retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega: huglaarid, žonglöörid, spielmannid. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kultuur ei sobinud kokku kiriku tavadega. Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. Sajandi lõpust.
retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega: huglaarid, žonglöörid, spielmannid. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kultuur ei sobinud kokku kiriku tavadega. Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. Sajandi lõpust.
RÜÜTLIkULTUUR Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku.
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks.
Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevaselt Proprium missa need tekstid, mis on igal päeval erinevad Neuma noodimärgid mida kasutati keskajal Kvadraatkiri kirjaviis / tähed, mis võimaldasid üles märkida täpseid helikõrgusi Musike muusade kunst; lauldes ette kantud luule Tragöödia kurbmäng; traagilise lõpplahendusega näitemäng Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid esimesed ilmalike laulude kirjapanijad Ilmalik - Vaimulik vaimsele elule pühendunud isik Organum vokaalmuusika zanr || esimene kahehäälne laul keskajal Motett omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu erinevat teksti erinevates keeltes Madrigal tõsine Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus
kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on Carmina Burana 13. sajandist. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Rüütlipoeesia Rüütlipoeesias esineb armastuse teema (südamedaami kultus) Tekstid väga meelelised ning ülistasid naisideaali Rüütlilaulikud Trubaduurid olid Lõuna- Prantsusmaal Truväärid olid Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid olid Saksamaal ja Austrias Enamasti olid ise laulude autorid ning esitajad Olid enamasti kõrgest seisusest Särava ande puhul olid ka alamaadel Tänan vaatamast!
värsiridade alguse järgi. Troop: Traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Arenes välja jumalateenistuse käigus etendavast liturgilisest draamast, väga pidulik. Liturgiline draama: Usuline etendus, kannavad ette vaimulikud pühakojas lauldes ja dialoogi vormis-arenenud troobist. Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud
tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Kõrvuti kangelaslauludega valitseb rüütlipoeesias armastuse teema. Tekstid olid äärmiselt meelelised, ülistasid mitte lauliku tunnet vaid hoopis naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna – Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja – Prantsusmaa). Saksamaal ja Austrias nimetati neid minnesingeriteks. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgvaimulikke. Laulikute hulgas oli ka naisi. Pillid keskajal. Väga oluline osa tänapäeva pillidest on idamaist päritolu. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on alati olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. OREL – esimesed teated 9. ja 10. sajandist Keelpillidest – FIIDEL, REBEKK, HARF, LAUTORATASLÜÜRA.
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest).
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest)
saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav. Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mis jaguneb ordinaariumiks ja propriumiks. Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi. Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud Zonglöörid e menestrelid – kangelaslaulude esitajad Trubaduurid, truväärid, minnesingerid – rüütlilaulikud Kangelaslaul – pikk eepiline poeem müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaul – ainus keskaegne luule ja laulu valdkond Rändmuusikud olid alamast seisusest, rändasid üksi või väikeste seltskondadena. Elatasid end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud. Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised.
Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla
UT RE MI FA SOL LA SI Vangandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud - panid kirja laule väljaspoolt kirikuid Kangelaslaulud-pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kuulsaim prantsuse rahvuseepois "Rolandi laul" (Karl Suure ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. naiselike väärtuste ülistamine. Rüütlilaulikud prantsusmaal on trubaduurid(lõunas) või truväärid.(põhjas) Minnesingerid - rüütlilaulikud saksamaal ja austrias. (al 12.saj) organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. meistrid: Leoninus ja Perotinus. motett: mitmehäälse muusika olulisim vorm. mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga. Pillimuusika keskajal - laulude saateks ja meelelahutuseks. hakati kirja panema al 13.saj. oreli eelkäijad: positiiv
PRANTSUSE MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade, pidu-ja joogilaule ning võõras polnud neile ka päevakajaline ega poliitiline satiir. Rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme
jm (tsirkuse algus) ja neil puudus üiguskaitse - Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks - esitasid teiste loomingut - Hiljem kujunesid välja Gildid, kus hakati saama ka muusikalist haridust Rüütlililaulud - Alguse sai 11.saj lõpp Provence’ist Prantsusmaal - Araabi kultuuri mõjutused (Hispaania vallutanud mauride kaudu) - Muusika ja luuletekst lahutamatu - Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus) Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel:
need olid trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal ning minnesingerid Saksamaal. Rüütlilaul levis samuti pikka aega vaid suulisel teel ja kirja hakati seda panema alles hiljem. Peamiselt on säilinud tekstid, mitte viisid, sest viiside meeles pidamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui kirja panemine. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levis nende looming tänu alamast seisusest rändmuusikutele, kes nende laule edasi laulsid. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Rüütlilaul ei olnud üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Rüütlimuusikas olid esikohal kangelaslaulud ja armastuslaulud. Kangelaslaulud idealiseerisid vaprust ning teisi mehelikke ja rüütlitele kohaseid ideaale. Armastuslaulud seostusid rüütlikultuurile omase südamedaami kultusega. Rüütlid pöördusid lauludes oma
- Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks - esitasid teiste loomingut - Hiljem kujunesid välja Gildid, kus hakati saama ka muusikalist haridust Rüütlililaulud: - Alguse sai 11.saj lõpp Provence’ist Prantsusmaal - Araabi kultuuri mõjutused (Hispaania vallutanud mauride kaudu) - Muusika ja luuletekst lahutamatu - Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus) Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Mitmehäälsuse kujunemine
rüütlikirjandust kurtuaasseks ehk ka õukonna kirjanduseks. Senisest enam hakati väärtustama kultuuri ja vaimsust. Rüütlite oluliseks omadusteks on kangelaslikkus ja vaprus, naisideaali rõhutamine ja esiletoomine. Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine. Abielu oli eelkõige kasust lähtuv. Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku, isegi siis, kui see käsk võis talle Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud kahjulikuks, ebameeldivaks või isegi erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid alandavaks osutuda. Rüütel pidi alati olema eri piirkondades erinevalt: helde ja suuremeelne, kaitsma alati nõrku ja Lõuna - Prantsusmaal trubaduurideks. naisi. Rüütel pidi lisaks sõjariistade kasutamisele oskama ka mängida pilli, Põhja - Prantsusmaal truväärid tantsida, olema viisakas ja hästikasvatatud. Sel
P RANTSUSM AA M UUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub keskaega, mil oli palju rändlaulikuid ehk zonglööre. Seal oli kaks piirkonda: Põhja-Prantsusmaalt sai alguse trubatuuride ja Lõuna-Prantsusmaalt truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud ja nad eelistasid armastuslüürikat. Prantsusmaa oli esimene, kus kujunes välja mitmehäälne muusika, autorid olid Notre-Dame-i Koolkond. Levinumad muusikariistad olid FIIDEL(2-6keelega viiul), SALMEI (puhkpill),SISTER(kitarr). Prantsusmaal kaks põhiliselt zanrit- nendeks on sansoon ja ballett. Sansoon oli algul ühehäälne, mis kujunes hiljem mitmehäälseks, ja oli kergesisuline laul. Kuulsamad sasoonilauljad Yves Montand, Edith Piaf, Mireille Mathieu.
kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed Kangelaslaul üldistab mehelikkust, pärit legendidest, esitasid zonglöörid Vagandid (rändavad üliõpilased) esimeste ilmalike laulude kirjapanijad Miks vaimulik pandi kirja, esitasid mungad, sest oskasid seda teha Ilmaliku laulude kogumik garmiissa labussa
ning muusika on väga sujuv. Tänapäeval on samamoodi- laulud on pigeb kurvema alatooniga, kuid sõnum kuulajale on palju paremini edastatud sönadega. Läbi mitme sajandi on armastuslaulud rikastunud erinevate nüanssidega ning samas on ka armastusluule muutunud keskajaga võrreldes. Armastuslaule võid kirjutada kõigile ja kõigele-emale, isale, koerale, kassile, armsamale, vihavaenlasele, toolile, kivile jne. Kuid keskajal kirjutati enamasti vaimulikku luulet. Rüütlilaulikud esidasid väga erinevaid seisusi. Nende hulgas olid kuningad, kõrg- ja alamaadleid, kleerikuid ja linnakodanikke. Tekstides ja muusikas mingeid seisusevahesid ei ole. 13. sajandil hakkas rüütlilaul linnastuma. Tavaliselt esitavad laulu autorid ise enda laule. Nii ka keskajal ja tänapäeval. Keskajal oli poeet ühtlasi ka laulik, kes esitas tavaliselt oma laule ise. Ta võis ise ennast mingil pillil saata või tegid seda teenistuses olevad rändmuusikud. Samamoodi on ka tänapäeval
5) ilma pilli saateta Gregoriuse laulu taustaks ei olnud algselt pilli lubatud, kuid 9 saj ilmub kirikutesse ka orel. 10 saj tekkis esimene mitmehäälsus, kus hääled kordasid üksteist kõrgemalt või madalamalt. Esimene ühtne noodikiri tekkis ka 10 saj (Guido Arezzost). Neid noote nim. neumadeks. Hääli tuleb laulu järjest juurde. 12. saj tekivad rütmid. See kõik on vaimulik muusika. Eksisteeris ka ilmalik muusika. Lihtsamaid laule esitasid rändlaulikud, keerulisemaid rüütlilaulikud. Lauldi kangelastegudest ja armastusest. Kõik pillid olid lubatud.
Prantsusmaa ajaloo kunst ulatub mitmete sajandite kaugusesse rokokoo ja barroki ajastutesse.Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid. Põhja-Prantsusmaal Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Prantsusmaal on palju tuntud muusikuid. Näiteks pianistid Richard Clayderman, Maurice RavelWalter Rummel, heliloojad Claude Debussy, Adolphe Charles Adam. Prantsusmaal on ka palju tuntud muuseumeid. Näiteks Pariisis Seinte kaldal asuv muuseum Louvre. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja
Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Ja kõige tutumad rüütlilaulikud olid Bernart de Ventadorn, Adam de la Halle, Walther von der Vogelweide. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Mõned suurimad tänapäeva armastuslood on tulenes armunud töö kolleeg, nii et kui sul on oma silma peal teatud keegi kontoris, on aeg rääkida neile seda. Arvan, et need armastuslood mida kirjutatud on oma kogemustest või unistustest mida pole saadud öelda oma kallimale või
muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad. Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, tromboon. pillid käsitrumm, tamburiin.
üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm,
· Esitati väljaspool kiriut nt. pubis · Esimesed kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid, kelleks olid noored. · Tekstid koosnesid kõrtsi, eluolu lauludest (armastus, naljad, joomine, loodus) · Suurim rahvalaulude kogum on ,,Carmina Burana". · Ilmalik muusika on tihedalt seotud ränd-ja rüütellaulikutega, kes olid rõõmutoojaks. · Nende temaatika oli väga lai. · Rändlaulikuid nim. nt. hulgaarid, zonglöörid, speilmannid. · Kirikutegelased kiusasid neid. · Rüütlilaulikud on kõige enam säilinud (õukonnaluule). · Laulude peamised teemd olid: armastus, kangelased, Neitsi Maarja teemad. · Motett tekkis 12-13 saj. See on mitmehäälne rahvalaul. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse motetil vastu 13. saj lõpul tõrjuti kirikust välja. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti.
Armastus ja kirjandus 1. Trubaduurid on prantsuse rüütlilaulikud 2. Rüütlite elus oli armastus väga tähtsal kohal. Ei olnud enam esikohal võitlus isamaa ja usu eest, vaid eelkõige südamedaami eest. 3. Tristan ja Isolde on tuntuma rüütliromaani kangelased. Tristan on orvuks jäänud kuningapoeg. Kuldjuukseline Isolde on neiu, kelle juuksekarva oli pääsuke toonud. Valgekäeline Isolde on naine, kes tahab Tristanit omale meheks. 4. Valgekäeline Isolde ei armastanud Tristanit, sest muidu poleks ta Tristanit
teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest Igas värsis korfuvad meloodiavormid Kuulsaim ,,Rolandi laul'' 11.sajand Rüütlilaul e. Keskaegne õukondlik luule rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj. lõpust Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: armastus, kangelased ja Neitsi Maarja teema
Nn. Guido käsi 12. sajandil ilmusid neumadele kandilised noodipead ja noodimärgid hakkasid tähistama üksikhelide täpseid kõrgusi. Alles nüüd on võimalik laulda noodist tundmatut meloodiat, varem oli noodikiri olnud eelkõige mälule toeks. Esimese aastatuhande algul toimus seega lääne muusikakultuuris väga oluline muutus: suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks, seega tekkis eeldus kunstmuusika loomiseks. Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Muusika, mis kõlas keskajal väljapool kirikut ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.- 12. sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud.
jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum) . trompet, käsitrumm, draama, motett. saj) (missa); eri soost rüütlilaulikud; tamburiin. Ilmalikus muusikas muusikahariduse algul õukonna rüütlilaul, keskusteks kloostrid; teenistuses, keskaja instrumentaalne noodikirja sünd
Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. ·Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul ·Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust ·Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: ·armastus ·kangelased ·Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: ·12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ·13. saj. truväär - Adam de la Halle ·Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: ·trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal ·truväärid - Põhja-Prantsusmaal
2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule · Tragöödia traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal · Minnesingerid Saksa rüütliluule laulikud · Vagandid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul
üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Muusika Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui imelikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulud. Prantsumaa oli 11,sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubatuuride muusikakultuur Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade. Trubaduuri ja truvääri muusika lähtus laulu aluseks oleva luule värsi mõõdukust ning seetõttu jäigi mitmeteks sajanditeks laulu rütmi määrajaks. Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide väljakujundaja –
saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; Tentsoon (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava
liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. 6. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. 7. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: - trubatuurid(Lõuna-Prantsusmaa) - truväärid(Põhja-Prantsusmaa) - minnesingerid(Saksamaa) 8. Rändlaulikuteks.Neid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest (armastus,
Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil Ilmalik muusika Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt) Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud Rändlaulikud. = zonglöörid = menestrelid Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud, kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule. Rüütlilaulikud. Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus, mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri, kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele. Nad lõid oma loodud luuletustele ise laulud, mis oli täis
Te Deum in D Major originaallugu: http://www.youtube.com/watch? v=JkpWyOKbyK8 Eurovisiooni tunnusmuusika: http://www.youtube.com/watch? v=ejJvlA-8nXY RÄNDLAULIKUD Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, mil ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk rüütlilaulikud: Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Lauldi armastuslüürikat ja ballaade. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide väljakujundaja. Esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid 12.-13. saj-l Pariisis Notre-Dame´i (Jumalaema kiriku)
Itaalia Itaalia muusikakultuur on mõjutanud Euroopa muusikakultuuri väga ja kehtib nii instrumentaal-vokaal-,lava-, kui ka rahvamuusika ning pop muusika kohta. Itaalased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti muusika kaudu. Itaalia muusikas on oluline koht rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid(Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu- (jutustav) liigiks Itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul (0 sole mio) See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavalis...
- 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. - Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana-Kreekast või Araabiamaadest) * Näppepillis: LAUTO, HARF, kandletaoline PSALTEERIUM jt. * Poogenpill FIIDEL(viuuli eelkäia) * Puhkpillid: erineva kujuga FLÖÖDID, kahekordse lesthuulega ŠALMEID, TROMPETID jm. * 9-10
Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadega ja elatusid laulmisest, tantsimisest, trikkide tegemisest ning taltsutatud loomade näitamisest. 10. Kirjelda rüütlilaulu ja rüütlilaulikuid (trubaduurid, truväärid, minnesingerid) Rüütlilaul on keskaegse aristokraatse luule ja muusika üldnimetus. Rüütlilaule on säilinud suhteliselt palju. Neis on luuletekst ja muusika lahutamatud. Teemadest valitseb armastus ja südamedaami kultus (ülistamine). Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest soost, enamasti mehed, aga oli ka naisi. Nad esitasid enda loodud laule. trubaduur – rüütlilauliku nimetus Lõuna-Prantsusmaal truväär – rüütlilauliku nimetus Põhja-Prantsusmaal minnesinger – rüütlilauliku nimetus Saksamaal 11. Nimeta kolme kuulsama rüütlilauliku nimed Trubaduur - Bernart de Ventadorn Truväär - Adam de la Halle ja Richard Lõvisüda Minnesinger - Walther von der Vogleweide 12. Millal sai alguse mitmehäälne muusika
(missa proprium), ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinarium) 14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika põhivorme. Ordinarium: Kyril (issand halasta), Gloria (au olgu jumalale kõrges), Credo (mina usun ainsasse jumalasse), Sanctus (püha), Agnus Dei (jumala tall) Ilmalik laul Kõige tuntum rüütlilaul (tekkis 11 saj lõpul Lõuna-Prantsusmaal) Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures- tegeledes luuletamise ning laulmisega (teemd: armastus ja sõjateenistus) Tuntuim rüütlilaulik 12 saj inglise kuningas Richard Lõvisüda Noodikirja kujunemine- kirjutati üles neumade abil Neumad- tähistasid viisi liikumist ning rütmi, aga mitte helide täpset kõrgust Mitmehäälsus nõudis täpsemat noodikirja. 11 saj võttis munk Guido Arezzost kasutusele noodijooned ning sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. (jäeti kirjutamata taktijooned)
.. Liturgiline draama Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kanti ette lauldes selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik Keskaegne ilmalik laul Pikka aega suuline traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Kangelaslaulud rahvakeelsed eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaulud õukondlik luule Rüütlilaulikud Rüütlilaulikud: trubaduurid, truväärid, minnesingerid Alamast seisusest muusikud: hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust (linnamuusikute tsunftide eelkäijad) Rüütlikultuuris peamiselt armastus- ja kangelaslaulud. Südamedaamikultus. Pillid ja pillimuusika keskajal Kuni 16
aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Neid kiusasid taga kirikutegelased, sest nende arvates ei sobinud rändlaulikute elurõõmus kunst kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid : · Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teemad · Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,et kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on : · 12.saj trubaduur- Bernart de Ventadorn · 13.saj.truväär- Adam de la Halle · Minnensinger- Walther von der Vogelweide Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel,rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm,tamburiin- saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid : orel, flööt, viiul. Kuulasin selliseid laule rüütlilaule : Bernart de Ventadorn-i lauludest · http://www.youtube.com/watch
botaanikas ja teistes loodusteadustes ning ka filosoofias. Araabia õukondade eeskujul levis Euroopas "ilusa elu" kultus, õukonnaluule ja -muusika. Suur osa Euroopas tuntud pillidest on araabia päritolu. RÜÜTLILAUL on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse (Ovidius, Horatius), ta on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide (rändavad kleerikud või skolaarid) ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Rüütlilaulikud esindavad väga erinevaid seisusi, nende hulgas on kuningaid, kõrg- ja alamaadlit, kleerikuid ja linnakodanikke, tekstides ja muusikas me mingeid seisusevahesid ei näe. Rüütliluule pole praktikas kunagi eksisteerinud ilma muusikata, poeet oli ühtlasi ka laulik, kes tavaliselt oma laule ise esitas. Lauldi lähedaste inimeste kitsas ringis, selle seltskonna isikuid on sageli tekstides mainitud. Laulja võis end ise mingil pillil saata
Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist. Lõuna-Prantsusmaal nim. Rüütlilaulikuid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Ringirändavaid alamast seisusest pärit muusikuid nimetati huglaanideks, zonglöörideks, menestrelideks, Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250)
KESKAEGNE ILMALIK LAUL ALGSELT KANTI EDASI AINT SUULISELT Goljaarid ehk vagandid ,,carmino burana" I teadaolev ning suurim luulekogu, enamasti ladina keelne, sisu üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi lihtsate meloodiatega tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda
Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal
Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis. Kuulsaim ,,Rolandi laul", mis jutustab Karl Suure aegadest. · Rüütlilaulud keskaegne õukondlik luule. Esitajad trubaduurid (Lõuna- Prantsusmaal; truväärid Põhja-osas, minnesingerid Saksamaal). · Huglaar alamast seisusest rändlaulikud · Ristisõdade ajal pidid naised õukonnaelu üle võtma -> ka naislaulikud · Kuulsad rüütlilaulikud: Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Richard I Lõvisüda, Adam de la Halle Põhja-Prantsusmaal, Walther von der Vogelweide Saksamaal. Instrumendid: · Rebekk Pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill kreeka-rooma kultuurist · Psalteerium kandlesarnane kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud keelpill. Mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües. Tunti ainult keskajal. Klavessiinilaadsete eelkäija.
kogu Lääne-Euroopas. Gregorius polnud ilmselt otseselt seotud laulmisega, ent ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Laulab üks vaimulik, või koor. Gregoriuse koraali tekst on ladinakeelne. Kasutatakse proosatekste. 11.-12. saj. hakkas levima ka ilmalik keskaegne laul. Selle edasikandjateks olid rüütlilaulikud. Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks ja truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Peamisteks lauludeks on armastus- ja kangelaslaulud. Algselt olid rüütlilaulikud tõesti kõrgest soost (näit. Richard I Lõvisüda), hiljem ka madalamatest kihtidest laulikuid. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust pärinevad 10 saj. Gregoriuse koraalile lisati teine hääl, kas kvardi või kvindi kaugusel ja sellist laulu nim. organumiks.
annaabi.ee 
