Tallinn 2018 Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks.
teiste rahvaste, eriti idamaade ja hispaania muusika vastu, 5) armastus vokaalmuusika, eriti ooperi- ja lauluzanri vastu. Kui rühmitusele midagi ette heita, siis seda, et nad ei osanud algul hinnata põhjaliku ja süsteemikindla muusikahariduse vajalikkust. Nad ei mõistnud esmalt Peterburi ja Moskva konservatooriumi avamise tähtsust (Peterburi konservatoorium asutatud 1862 Anton Rubisnsteini ja Moskva konservatoorium 1866 Nikolai Rubinsteini poolt), arvates , et liigne koolitatus võib surmata elava muusikatunnetuse. Aja jooksul arusaamine muutus. Modest Mussorgski loomingus peegelduvad kõige selgemini 60-70-aastate sotsiaalsed konfliktid. Tema loomingus võib vedada paralleele kirjandusega L.Tolstoi, Dostojevski, Nekrassov ja kunstiga Repin, Surikov, Kramskoi. Eelkõige vokaalhelilooja, eeskujuks Dargomõzski. Mussorgski lähtub vene talupojalaulust ja inimkõnest. Helikeeles suur novaator, kelle loomingut eluajal ei
soovijatele. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. 1862. a. astub Tsaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Nt. Kolm sümfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad".
· Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,, ISIKLIK ELU · Georg Otsa ema oli Lydia Ots, isa tunnustatud tenor Karl Ots ning õde Maret Purde · 3 abielu · 3 last, 2 kasupoega HUVITAVAT
Kuni 20. sajandini kuulus vene heliloojate loomingus esikoht vokaalzandritele. Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus. Kolm noormeest Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussorgiski Suurt tähelepanu pöörati vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Rühm tegutses 10 aastat. Nikolai Rimski-Korsakov Tema nime kannab Peterburgi konservatoorium. Lemmikzanr oli ooper, neid oli tal 15
ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale. Carl Maria Friedrich Ernst von Weber 1786- 1826 üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks. Ta kirjutas kokku 10 ooperit millest üks on kaduma läind. Ta nõbu oli Mozardi naine. Ta oli
Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Tsaikovski sündis metallurgiatööstuslinnas Votkinskis tehnilise haritlase perekonnas. Kultuurihuvilises kodus musitseeriti palju. 1850-1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865. a lõpetas ta Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservatooriumis ning koostas ka mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868. aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18
Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale.
1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. surma kõige reaalsemaks põhjuseks peetakse praegu Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Pjotr Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Tsaikovski on maetud Peterburi Aleksander Nevski kloostri Tihvini Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta Nikolai Rubinsteini kutsel tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas 1878. aastani. Tema käe all õppis mitusada noort muusikut, kellest ehk tuntuim oli Sergei Tanejev, kellele Tsaikovski pühendas sümfooniateose "Francesca da Rimini". 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna
Aastatel 1850 1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingus klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba käe all. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga, abielu aga ei olnud Tsaikovski jaoks n-ö see õige. Pika lahutusprotsessi jooksul ta tervis halvenes ja arstid soovitasid tal minna välismaale
ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale.
Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale.
Fjodor Dostojevski- vene kirjanik Vassili Žukovski- luuletaja Nikolai Leskov- prosaist 8. P. I. Tšaikovski lapsepõlv ja õpingud kuni aastani 1865. Õpetajad, muusikalised eeskujud ja mõjutajad. Sündis Uraalides. Isa mäeinsener oli tehase direktor. 1849.a kolis Peterburgi. 1850-1859 õppis Tšaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. (oli 10.a Võttis klaveritunde C.F.Karell’ilt 1862a alustas 1865.a lõpetas Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Rubinsteini mõjutusel loobus Tšaikovski lõplikult oma ametist ja pühendas end tervenisti muusikale 1866-1878 töötas Tšaikovski harmooniaõppejõuna. Vabal ajal külastas teatreid, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 9. 1877. aasta kriis ja hilisemad kriisid Tšaikovski isiklikus elus. Kuidas see
Georg Ots Georg Ots (1920-1975) oli legend juba eluajal, oli enam kui laulja ja on praegu tuntumaid eestlasi ka väljaspool Eesti piire. Ooperiga puutus Georg varakult kokku. Suureks elamuseks oli A. Rubinsteini ooperi ''Deemon'' etendus. Nelja-aastane Georg ehmatas väga, nähes, kuidas lavastuses Sinodali laulnud isa ''tapetuna'' põrandale vajus. Pärisooperisse jõudis ta tegelikult juba 12-aastaselt. Tõsi küll see piirdus siis kaasategemisega poistekooris G. Bizet' ooperis ''Carmen''. Tema isa, Karl Ots, ei soovitanud pojal laulja ''okkalist'' teed valida, vaid õppida hoopis arstiks või inseneriks. Pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist 1938. aastal astuski Georg
1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1871. a. õnnestus Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal läks ta kõigepealt konservatooriumi direktori Anton Rubinsteini juurde, et uurida võimalusi klaveriklassi pääsemiseks.Kuid raske majanudsliku olukorra pärast pidi pooleli jätma. 1873. a. jätab ta Peterburi, tuleb Tartusse ja lõpetab eksterninagümnaasiumi 1875. a. asub õppima Tartu ülikoolis usuteadust, katkestab aga sellealased õpingud ning astub 1878. a.Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustab ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1884. a. saab K. A
Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". 13 aasta vanusena läks Prokofjev Peterburi konservatooriumi katsetele, kaasas hulk omaloomingut. 5 aastat hiljem lõpetas ta sama kooli kompositsiooniklassi. Klaveriklassi parima lõpetajana 5 aastat hiljem sai ta Rubinsteini-nimelise preemia kontsertklaveri. Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal. 1932. aastal naasis Prokofjev kodumaale. See periood tema muusikas on kõige tasakaalukam.
väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Tsaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Nt. Kolm sümfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad".
Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe", mille tellis Vene impressaario Sergei Djagilev. Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan. Seda muusikat esitatakse sageli ka kahe orkestrisüidina.
tahab ikka ära minna ja äraandja aitab põgeneda. Igor jääb ellu, saab kokku naisega ja on sõbralik. Ooper lõpeb rahva piduliku tervitusega. Pjotr Tsaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist.1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse.
7. Raveli looming: kindlapiirilisemad teemad võrreldes Debussyga, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm; pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme; eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmmid; tema orkestriteosed olid tihedalt seotud balleti ja klaverimuusikaga. 8. Raveli kuulsaima teose ülesehitus: ballett ,,Boolero", baleriin Ida Rubinsteini tellimus, tänapäeval esitatakse orkestripalana, kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. 9. Dodekafooniline muusika kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. 10. Atonaalne muusika muusikas puudub tonaalsus ehk (nö helistiku puudumine). 11
jalaga populaarmuusika kuulsuste saalis ning teisega edukamate süvamuusika loojate pjedestaalil. Ühelt poolt suur hulk igihaljasteks lauldud hitte ja teisalt ooper «Porgy ja Bess» ning üks kõige sagedamini esitatavaid orkestriteoseid «Rhapsody In Blue». Jacob Gershowitz (kunstnikunimega George Gershwin) sündis 26. septembril 1898 Brooklynis vene päritolu juudi perekonnas. Esimene mällusööbinud kokkupuude muusikaga oli kuueselt Rubinsteini «Meloodiaga», 12selt hakkas klaverit klimberdama; 15selt jättis kooli sinnapaika ja asus Tin Pan Alley hitikonveieris tööle plugger'ina. Tema ülesanne oli varieteelauljatele uusi laule pähe määrida. 18selt avaldati esimene tema enda laul ja 19selt sai Gershwin maha esimese miljonihitiga «Swanee». 25selt kirjutas ta «Rhapsody In Blue» ja 36sena rahvaooperi «Porgy ja Bess», kust on pärit laul «Summertime». George Gershwin suri 38aastasena kuulsa, rikka ja õnnetu mehena
Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Aastatel 1850 - 1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Vene Muusikaühingu juures. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konsenvatooriumi ning lõpetas selle 1865. aastal. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku tööga, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konsenvatooriumis, kus töötas aastani 1878. Koostas mitu teooriaõpikut. 1868. aastal tutvus ta ,,Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne ja tema teostes avaldus ka imetlus 18. sajandi muusika, eriti Mozardi muusika vastu. Aastal 1877 abiellus ta Antonia Miljukovafa, aga abielu osutus katastroofiliseks
aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago ,Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski "Colas Breugnon"'is, kaksikroll Cervantes, Don Quijote Leigh muusikalis "Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemonis" Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmani opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Venemaa, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti kinoajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga“Kolme Katku vahel“ (Jaan Kross
Samal aastal sai temast konservatooriumi kompositsioonitudeng,kes oli õppuritest noorim. o Selle aastaga oli ta kirjutanud 20 ooperit,sümfoonia ja hulgaliselt väikevorme. o 1908 aastal oli teme esimene avalik kontsert pianistina. o 1909 aastal lõpetas kompositsioonieriala,kuid lõputunnistusel polnu tema andekusele vastavaid hindeid. o 1909-14 jätkas õpinguid klaveri ja dirigeerimise erialadel. o Pälvis klaveriklassi lõpueksami tulemuste eest Rubinsteini-nimelise preemia-kontsertklaveri. o o Revolutsioon Venemaal,Aastad Välismaal,tagasiminek kodumaale,II maalimasõda o Avalikel kontsertidel tema helikeelt enam ei mõistetud.Paljuel koradel juhtus nii ,et lahkuti kontserdi ajal saalist. o Tundes ohtu tänu sidemetele emigrantidega pages Oktoobrirevolutsiooni eest välismaale. o Välismaal olid tema teosed palju hinnatumad. o 1918. a lahkub USA-sse,siis Prantsusmaale. o USA-s saavutas koheselt publikumenu.
