rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal kasvava roostiku oma paiknemise tõttu lahes ja jõesuudmes riimveekogude taimestu klassi, madalveetaimestu tüübirühma, madalvee kasvukohatüüpi. Tüüpilstemaks taimedeks on roostikus pilliroog, kare kaisel, ahtalehine hundinui, pikk merihein, hanehein ja penikeeled (Paal, 1997). Lainetele avatud rannal on pilliroog hõredam ja kooslus liigirikkam kaasnevad veel järvekaisel, soomusalss, randaster, valge kastehein ja meri- mugulkõrkjas. Roostikus leidub ka veel suur tulikas, väike lemmel ja vee sees kasvab männas vesikuusk (Kumari, 1985). Linde on roostikus palju. Matsalu laht on hallhane peamisi pesitsuskohti Eestis. Hallhanesid
Rannajoone mõõdistamine mandri ja saarte rannajoone pikkus ~4000 km Saaremaa rannajoont mõõdistati ca 10 aastat väga kallis probleemsed alad roostikud, õõtsikud, pikad lauged rannad 19 Rannajoone mõõdistamine Põhikaart 1:10 000, mõõdistatud rannajoon 9 m Mõõdistatud rannajoon 2 15 m 9 m 20 Rannajoon roostikus Kuhu tõmmata? Millise meetodi järgi? 21 Rannajoon roostikus 916,25 m 22 Rannajoon roostikus 926 m 23 Võimalikud lahendused arvutuslik rannajoon: kõrgusmudel horisontaal 10.4 cm Kroonlinna 0st (Balti ojoon) kogu rannajoone uus, mingil kindlal ajamomendil tehtud aeropildistus + stereokaardistus kindla metoodika järgi
Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega 14 kuni 15 päeva, halvema ilma korral kauem. Koorunud pojad on väga näljased ja peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja. Lõunasse lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad nad tagasi aga aprilli või mai alguses. Suitsupääsuke on looduskaitse all.
suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS TEISTELE LOOMADELE INIMESELE TAIMEDELE Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks. 2.3. Ujutaimed • Ujutaimed on näiteks valge vesiroos ja kollane vesikupp.
rebasele või hundile iseloomulikult sirge vaid koeralikult vonklev. iseloomulik tunnus on et teise ja kolmanda varba padjandid on tagaosas ühendatud. LEVIALA: Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat Aastal 2013 avastati, et ka Eestis elavad saakalid ja eri maakondades kütiti neid aasta jooksul kolm tükki šaakal elab tasandikel tihedas põõsastikus või roostikus jõgede, järvede või mere lähedal. Šaakalid on paiksed loomad. Nad ei soorita ka hooajalisi rändeid. ELUPAIK nad elavad tihti asulate lähedal ja puutuvad tihit inimestega kokku šaakali toidusedel sarnaneb rebase või kähriku omaga, suure osa toidust moodustavad raiped ja inimese toidujäänused , sellepärast just eriti talvel on nad inimasulate lähedal.
läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased
lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb taimestikurikastel siseveekogudel ja merelahtedel. Eestis järvedel ja merelahtedel, vanajõgede sootides ja settetiikidel, uuemal ajal elutseb ka väikeste meresaarte roostikus. Tegutsemise iseärasused Teda kutsutakse indeteminantseks munejaks, kui täiskurnas mõni muna puruneb või pesast eemaldatakse, siis ta muneb mune juurde. Soodsates tingimustes pesitsevad laugupaarid tülitsevad tihti, eriti öösiti, valge näokilpki näib laugul olevat selleks, et oleks midagi, mille järgi öiste nägeluste ajal orienteeruda. Lauk on riiakas ja võib kimbutada ka parte ja pütte. Hädaohus sööstab vette ja varjub ta metsatihnikusse. Pesa ja munad. Pesa asukoht
järglastele isaks, siis võtab ta enesele aega, et vaadata, mida pakutav ka väärt on. Seepärast võib ka öelda, et emased lähevad seksi ostma ja isased peavad klientide peibutamiseks ennast pakkuma nagu elavad reklaamtahvlid (Sparks, 200). Mõnikord määrab loomade ümbruskond või elulaad need vahendid, mida isased enda üleskiitmiseks kasutavad. Näiteks linnud, kes elavad tiheda taimkattega paikades (roostikus, metsas jne) või kes on pimedas aktiivsed, kasutavad häälitsusi: hüübid tuututavad nagu udupasunid, roolinnud lasevad järjepanu voolata pikki, kaunikõlaliste stroofide jadasid, kakud huikavad ja öösorrid nurruvad katkematult. Need, kes pakuvad ennast avatud lagendikel, kus on võimalik hõlbsasti kaugele näha, annavad endast sageli märku silmatorkava sulestiku abil. Enamikul imetajatest on terav haistmine, seepärast kasutatakse vastassugupoole
koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased
M. Härmsiga.Saabunud üle lahe Kiidevast purjepaadiga , peatusid nad 17.mail Metskülas
Kägi talus. Riikoja viibis peamiselt lahel, selgitades selgrootute levikut seoses lahevee
soolsuse muutumisega. Härmis tegi aga vaatlusi Matsalu lahe linnustikust ning märkis olulisi
muutusi russowi aegadega võrreldes. Nüüd oli registreeritud kokku 89 linnuliiki.
1928. aasta suvel alustas Matsalu lindude uurimist E. Kumari kes tegi väga põhjalikke
vaatlusi lahe rannikul, saartel ja roostikus. Oma uurimiste tulemused võttis ta kokku esimese
auhinna pälvinud üliõpilasvõistlustööna ja raamatuna <
Tiigril pole vaenlasi, peale inimese. Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval kaitseb tiigrit seadus, kuid kogu maailmas on järel vaevalt 5000 looma ning salaküttimine jätkab hävitustöid. Tiigrinahk pidavat õnne tooma ja erinevaid kehaosi kasutatakse hiina rahvameditsiinis. Tiiger on suur vöödiline kaslane, kelle põhjapoolsete alamliikide vöödid on tumehallid,mõndadel aga süsimustad.Selline muster varjab teda suurepäraselt nii metsas kui roostikus jõgede kallastel, kus ta varitseb vett jooma tulevaid loomi. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri
talvepoole võivad nad valgeid totusid ajama hakataSeda teevad pillirooõied ka looduses. Tegelikult on need totud tuule abil laiali lendavad pähikute libled. pilliroog paljuneb eelkõige vegetatiivsel teel.Selleks on tal maa sees pikk sageli mitme meetri pikkune ja mitme sentimeetri jämedune risoom, mis võib sõlmekohtadel juurduda ja kasvatada uue maapealse võsu. Eesti suurimad pillirooväljad on Matsalu lahes, kus asub looduskaitseala. Roostikus elavad väga paljud linnuliigid, kuid pilliroogu kasutavad pesa ehitamisel ka näiteks koprad ja ondatrad.Ehkki pilliroogu tavaliselt tuntakse, võib ta vahel segi minna päiderooga, eriti kui neil taimedel pole veel õisikuid ilmunud Suur robirohi viljade valmides muutub neid ümbritsev õietupp põietaoliselt suureks ja kuivab ära. Kui sellisele põiele kasvõi veidi vastu minna, siis on kohe kuulda krõbinat. Kuna valminud seemned on oma kodus
koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist
Talvepoolaastal tuleb tuttlõoke sageli külade ja teede ligidale. Suuremas osas areaalist, eriti selle põhjapiirkondades esineb tuttlõoke ainult asulate lähedatel karjamaadel, jäätmaadel, juurviljaaedades, varemete lähedused ning sageli tee ääres. Ta toitub putukatest, heinaseemnetest ja mitmesuguste taimede rohelistest osadest. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Kokkuvõte Saime teada, et värvulised tegutsevad puudel, põõsastes või maapinnal, mõned rohus või roostikus. Maapinnal kõnnivad, jooksevad või hüppavad. Lend on vähestel kõrge ja käänuline või püstloodselt tõuse), enamasti madal ja üles-alla lainjas. Keha enamasti sale, saba keskmise pikkusega kuni pikk. Kael, nokk ja jaladki on keskmise piires. Sulestik enamasti mustriline, mõnikord ühevärviline, sageli tumedam ülapool ja heledam alapool. Värvulised on head lauljad. Kasutatud kirjandus Eneke: Õpilase teatmeteos. 4. Köide. Valgus 1986 Tallinn Ling, R. Loomade elu. 6
ajavahemikku. Pesitsusbiotoobis toimunud muutused kajastuvad lindude arvukuses. Harva märkab seda kohe, enamasti toimuvad muutused mõne aasta pärast, mõne mõjuri kahju võib selguda alles aastakümne pärast. Seire strateegia: 1. Põhjalik lindude rändeaegse arvukuse loendus kolmel järjestikusel aastal üks kord kümnendis. 2. Haudelinnustiku loendused kolmeaastaste tsüklitena Matsalu looduskaitseala eri osades ja eri biotoopides. 3. Roostikus piisab ühest (kahe)kolme-aastasest loendustsüklist kümnendis. 4. Pesitsevate valge-toonekurgede ja hallhaigrute iga-aastane loendus. Lepingulised seiretööd: 5. Matsalu looduskaitseala valitseda olevatel soodel ja rabadel 1 loendus iga kümne aasta tagant. 6. Väike-laukhane seire igal aastal nii kevad- kui sügisrände ajal. 4 Kõik loendused viiakse läbi juba alates 1958. aastast kasutusel olnud metoodikaga, et andmed
