Juurikaru Põhikool Neptuun 2009 õ.a Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu
Neptuun Maria-Eva Maasik 8 planeet Neptunus Massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.(ainuke) Gaasiline planeet Tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis( 2000 km/tunnis.) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine)
bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud. Spooride kujul saavad b- id elada aastasadu täiendava vee ja toitaineteta. B-id toituvad osmoosselt kogu keha pinnaga. Autotroofid toodavad fotosünteesi teel või organismis toimuvate keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt. purpur-, rohe- ja tsüanobakterid. Heterotroof lagundavad või parasiteerivad.
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier,
Jõgede peamised toiteallikad on mägedel sulav jää. Veetaseme kõikumine jõgedes sõltub kliimast (aastaaeg) kevadel ja sügisel on jõgede veetase suurem kui suvel ja talvel, sest sügisel sajab palju vihma ning kevadel sulab jää. Talvel aga jõed külmuvad ning nende veetase on madal. Suvel kliima on soe ning jõgede vesi aurub (veetase madal). Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Tokyost. Mõlema järv vesi on värske ja seda kasutatakse joogiveena pajudes Jaapani linnades.
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams,
Challis. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989.aastal. Mõõtmed, asukoht, iseloomustus Ekvatoriaalne 26 diameeter on 49532 km ja mass 1,0243×10 kg. Neptuuni kaugus Päikesest on umbes 4,5 miljardit kilomeetrit ja planeedi pöörlemisaeg on 16 h ja 7 min. Mõõtmetelt on Neptuun üsna lähedane Uraanile ja ka välimuse poolest on need sarnased. Neptuun on Maast suurem nii massilt kui ka ruumalalt. Juba esimesed ülesvõtted näitasid, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Neptuun on gaasiline planeet ja nagu tüüpilistel gaasilistel planeetidel, on Neptuunil tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist,
Sarnaneb Uraaniga Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa Jäine planeet Väga tugevad tuuled ja kohutavad tormid Atmosfäär (vesinikust ja heeliumist), ammoniaagi ja metaani kiht ning kivine tuum Sinist värvi (atmosfääris asuv metaan, mis imab päikesevalguse punased toonid endasse ja kiirgab seejärel siniseid) Teadaolevalt 14 kaaslast Tuntuim kuu Triton (tiirleb enamikule teistele kuudele vastassuunaliselt Nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi Massilt 17,5 ja ruumalalt 42 korda suurem Maast Tiirlemisperiood 164,8 aastat, pöörlemisperiood 16h 7min Rõngad Jupiteri rõngastest suuremad NEPTUUN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÄIKESESÜSTEEM Click to edit Master text styles Second level Third level
pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja varuaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. Et ühest spoorist areneb hiljem alati ainult üks bakter, siis ei saa seda nähtust lugeda paljunemiseks, vaid üksnes kaitsekohastumusteks. 16
aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Neptuuniks. Asukoht ja välimus Neptuun on meie päikesesüsteemis kaheksas ja ühtlasi ka viimane suurtest gaasiplaneetidest planeetidest. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, oma massilt on see planeet 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga. Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, nagu Uraanis, on ka Neptuunis metaani, mis annab planeedile sinaka värvuse. Neptuuni ülemistest pilvedekihtides on rohkem metaani, kui Uraanil ja seega on Neptuun sinisem. Planeedi pinnalt võib leida ka heledaid ja tumedaid jooni. Automaatjaama ,,Voyager 2" poolt avastati planeedilt Suur Tume Laik , mis 1994
SAAB ÜHE KROMOSOOMI NING LIGIKAUDU VÕRDSE ARVU PLASMIIDE JA RIBOSOOME. SPOOR VÄIKE KAPSEL, MILLES BAKTER VÕIB ELUVÕIME SÄILITADA (ELADA VEE JA TOITAINETETA) AASTATE KESTEL. SPOORID MOODUSTATAKSE, KUI BAKTERID SATUVAD EBASOODSASSE KESKKONDA (BAKTER VÄLJUTAB KUNI KOLMANDIKU TSÜTOPLASMAS OLEVASST VEEST NING KA ORGANELLIDE ARV VÄHENEB. SEEJÄREL KATTUB RUUMALALT VÄHENENUD BAKTER TIHEDA KESTAGA). VALDAV OSA BAKTERITEST ON HETEROTROOFID (TOITUVAD VALMISORGAANILISTEST AINETEST). BAKTERID OMASTAVAD TOITAINEID OSMOOSI TEEL ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST. AINED LIIGUVAD PASSIIVSE TRANSPORDIGA LÄBI KESTA JA RAKUMEMBRAANI TSÜTOPLASMASSE. ENERGIA SALVESTATAKSE ATP MOLEKULIDESSE, MIDA BAKTERID SAAVAD HILJEM KASUTADA. BAKTERID SUUDAVAD LAGUNDADA TSELLULOOSI JA NAFTAT. ET TOITAINED SAAKSID LÄBIDA RAKUKESTA JA MEMBRAANI, ERITAVAD NAD VÄLISKESKKONDA ENSÜÜME
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast
Uraani suurtest planeetidest meie avastas 31. märtsil 1781 Saksa päikesesüsteemis. Suuruselt on päritoluga inglise Neptuun diameetri järgi neljas. amatöörastronoom, kes nimetas Neptuun on diameetrilt väiksem uue planeedi kuningas George ja massilt suurem kui Uraan, 3. auks, kui see nimi ei leidnud oma massilt 17,5 korda on poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi ruumalalt 42 korda suurem Uraan, mille pani saksa Maast. Neptuuni on külastanud astronoom Johann Elert Bode. ainult Voyager 2 25.augustil Uraanilt on leitud vesinikku, 1989 aastal.Neptuunil on 8 heeliumi,metaani ning vähesel teadaolevat kuud. määral atsetüleeni.
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu.
Teisi paljunemisviise niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid lagundavad surnud org. ainet
Marsil on hõre atmosfäär, milles rõhk on vaid 1/200 õhurõhust maapinnal. Temperatuur Marsi pinnal tõuseb üle nulli vaid suvel Pildil on Marss. ekvaatoril, talvel aga võib pakane ulatuda miinus saja kraadini. Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Läbimõõdult on ta Maast 11 korda suurem, ruumalalt 1400 korda, pindalalt 125 korda, massi poolest 318 korda suurem. Praegu tuntakse Jupiteri Pildil on Jupiter. 16 kuud. Saturn Saturni teatakse eelkõige tema rõngaste järgi. Need on õhukesed ja laiad ning paiknevad Saturni ekvaatori tasandis. Saturni kuude koguarv on ametlikel andmetel kaheksateist. Pildil on Saturn. 4
Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuunil on 14 teadaolevat kaaslast, viimane avastati 2013.a.
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada
keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide Jupiteri ja Saturni koostisest. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h.
läheb siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U2-U1+A (Q-soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühikuks on (J). 11. Isotermiline protsess – protsess kus const. temp. on antud gaasihulga ruumala pöörvõrdeline rõhuga. pV=const e p1/p2=V1/V2 p- rõhk v-ruumala Isobaariline protsess – protsess, kus temp tõusmisel 10C võrra suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 00C. V1/V2=T1/T2 Isokooriline protsess – protsess, kus temp tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 00C. p1/p2= T1/T2 12. Ideaalse gaasi olekuvõrrand – Ideaalne gaas on gaas, mille molekulide vahel vastastikuse mõjutuse jõud puuduvad. Clayperoni võrrand e. ideaalse gaasi oleku võrrand : pV=m/μ·RT (R-univ gaasi konst 8,31·103J/kmol·K) m-mass V-ruumala T-Temperatuur(K) μ-
d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise – niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus – soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid – kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid – lagundavad surnud org. ainet Biotroofid – elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena
suur tihedus, aeglane ümbertelje pöörlemine, suhteliselt hõre atmosfäär, vähe kaaslasi. Merkuur: Kuus veidi suurem, kuid tihedus on sarnane nagu Maal. Kuna asub kõige lähemal Päikesele, siis pinnatemperatuurid ulatuvad kuni +300kraadini. Pinnavormilt sarnane Kuu tasase pinnaga- palju kraatreid ja rõngasmägesid. Merkuuri pöörlemistelg on risti- seetõttu aastaajas puuduvad. Atmosfäär puudub- tohutu UV-kiirgus ja meteoriitide sadu. Merkuuri aasta on 88 Maa-päeva. Veenus: ruumalalt ja massilt pisut väiksem kui Maa. Omab tohutut tihedat atmosfääri, mis on pidevas liikumises ja seetõttu Veenuse pinda otseselt ei näe. Atmosfäär koosneb 97% CO2 ja 3% N-st. Atmosfäär on nii tihe, et pinnale jõudes vastab see 900m sügavusele vettesukeldumisele. CO2 tõttu on tohutu kasvuhooneefekt ja seetõttu on pinna temp 480 kraadi. Puhuvad tihedalt tugevad tuuled. Seal on küllaltki tasane, aga leidub ka mäestikualasid, mille kõrgus on kuni 12 km. Veenuse aasta on 243 Maa-päev
.............................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis (ligikaudu 556 m/s, võrdluseks on meil tormituule kiiruseks juba 20 m/s, seega on Neptuuni tuuled tormituultest ligi 28 korda kiiremad). Neptuuni on
valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis.
orgaanilisi aineid ja energiat. a. Fotosünteesijad--kasutavad päikeseenergiat (nt. ,,sinivetikad") b. Teised kasutavad anorgaaniliste ainete lagundamisel vabanevat energiat. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võivad osa liike baktereid moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Nii kaitstuna saavad nad elada täiendava vee ja toiteaineteta sadu aastaid. Spoor talub isegi lühiajalist keetmist. Kui spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, väljub bakter spoorist ja jätkab normaalse elutegevusega. Bakterite osa looduses 4 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Baktereid on vaja, kuna: 1
O1. Variant 1. Laengute 2. Variant1. Elektrivälja vastastikune mõju, columbi tugevus- Laengud mõjustavad seadus - Jõud, millega üks üksteist elektrivälja punktlaeng mõjub teisele on vahendusel. Iga laeng muudab võrdeline mõlema laengu ümbritseva ruumi omadusi : suurusega ja pöördvõrdeline tekitab seal elektrivälja. laengute vahelise kauguse Elektrivälja iseloomustavat ruuduga. Ühenimeliste suurust E nim. elektrivälja laengute korral on jõud tugevuseks antud punktis. 2. positiivne(tõukuvad) ja Elektrivool - Asetades erinimeliste laengute korral on elektrijuhi elektrivälja hakkab jõud negatiivne(tõmbuvad). juhis olevatele vabadele 2)Kondensaator - laengutele mõjuma e...
Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Püramiidi disain eeldab seda, et raskem ja pindalalt suurem osa toetub maapinnale ning liikudes tipule lähemale jääb materjali kasutus aina väiksemaks. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatud kuivast kivist, mis eeldab minimaalset inimeste tööd. Püramiide ehitasid erinevad tsivilisatsioonid paljudesse maailma paikadesse. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Püramiidid olid aastatuhandeid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja järgnevalt Cheopsi püramiid. Mõlemad asuvad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus vanaaja seitsmest maailmaimest, mis veel alles on. Cheopsi püramiid on ehitatud enamjaolt lubjakivist. Mõndades sisekambrites on kasutatud ka suuri punaseid graniidiplokke. Seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks
Antud ülesandes on seega vaja teada hapniku ( O2 ) molaarmassi, mille me juba lisasime algandmetesse. Arvutamine annab 20,1 cV = ( ) J/kg·K = 650 J/kg·K. 0,032 Vastus: hapniku erisoojus jääval ruumalal on 650 J / kg K . NB! Aine moolsoojust kasutatakse üsna palju, seetõttu on seose teadmine erisoojuse ja moolsoojuse vahel vajalik. 5 Näidisülesanne 7. Ideaalne gaas paisub isobaariliselt rõhul 500 kPa ruumalalt 1 L kuni ruumalani 6 L. Arvutada gaasi paisumise töö. Hinnata, kuidas muutus seejuures gaasi siseenergia? Lahendus. Antud: p = 500 kPa = 5·105 Pa Kujutame gaasi isobaarilist paisumist graafiliselt järgmisel V1 = 1 L = 10-3 m3 joonisel. V2 = 6 L = 6·10-3 m3 A=? Graafiliselt on töö võrdne p-V teljestikus protsessi kujutava graafiku aluse pindalaga. Antud juhul on vaja leida graafiku alla jääva ristküliku pindala. Seetõttu avaldub töö valemiga
Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa. Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil 1781. aastal; algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte. Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü. ja tiirlemisperiood 84 aastat. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. 8. Neptuun Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. 9. Pluuto
teada 63 kuud. Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Temperatuurid planeedil on väga madalad, kuna ta asub Päikesest nii kaugel. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest
saab ligikaudselt võrdse arvu plasmiide ja ribosoome). Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Näiteks laboris, kus neile luuakse eriti soodsad tingimused poolduvad suurem osa baktereid umbes 1 2 tunni jooksul. Eriti kiiresti paljuneb inimese sees elav soolekepike (iga 20 minuti järel). Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutunnused peaaegu puuduvad ja ta suudab elada ilma uue vee ja toitaineteta aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Kui spoor satub normaalsetesse tingimustesse, siis väljub ta kestast ja alustab normaalset elutegevust. Ühest spoorist väljub ainult üks bakter. Bakterite tähtsus Bakterid on väga arvukas organismide rühm. Nende täpset arvu on võimatu öelda, kuna neid palja silmaga ei näe
tammidega, et varustada rohkem kui 30 miljonit Tokyo Shinano jõgi 5 elanikku veega. Pikkuselt kolmas Jaapanis voolav jõgi on Ishikari (268 km), mis algab Ishikari mäelt ja voolab läbi Asahikawa ja Sapporo ning suubub Vaiksesse ookeani. Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Biwa järv Tokyost
valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15.Neptuni välisilme ja tema kaaslane Tritani erinevus teistest suurtest kaaslastest Neptuun on suuruselt diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16.Mida on teada Pluto kohta Päikesesüsteemi kaugeimat planeeti Pluutot pole külastanud veel ükski automaatjaam.
punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta pöördvõrdeline rõhuga(p) kirjeldav koordinaat(x) muutub ajas siinus(või cos) 27.Isobaariline protsess: on protsess,kus temperatuuri funksiooni järgi.Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 nurkkiirusega() mööda ringjoont liikuva punkti(m) võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C. projektsioon(P). X=A0sin(t-0),x on hälve,A on 28.Isokooriline protsess: on protsess,kus temperatuuri amplituud.Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaashulga rõhk 1/273 ajahetkel kineetilise energia(Wk) ja potensiaalse energia võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 0°C. (Wp) summaga.W= Wk+ Wp=m2A20/2. 29.Ideaalse gaasi oleku võrrand:1.Ideaalse gaasi juures 16
nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB soojushulk, U-siseenergia suurenemine, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga (J). gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C. 5.Aine agrekaatoleku muutused- Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse 5.Soojusmasina kasutegur-näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. eraldumisega
valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava kiirendus ka muutub. intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1C võrra pöördliikumises.Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0C. teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=Iε Momendi vektor on aksiaalvektor. 5.Soojusmasina kasutegur-näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinωst ωs =√ ω02 - β2 kus β on soojust ja kasulikku tööd
Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB 4.Isobaariline protsess- kui gaasi olek muutub konstantsel rõhul (p=const) e V1/V2=T1/T2 v-ruumala T- temperatuur Temperatuuri tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 00C 5.Soojusmasina kasutegur- Soojuse arvel tehakse tööd ,kasutegur on seda suurem ,mida väiksem on Q 2(ära antav soojushulk).Q1=U2-U1+A1 U1-siseenergia ühes punktis ,U 2-sen teises punktis ,Q1-juurde antav soojushulk,A1-välisjõudude vastu tehtud töö . A=Q1-Q2 =A/Q1 =(Q1-Q2)/Q1 -kasutegur . 1.variant 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks
ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril ( t0 ) on antud gaasihulga ruumala ( V ) pöördvõrdeline rõhuga ( p ). Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 0C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt tempera- tuuril 0 0C . Isokooriline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 0C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust tempe- ratuuril 0 0C . 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47
valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava kiirendus ka muutub. intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1C võrra suureneb pöördliikumises.Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0C. teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=Iε Momendi vektor on aksiaalvektor. 5.Soojusmasina kasutegur-näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinωst ωs =√ ω02 - β2 kus β on soojust ja kasulikku tööd
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada
Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraanil on ka 15 kaaslast. NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Ta on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem.
Lainega kandub edasi akustiline energia. Laine põhivõrrand x=Asin(t-);=s/v, s-teepikkus v-kiirus. Interferentsiks nim koherentsest lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C Isokooriline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 0°C Isotermiline protsess on protsess, kus konstantsel temperatuuril (t 0) on antud gaasihulga ruumala (V) pöördvõrdeline rõhuga (p) Bernoulli võrrand statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega () on staatiline rõhk (p),
Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimesele botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat ja teisi haigusi. Kõige mürgisemaks peetakse botulismi toksiini, mille 1 mg võib tappa näiteks üle miljoni merisea. 45.) Bakteri spoori teke + tähtsus Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puudvad, sest kogu ainevahetud on äärmiselt aeglustunud.Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter välub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust
Uraan Uraan on hiidplaneetidest kergeim (14 Maa massi) ning asub 19.6 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. Ta erineb teistest planeetidest sellepoolest, et ta tiirleb külili. Uraani pöörlemistelje ja ekliptika tasandi nurk on üle 90 kraadi. Samuti on tal võrreldes teiste hiidplaneetidega palju jahedam tuum, mistõttu eritab ta väga vähe soojust kosmosesse. Uraanil on 27 teadaolevat kaaslast. Neptuun Neptuun (30. astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest) on ruumalalt Uraanist väiksem, aga massilt suurem (17 Maa massi) ehk palju tihedam. Neptuunil on teadaolevalt 13 kaaslast. 10 Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli
Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. Tuule kiirused planeedil võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). Uraanil on 27 kuud. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Neptuunil on 14 teadaolevat kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist
A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). 8.3.Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril ( t 0 ) on antud gaasihulga ruumala ( V ) pöördvõrdeline rõhuga ( p ). 0 8.4.Isobaariline protsess-on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 C võrra suureneb iga 0 gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 C . 0 8.5.Isokooriline protsess-on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 00 C . 8.6.Tahke keha soojuspaisumine 8.7.Ideaalse gaasi olekuvôrrand 8.8.Wan-der-Walsi võrrand 8.9.Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 8.10.Siseenergia vabadusastmed 8.11Ülekandenähtused gaasides 8.12
Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest (9). 2.8 NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. See planet on oma nime saanud Vana-Rooma vetejumala Neptunus järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast (10). Neptuun, kaheksas ja viimane suurtest planeetidest, on eriti kuulus oma avastusloo poolest: tema asukoha arvutas välja J. Le Verrier', püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi asukoha J. Galle (11). Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast
S ning suunatud liikumisele vastu. 22. Termodünaamika I prinsiip- süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. (Q-soojushulk(1J), U- siseenergia, A-töö välismõjude vastu) 23. Isotermiline protsess- protsess kus const temp on antud gaasihulga V pöördvõrdeline rõhuga (p) 24. Isobaariline protsess- prots.kus temperatuuri tõstmisel 1 C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temp 0 C. 25. Isokooriline protsess- prot. Kus temp tõstmisel 1C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temp 0C. 26. ideaalse gaasi olekuvõrrand- lk 28 28. aine agregaatoleku muutused- 27. tahke keha soojuspaisumine- lk 27 29. aine oleku diagramm 30. soojusmasina kasutegur 31. laengute vastastikune toime- kehas võrdselt neg ja pos laenguid-keha neutraalne.
kilpvulkaanid Ascraeus Mons, Arsia Mons ja Pavonis Mons. Üksteisest asuvad nad 500-600 kilomeetri kaugusel, ja kuna nende läheduses on veel mõned väiksemad vulkaanid, siis on kogu see Tharsise küljel asuv Marsi piirkond kaetud laavaväljadega. Marsi suured kilpvulkaanid sarnanevad kujult Havai vulkaanidega, aga oluline vahe on mõõtmetes. Maa suurima vulkaani Mauna Loa kõrgus on 8742 meetrit mõõdetuna Vaikse ookeani põhjal asuvalt jalamilt. Jalami mõõtmed on 97 x 48 kilomeetrit. Ruumalalt jääb Maa rekordimees peaaegu 100 korda alla Marsi omale. Mauna Loa jalam mahuks parajasti Olympus Mons'i kaldeerasse! Ka teised Marsi suurimad vulkaanid ületavad Mauna Loa ruumala mitmekümnekordselt. On teada, et Maa kilpvulkaanide laava on väga vedel ja seetõttu hästi voolav, millest tulenevad kilpvulkaanide lauged nõlvad. Ilmselt pidi väga vedel olema ka Marsi hiidvulkaanide laava, mis kaldeerast väljudes enne tahkestumist jõudis voolata mööda lauget nõlva sadade kilomeetrite
Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova – suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova – termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid – kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti.
annaabi.ee 