Tsaikovski Sündis Votkinskis tehnilise haritlase perekonnas. kodus musitseeriti palju. 1850- 1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868 aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18
ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu.
Pjotr aga ei lasknud end sellest heidutada ning jätkas oma tööd. 4 Looming Tsaikovski kirjutas oma esimese sümfoonia aastal 1866 ning see kandis nime ,,Talveunelmad".See sümfoonia on läbi imbunud vene rahvalauludest ja tantsudest. See sümfoonia oli omaette hingeline pihtimus, mis väljendas kogu kurbust ja rõõmu, hingelist rahutust ja otsinguid.1866 aastal võttis ta vastu Nikolai Rubinsteini kutse asuda Moskva konservatooriumi professoriks. Seal oli ta õpetajaks konservatooriumis ning jõudis selle kõrvalt olla ka muusikakriitik. Moskvas veedetud aja jooksul hakkas ta suhtlema vene kunsti arendajate eliidiga, kes andsid talle palju nõu eneseharimise kohta muusikas. Osaliselt tänu sellele eliidile kujunes välja Tsaikovski realistlik muuskastiil. Moskvas veedetud aja jooksul kirjutas ta hulganisti teoseid
aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski ,,Colas Breugnon" 'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Deemonis". [3; 2008, 16.01] Andumusega kunstile kaasnes G. Otsal suur ühiskondlik töö. Kohtumised töötajatega, esinemised töölistele, maatöötajatele ja Nõukogude armee sõjameestele moodustasid tema elu lahutamatu osa. Ta oli NLKP liige 1946. aastast ja valiti mitmel korral teatri parteiorganisatsiooni sekretäriks. [2 lk 283] Partei ja Nõukogude valitsus hindasid G. Otsa teeneid kõrgelt. Teda oli autasustatud
saatusele. Lpetanud 1859. a. ppeasutuse, sai Taikovski titulaarnuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tst vabal ajal klastab ta teatrit, eriti ooperit. Kige sgavama mulje jtavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Taikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tsiselt tegeleda kompositsiooniga.Rahaprobleemide tttu pidi ta ttama - philiselt andis ta eratunde. Thtsaimad petajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. Rubinsteini mjutusel loobub Taikovski lplikult oma ametist ja phendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lpetab ta konservatooriumi hbemedaliga ja asub petajatle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kmne aasta jooksul, mis ta seal petaja oli li ta palju thelepanuvrseid teoseid
Kinnistus laulupidude traditsioon. Jätkus Eesti Üliõpilasseltsi tegevus. Koguti massiliselt rahvaviise (eesotsas J. Hurdaga, kes lõpuks kogus kokku 300 000 rahvaviisi, koguti kuni 13 tuhat viisikest). Neil aegadel oli juhtfiguuriks Oskar Kallas. Paljud eestlased käisid Peterburis õppimas. Seal õpetas neid Nikolai Rimski- Korsakov. Sigines palju uusi muusikuid: Rudolf Tobias, MH, A. Tamm, K. Türnpu, Theodor Lemba, Artur Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919.a avati Tartu esimene muusikakool ja Tln Konservatoorium (G. Otsa Gümn). Nüüd oli haritud muusikuile loodud ka ametikohti. Esimene elu organiseerija oli seal Tln K. direktor Mihkel Lüdig. Ta asutas klaverivabriku.
lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Tsaikovski Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Nt. Kolm sümfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad".
professori aunimetuse. Pedagoogilise töö kõrval tegeles Artur Lemba aktiivselt ka esinemistega. Tema esimene soolokontsert toimus 26. oktoobril 1909. aastal Peterburi Konservatooriumi Väikeses saalis. Menu oli suur ja saal rahvast täis. Samuti ei tulnud lõppu aplausidel ja kontserti kajastati kümnetes Peterburi ajalehtedes. Lemba kontserdist võis lugeda isegi saksakeelsetes ajalehtedest. Kogu teenitud raha annetati stipendiumite asutamiseks. 25. aastasena võttis Artur Lemba osa Rubinsteini - nimelisest pianistide konkursist, kus ta märgiti ära parimate seas. See tõi Lembale veel rohkem kuulsust. Edukalt jätkas ta kontserttegevust ja esines isegi Tallinnas üldlaulupeol. Kõik tema kontserdid pälvisid nii kriitikat, kui ka heakskiitu. Nuriseti liiga suure tehnilise poole üle, sest pianist mängis tundetult. Artur Lemba võttis kogu kriitika vastu ja parandas end vastavalt sellele. Aastal 1916 tutvus Artur Lemba oma esimese abikaasa Sofia Mogilevskajaga. Tollal õppis Sofia
Sündis Sangastes veskirentniku pojana. Õppis Valga algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1865. aastal. Õppis ka Tartu ülikoolis matemaatikat. 1865. aastal sai kihelkonnakooliõpetaja koha Kanepis, kus organiseeris laulukoori, mis oli Eesti selle aja suuremaid (60 lauljat). 18661870 oli koduõpetaja Vana-Võidu mõisas. 1872 1876 töötas kooliõpetajana Peterhofi saksa kirikukoolis ja koduõpetajana Anton Rubinsteini perekonnas, õppides samal ajal Peterburi ülikoolis matemaatikat. 1876 1917 töötas matemaatikaõpetajana Peterburi/Petrogradi saksa gümnaasiumis. Vaatamata kodumaast eemalviibimisele, ei võõrdunud Thomson oma rahvast. Mitmel suvel käis ta Eestis rahvaviise kogumas ning kasutas neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdubki ainult koorilauludega, umbes 70 laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus Thomson püüdis lihtsa
saj lõpul kujunes välja üks omapärasemaid rahvuslikke traditsioone laulupidude korraldamine. Esimesed eesti h.-asjaarmastajad olid Cimze seminari kasvandikud: Aleksander Saebelmann Kunileid paljutõotav muusik, kelle palasid esitati esimesel laulupeol. Peale seminari lahkus riigist Venemaale ja Ukrainasse, kus ta töötas pedagoogina. Aleksander Eduard Thomsonit huvitasid peale muusika ka veel nt. Matemaatika, ühiskond jne. Mõne aja pärast suundus Venemaale, kus töötas A. Rubinsteini (kuulus muusik) laste koduõpetajana. Seal töötamine ilmselt mõjutasx teda minema muusikalisele teele. Ta kogus kodumaalt rahvaviise ning kasutas neid oma koorilauludes. Friedrich August Saebelmannoli neist kõige saksa pärasema väljenduslaadiga. Käis isegi peterburi konservatooriumi klaveriklassis aga raha sai otsa. Oli ka koorijuht. Tegeles muusikaeluga mitmekülgsetel aladel: osales võistlustel züriina, mängis tsellot, juhatas koori ja mängis klaverit ka
Rühmituse ideoloog oli kunstikriitik Vladimir Stassov. Võimsa Rühma põhisuunad olid: -realismitaotlus (elu tõepärane kirjeldamine) -eelistatud zanrid olid ooper, programmiline orgestrimuusika ja soololaul -temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Pjotr Tsaikovski : (1840-1893) Tsaikovski sündis metallurgiatööstuslinnas Votkinski tehnilise haritlase perekonnas. 1850- 1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. 1865. A lõpetas ta Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini kompositsioniklassi. Aastatel 1866-1878 tötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservatooriumis ning kostas ka mitu teooriaõpikut. 1877. Aasta tõi kaasa kriisi isiklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale prbleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus katastroofiks ning pikalelevinud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust nign
Kokkuvõttes ei toonud Debussy uuendused harmoonias kaasa küll otsest murrangut, kuid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire kahtlemata oluliselt. Maurice Ravel 1875-1937 · Loomingus impressionistlikke jooni · Täpne rütm · Eredad värvid · Selge vorm · Huvitus jazzi-, aasia ja erinevate rahvaste muusikast ning kasutas loomingus · Väga hea orkestritundja · Bolero 1928 o Muusika tantsimiseks o Loodud vene baleriini Ida Rubinsteini tellimusel o Puhkpillidel teema, keelpillid saadavad (pizzicato) o Puhkpillidel eriline kõlavärv nagu jazzmuusikas o Aluseks kaks hispaania rahvaviisi ja muutumatu boolerorütm 2 o Terve teose vältel muutuvad ainult tämbrid ja dünaamika Neoklassitsism Sisuliselt peaks nimetus olema neoklassika, sest eeskuju võetakse mitme möödunud ajastu zanritest
annaabi.ee 