Suurim järvedest, Endla, asub looduskaitseala südames ümbritsetuna rabadest, millele ta ise kunagi alguse andis. 8 Linnud ja loomad Looduskaitseala on pelgupaigaks, mille linnuliikide arv on viimasel poolsajandil suurenenud. Siin on kohatud üle 180 liigi. Endla on üks linnurikkamaid järvi Eestis, erinevatel aastatel on loendatud kuni 9000 paari pesitsejaid. Õõtsiksaartel hauduvad poegi pardid, tiirud, kajakad. Laias roostikus on sobivaid pesapaiku püttidele, hüübile, loorkullidele ning roolindudele ja teistele laululindudele. Sookured pesitsevad järvede kaldaõõtsikuil, kõige tihedamalt ümber Endla järve. Kevadel ja sügisel peatuvad Endlal ja Sinijärvel läbirändel suured hane- ja luigeparved. Väike- ja laululuiki võib kohata ka Männikjärvel. Rukkirääku kuuleb "rääkimas" kaitseala lääneosa niitudel ning Endla järve saartel. Endla soostik on kotkaste kants
joonistatud." Tõlkija märkus: ,,Mõlema hobuse nimes esineb sõna 'rõngas' ring, bauge. Nimede tähendus tõlkes võiks olla 'Rõngakuningas' ja 'Rõngastega üle puistatu'." Sigrid Undset: Kristiina Lauritsatütar. 2. osa. Tln, 1989. (Tlk. Elvi Lumet) Kirjanduse interdistsiplinaarsus Kirjandus ja kunst Kirjandus ja muusika Kirjandus ja kunst Caspar David Friedrich: Luiged roostikus Kirjandus ja kunst Nikolai Baturin: Caspar David Friedrich, ,,Luiged roostikus" Kirjandus ja kunst: plastilisus, kunsti võtted tekstis Juhan Liiv: Tali, 1Talu õue... Vaiknetalvehommiku,värsket lund on sadand,kõik veel vagune.Õunapuu pääl aiashüppab varblane,tasakesti helbedtalle järele... Kirjandus ja muusika: muusikaline motiiv teksis
Linduderohked on lõunarannikul asuvad suured järved ja nende laialdane soostunud ümbrus. Suure isendite arvu poolest on tuntud Mullutu lahe mustviirese ja väikekajaka ning Linnulahe naerukajakate haudekolooniad. Linnulaht on tõeline lindude laht - Saaremaa sisukamaid veekogusid ornitoloogiliselt seisukohalt. Juba aastakümneid asub siin Eesti üks suuremaid naerukajaka haudeasundeid, kus neid linde pesitseb mitutuhat (3000-5000) paari. Roostikus pesitseb hallhani, mitmeid pardiliike (sinikael-part, luitsnokk-part, tuttvart, punapea-vart jt.), arvukalt vesikanu, kõik meil haudelindudena esinevad pütiliigid, roolinnud jt. Linnulahe kallastel esineb veel terve rida teisi soo- ja niidulinde, eriti kurvitsalisi. Roostikke asustab hüüp ja rästas-roolind. Toitelennul võib kohata roostiku kohal ka üksikuid roo-loorkulle. Mererandade, suuremate saarte ja laidude ranniku tavaliseks elanikuks on liivatüll. Üheks enam levivaks liigiks on
Haide-Ene Rebassoo (1972; 1975); tema tähelepanu all on taimkate, aga ka linnud sedavõrd, kui nad ökosüsteemis toimivad taimeseemnete levitaja- tena. Et arvukate mainimist leidvate taimeliikide kooslusi, väljanägemist, lõhna, lopsakust ja teisi omadusi vaimusilma ette manada ning autori emotsioonidest osa saada, peab lugejagi olema päris hea taimetundja. Rannaäärsete alade kirjeldustest on esileküündivad veel Jüri Piigi "Matsalu roostikus" (1958) ning Eerik Kumari isiklikus ja emotsionaalses toonis kirjutatud Matsalu-lugude kogumik "Lindude laht" (1966). Selles- se on võetud ka Kumari enne sõda ajakirjanduses ilmunud loodusjutte, näiteks "Minu sõber veetallaja". Kumari oli pärit Matsalust ning tundis seda piirkonda, kuid oli sealset loodust ning linnustikku uurinud ka nii tudengi kui tunnustatud teadlasena. Selline ühe paikkonna põhjalik tundmine kombinatsioonis hea loodusteadusliku haridusega on eesti
Selgelt on suurem tuleoht asulate ja linnade lähistes metsades, kus palju inimesi käib metsas ja kus on ka suurem oht mujalt (maanteedelt, kulupõletamisest, kodustest lõketest jms) tule metsa pääsuks. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: Pinnatule korral põleb maapinnal olev süttiv materjal: kuluhein, sammal, puhmad, põõsad, risu jms. pinnatuli võib esineda iseseisvalt või koos ladva- või maatulega. Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu. Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab levida vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuld ette männikutes, männi-kuuse segametsades, harvem kuusikutes. Lehtpuupuistus
2. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? Eriti suur liigirikkus piirialadel ehk ökontonidel. Ökoton on kahe järsult erineva koosluse või maastikuosise siirdevöönd, mis sisaldab sageli mõlema elemente, on seepärast keskkonna poolest erinev ning seega liigirikkam kui kumbki kõrvalala. Tekib nn servaefekt. Ökotonid on nt metsa-ja saluservad, põõsastiku-rohumaa piir, veekogude kaldaalad, vabaveealad roostikus. Kultuurmaastikus on ökotonid (hekk, metsariba) liikide konsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (ka seente ja bakterite liigikus on ökotonidel suurem – lagundavad keskkonnajääke), geoökoloogilised barjäärid. 3. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. Elupaikade otsene hävitamine inimese poolt. Inimpopulatsioonid kasvavad kiiresti ning hõivavad / hävitavad teiste elusolendite elupaigad. Suurim liikide kadu on seoses troopiliste vihmametsade
Tammispea rändrahn Tammispea rändrahn asub Harju maakonnas Tammispea külas. Kivi on lagunenud mitmeks osaks, suurima rahnu pikkus on 11 m, laius 5,4 m ning kõrgus 7,7 m. Ümbermõõt on kivil 27,7 m. Tegemist on Mandri-Eesti kõrgeima rändrahnuga. (LISA 13) Tiiru kivi (Tiiru kivi, Viinistu Tiirukivi, Painuva Suurkivi) Tiiru kivi asub Harju maakonnas Viinistu külas maismaa ja mere piiril roostikus. Kivi on erksavärviline ja väikese metsase Haldi saare taustal kaugelt märgatav. Migmatiitgraniidist hiidrahnu pikkus on 8,2 m, laius 7,4 m ning kõrgus 5,7 m. Ümbermõõt on kivil 22,6 m. Tsitre kivi Tsitre kivi asub Harju maakonnas Muuksi külas Toomani talumuuseumi aidahoone kõrval. Tegemist on vana lohukiviga. Turbuneeme kivid
selge ilmaga, vihmasel ajal aga madalamal. Rändlind, keda võib Eestis kohata aprillist oktoobrini. Toitub lendavatest putukatest. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt, aga peamiselt ikka õhust. Kultuur- ja avamaastiku liik, kes pesitseb mitmesugustes ehitistes, tuulekodade ja sildade all. Pesade arvu majapidamises suurendavad veekogude lähedus ja loomapidamine. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas katuseharjal, ööbib tihtipeale veekogude ääres roostikus. (Linnumääraja, 2015) Pilt 19. Suitsupääsuke (Hirundo rustica), (Autor: Arne Ader), 2013 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica) Minu vaatlusi analüüsides võib arvata, et räästapääsukese alumine kehapool on valget värvi. Ülemine kehapool on musta läikega. Eesselg ja õlasulestik on sinise läikega. Nokk on lühike ja paks, tumedamat tooni. Jalad on valget värvi. (Vaata pilt 20) Räästapääsuke leidub linnaäärsetes paikades
suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri
Fotol olev Sutlepa meri on tuntud kokrede paradiisina, ent parim paik on see rannikulõugas näiteks ka surusääskedele, kelle vastseid söövad kalad, ning pilliroole ja sellel passivatele vesikiilidele, kelle vastseid toidavad oma roostikus kasvavatele poegadele Elupaigatüüp koondab elutingimuste poolest samaväärseid elupaiku. Rändavad rislad peatuvad tuttpütid. pagurandadel eelkõige sellepärast, et veetõusu aegu laugmadalikule kandunud toit muutub mõõna ajal kergesti kättesaadavaks. See, et Atlandil olenevad tõus ja mõõn eelkõige kuu ja päikese asendist, Läänemerel aga valitseva tuule suunamuutustest, pole risladele oluline. Toituvad Põhjamaised lamminiidud 6450
annaabi.ee 
