Sõda on ümbritsenud meid terve elu (0)

Sõda on meid ümbritsenud terve elu. Tagajärjed on olnud kohutavad, oleme kaotanud palju lähedasi ja häid inimesi. Nagu näha, ei osata ilma sõjata asju klaarida. Nii on olnud kõik sajandid. Sõjas oleva inimese saatus ei lõppe tavaliselt hästi. Ka nende valikud on piiratud ning raskendatud. Sõda võib julmalt mõjutada elanike füüsiliselt ja ka vaimselt.
Inimesed peavad kaitsma oma isamaad ja selle eest välja astuma . Seetõttu pärast kooli minnakse sõjaväkke, kust saadakse korralik väljaõpe nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Just noormeestele meeldib verine võitlus või autunne olla see, kes kaitseb meie kodumaad . Sõda pole lihtne, seal on kõik elu ja surma nimel. Iraak on tuntud riik sõdade poolest. See on hävitatud sõdimise tõttu ja ka üle poole rahvast on surma saanud või vägivaldselt ära kasutatud. Ka eestlased on käinud Iraagis sõdimas. On ka neid mehi, kes on seal kaotanud oma elu, kuid neid sõjaväelasi mälestatakse ja austatakse kaua. Need mehed on astunud välja kaitseks ja headuse nõudmiseks.
Noormehed , kes seovad end sõdimisega, peavad arvestama, et pere loomine on raskendatud. Loomulikult on võimalik pere luua, aga abikaasa ja laste südamevalu ning nende hirmutunne on kohutav. Kiired ja äkilised kodust lahkumised, löövad igasugused plaanid sassi. Pikalt sõjas viibimine muudab mõttemaailma, mistõttu meestega ei osata enam suhelda. nad võivad kergelt haavuda ega näita oma tundeid välja. kardavad rääkida ning koguvad kõik halva endasse. Sõda ei mõju sõdijatele ja lähedastele hästi. Kui sõjas jääda elama, siis vaimne pool võib surra.
Eestlased on välja andnud filmi Nimed Marmortahvlil, mis põhineb Albert Kivika teose põhjal. See räägib eestlaste vabadussõjast, kus koolis käivad noormehed saadetakse sõtta, antakse püssid kätte, et astuda välja oma kodumaa kaitseks. On näha noormehi, kes teevad võidu jaoks kõike. Mõned, aga ei pea vaimselt vastu, nähes oma silmaga kuidas nende koolikaaslased tapetakse . See sõda näib noortele lõputu ja tundub, et neil pole lootuski võita, kui ükshetk tuleb abivägi ning vastastest saadakse võitu. Aga see võit on nende südames väike osa heatundest, kuna sõprade surm jääb igaveseks meelde . nagu vanasõna ütleb: ega heategu ei jää karistamata.
Inimese saatus sõjas on surm, invaliidsus või edasi sõdimine. Tean, et kui nooremehed sõtta lähevad, siis nende psüühiline pool ei ole enam selline nagu tavainimestel. Vaimselt jäävad nad sõtta kinni, sõda hakkab ümbritsema nende mõttemaailma ja elu. Nad harjuvad ära sellega, et peavad kaitsma häid inimesi ja ise ennast kuid halvad vastased tuleb tappa. Kõige rohkem mõjutab ja muudab mõtteid sõjas olevate kaaslaste surm, kuid isegi selline julmus ei lase sõjaväelastel loobuda sõdimisest. Sõdimine muutub nende tavapäraseks eluks, kas siis nii kauaks kuni surevad või jäävad halvatuks.
Sõda on täis negatiivsust ja kurjust , mille tagajärjed on kohutavad . Tundub nagu sõdimine oleks üks eluringluse osa, sest see on hõlmanud mitu sajandit ja võtnud paljude inimeste elud . just noormehed võtavad osa relvastatud konfliktidest, pannes mängu oma elu ja näidates oma tugevust ja julgust . Nende mõtted ja elu muutuvad selliseks, et meie tavalised inimesed ei leia enam suhtlemiseks ühist teemat. Tänaseks on maailm füüsilise sõdimise poolest vaiksem, kuid kõige suurematest sõdadest räägitakse ka sadade aastate pärast, sest need on mõjutanud väga palju meie tänapäeva elu.