järgi on semiootika märkide ning teiste sarnaste vahendatavate asjade, nagu sümbolid ja muud, uurimine.
Signifikatiivne strateegia on seotud veel ka metafooriga – sõnad, mida kuuleme, tähendavad veel midagi lisaks o D) Tesaurus – frame (raam). Roge’t thesaurus – semantiline sõnaraamat; 7 sammu – 7. Sõnal saab alati sõnatähenduse.
Semiootikas tähendab keel mistahes märgisüsteemid. Mis on ühist semiootilistel ja lingvistilistel keeltel – nad tähendavad kõik midagi. Samas aga matemaatikas sutatakse süntaktilist keelt, kus pole oluline märkide
Semantika – ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid.
Sapir - Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust.
Semiootika keskmes on arusaam (eriti Peirce'i järgi), et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides.
Semiootikat on peetud kõikide humanitaar metodoloogiate teoreetiliseks põhjaks ja ühenduslüliks. Semiootika on teadus märgiprotsessidest; aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud.
Ses seoses on huvitav üks unustusse jäänud suurem uurimus sajandi alguse teoreetilisest bioloogiast — R. Semon’i (1911) meemi mõistele rajatud bioloogiliste süsteemide käsitlus.
Semantika – SEOTUD TÄHENDUSEGA! Jaguneb seemideks (elementaartähendus) ja lekseemideks (neist saab moodustada proportsioone). Seemid on algtähendused, mis kogunevad lekseemideks.
Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce’i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos.
Semiootika keskmeks on arusaam, et kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida hoiavad püsti märgid Põhiobjekt on märk ise. Uuribki märki, ent see on väga hajus mõiste.
Semiootika on strukturalismi vorm ― me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
Semantika - märgi seos referendiga; II.Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib.
Sigmund freud – revolutsiooniline figuur; näitas, et meie mõistus ise ei ole ratsionaalne – seal on konfliktid; teadvus-teadmatus. See mida me teadvusame, on vale.
Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika
Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega.
Semioloogia on teadus mis uurib märke ühiskonnas ja mille aluseks on keel, mis on kõige keerulisem märgisüsteem/semioloogiline süsteem ühiskonnas üldse.
Signifikatsioon – keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel – oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise.
Semioloogia – on võimalik luua teadus, mis uurib märkide elu ühiskonnas. Ta moodustab osa sosiaalpsühholoogiast ja järelikult üldpsühholoogiast.
Sest olukord on kurb: Jane lahkub Tom Lefroy juurest ja noormees pöördub oma tavalisse rutiini, mis, ma arvan, on tema jaoks tühi ja üksildane.
Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia.
Semantika - käsitleb märgi tähendust ja jaguneb seemideks (elementaartähendus) ja lekseemideks (neist saab moodustada proportsioone.
Sellesse kolmikjaotusesse on hiljem lisatud veel (d) polüsünteetiliste keelte tüüp, mille näiteks tuuakse tavaliselt eskimo ehk innuiidi keeled.
Semiootika osana on tõlkesemiootika valdkonnaks märgisüsteemide võrdlev analüüs ja funktsionaalsed seosed märgisüsteemide vahel.
Saussurel keel on semioloogiline süsteem, keel ei ole. Peirce’l asendab midagi, aga Saussure’l tuli kõik suhtlus jnejne juurde.
Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid.
Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga.
Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet.
Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest, justkui liigitub ühe allüksusena semiootika alla.
Sipelga häireaine - - kui oht hetkeline, raugeb signaali vallandunud feromooni kogus kiiresti, vastupidi -- aine levib.
Sapir - Whorfi(e. lingvistlise relatiivsuse) hüpotees- minu keelelised piirid on minu universumi piirid.
Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel.
Semantika on suhteliselt avatud ja tundub esmapilgul süsteemitu, kuid tegelikult on süsteem ikkagi olemas.
Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina.
Sipelga häireaine — kui oht hetkeline, raugeb signaal (vallandunud feromooni kogus), vastupidi — aine levib.
Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum e. kommunikatiivne ruum.
Segmentatsioon on hüpotees. Distributsioonil on: A B - A ja B esinevad samades seostes (identne, 100%)
Signifikatsioon on sõna ja vastava ideaalstruktuuri e. mõtte vahel olev tähendussituatsioon.
Semioosiks on vaja märki ja interpreteerijat. See on protsess, märk on semioosi tulem.
Semioloogia – semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile.
Semiootika on kui vihmavarjuteadus! Formaalne semiootika on Peirce’i arust loogika.
Semioloogia on osa märkide õpetusest, mitte aga kogu õpetus ise. Keeleline värk.
Semantika – tähendus, tõlgendamine; keele ja füüsilise objekti vahel seos.
Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess SEMINAR! ( SILVI SALUPERE)
Sisemine struktuur – kuidas noodid on järjestatud jnejne, vorm on suurem üksus, nt
Sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks.
Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum.
Semiootika on katse teoreetiliselt käsitleda seda, mis on märgis erilist.
Semiosfäär on see ruum, millest väljaspool on semioosi olemasolu võimatu.
Signifikaat on tavalises kommunikatsioonis abivahend, mõnikord ka eesmärk.
Sama koodi ehk keelt (terminid jmt), et infovahetus osutuks võimalikuks.
Seemidest - elementaartähendused: Neid on mõnikümmend kuni mõnisada.
Sapir - Whorfi hüpotees  E. Sapir (1884-1936)– keeleteadlane.
Sidekanal - -> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja
Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks.
Signifikatiivne — ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta
Signifikatsioon – keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline
Signifikatiivne e. nõrk semantika on keel om reeglite ja semantikaga.
Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest.
Semiootika aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud.
Signifikatsioon on sõna ja mõtte vahel olev tähendussituatsioon.
Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid.
Semiootilist – maailma  Märgid, tähendused, väärtused.
Signifikatiivne - räägib ka tähendusest, mitte ainult asjadest.
Sellised asjad on võimalikud ainult nii, et neist räägitakse.
Semantika on keerulisem ja vähem formaliseeritav valdkond.
Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt.
Sinn – see, mis tekib ajus, pilt, mis tekkib mõttes
Semioosis – protsess, mille kaudu märk saab märgiks.
Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem.
Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru – pakkus juba Peirce
Saatja - --------(müra)---------->Vastuvõtja
Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise.
Semiootika ON EELTEADUS, ILMA EI SAA MIDAGI.
Semantika – mida ja kuidas me räägime
Semantilises sfääris on tegemist sünonüümidega.
Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog.
Semantika – semioosi üks dimension.
Semantika - märgi seos tähendusega
Shannon – insener, matemaatik.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun