Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo kirjand teemal Miks võib pidada I MS murranguliseks sõjaks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Robert Rivik
Miks võib pidada Esimest maailmasõda 05.11.11
murranguliseks sõjaks
Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914 ja lõppes 11. novembril 1918. aastal. Seda võib pidada murranguliseks sõjaks, sest kunagi varem ei olnud sõda endaga kaasa haaranud nii palju riike ja lisaks kasutati selles sõjas uusi meetodeid vastase alistamiseks.
Sõda puhkes, sest paljud riigid ihkasid endale teisie riigi territooriumi, mis oli kaubanduslikult soodsa asukohaga või maavarade poolest väga rikas. Iga riigi plaaniks oli alistada vastane võimalikult kiiresti ja lihtsalt, kuid tegelikult see nii ei läinud. Sõja põhilised alustajad Austria ja Serbia oleksid võinud lahendada oma konflikti ise, kuid juba varasemaselt sõlmitud liidulepingud kaasasid sõtta ka palju teisi riike. See oli esimene sõda, kus osales nii palju riike nagu 38 ja enamus nendest riikidest olid kellegi liitlaseks, seega ei olnud võimalik ühelgi riigil, kes oli mõne teise riigiga liidus, jääda neutraalseks, sest iga riik pidi täitma oma liitlaskohustusi.
Esimeses maailmasõjas sõdimine ei olnud lihtne ülesanne ühegi riigi jaoks, sest ei osatud ette aravata, et lihtsast riigivallutusest kasvab välja uus sõda. Selleks, et võita see sõda, tuli teha uuendusi sõjatehnikas. Esimest korda kasutati keemiarelvasid: kloori- ja sinepigaase, mis olid väga mürgised ja levisid kiiresti. Gaas oli efektiivne vahend, sest näiteks armee tulekust saadi teada paar päeva varem, kui mürkgaasi tulek oli ootamatu ja selle vastu ei olnud enam midagi teha, kui ta juba kohal oli. Esmakordselt kasutati ka tanke ja lennukeid. Meditsiini areng lubas teha röntgenuuringuid ja vereülekannet, ja esmakordselt kasutati sõjas koerte abi inimeste leidmisel ja gaasirünnakute avastamiseks.
Esimene maailmasõda muutis maailma. See andis suure tõuke tehnika arengule, kuid tappis ka palju inimesi. Kui ennem sõda ei peetud rahust lugu, siis nüüd muutus rahu jälle tähtsaks. Esimest maailmasõda võib pidada murranguliseks kõige rohkem riigi USA jaoks, sest just USA oli sõjas kõige võimsam, kaotades kõige vähem sõdureid. Esimene maailmasõda ei lahendanud otseselt mingeid probleeme, vaid jätkus pea 21 aasta pärast Teise maailmasõja näol.
Ajaloo kirjand teemal Miks võib pidada I MS murranguliseks sõjaks #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Opi Targalt Õppematerjali autor
Ajaloo kirjand teemal Miks võib pidada I MS murranguliseks sõjaks

Sarnased õppematerjalid

Esimene Maailmasõda
13
doc

Esimene Maailmasõda

vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid

Ajalugu
Referaat-Esimene Maailmasõda
16
doc

Referaat "Esimene Maailmasõda"

väljaastumisega." Samal ajal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas samuti, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi, kuid Inglismaa diplomaatia jättes mulje, et saareriik jääb suurest sõjast Euroopas kõrvale. Selline hoiak julgustas Saksamaad veelgi aktiivsemalt tegutsema. 5 Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel omandas erilise rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus

Ajalugu
Esimene maailmasõda
12
doc

Esimene maailmasõda

...........................5 Sõjategevus läänerindel...............................................6 Sõjategevus idarindel...................................................8 Sõja lõpp......................................................................9 Kokkuvõte...................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................11 Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati

Ajalugu
Esimene Maailmasõda
10
docx

Esimene Maailmasõda.

ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos

Ajalugu
Esimene maailmasõda
10
docx

Esimene maailmasõda

see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale arusaam sõjast, nad pidasid rahvusvaheliste vastuolude lahendamisel sõda normaalseks ja seaduslikuks, nende meelest oli sõda vaid rahuaegse poliitika jätkamine relvadega. Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise

Ajalugu
Esimene maailmasõda
3
doc

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali ekspordi võimalust

Ajalugu
Esimene maailmasõda
3
doc

Esimene maailmasõda

kõimamine ja sissetung Saksamaale. ­ ei realiseerinud kuna said lüüa sakslastelt. Inglismaa: ei olnud kindlat sõjaplaani, tegi koostööd prantsuse vägedega. Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria ­Ungari Austria-Ungari : tuli võidelda Serbia ja venemaa vastu nii moodustus 2 rinnet, arvestati saksamaa toetusega. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal? Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? Positsioonisõda toimus kaevikutes, toimus Läänerindel. Arenes industriaalühiskonnas, kus armee varustamine oli võimalik. Manööversõda, ootamatu rünnak, toimus Idarindel. 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? Pariisi vallutamine. 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust?

Ajalugu
Esimese maailmasõja puhkemise põhjused
4
doc

Esimese maailmasõja puhkemise põhjused

Kordamine-I maailmasõda. 1. Millised olid I maailmasõja põhjused? 2. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? 3. Millised olid Euroopa riikide sõjaplaanid ja mis olid nende tugevusteks? Kas need realiseerusid ? Põhjendage vastust. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal+ Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal? 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun