EHITISTE KAITSE SEENTE EEST Seened on päristuumsed organismid, mis paljunevad eostega ning moodustavad omaette seeneriigi. Seened jagunevad nelja alaliiki: hallitus-, pärm-, parasiit- ja kübarseened. Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni
rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja
Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Seenraku organellid · Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma · Tuumamembraan ümbritsetud membraaniga · Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest · Mitokondrid varustavad seenerakku energiaga · Membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente tähtsus looduses
orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittmesugulisel teel. Seente osa looduses : Lagundajad- tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid- aitavad taitleda teistel organismidel:
Mükoriisa (2) · Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse seenjuureks ehk MÜKORIISAKS. Mükoriisa (3) · Leidub taimi, nagu näiteks kanarbik, mis polegi võimeline elama ilma mükoriisata. Parasiitseened (1) · Paljud seened parasiteerivad inimestel ja loomadel, eriti taimedel, põhjustades seenhaigusi. Inimestel on levinud jalaseen. Parasiitseened (2) · Teraviljadel parasiteerivad roosteseened, mistõttu on taimed kidurad ja saak vähene. · Teravilju võivad kahjustada ka nõgiseened. · 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise kest terve (nt. kõvanõed) 2. liik (nt. lendnõed)--> hävib kogu õisik--> jäänused--> nõetaoline tolm (eosed) Parasiitseened (3) · Jahukaste taimedel valkjas kirme moodustub seene hüüfidest ja eosekandjatest. Jahukastega nakatunud lehed on kaetud valge jahutaolise kirmega. Parasiitseened (4)
küüsi Fifth level Selliste seente eoseid on palju näiteks ujulates ja üldkasutatavates saunades Loomadele ja taimedele haigusi tekitavad seened Kui seened nakatavad kultuurtaimi, väheneb saak, seened võivad rikkuda ka koristatud saagi. Tavalised haigustekitajad taimedel on jahukasteseened. Teraviljadel tekitavad haigust roosteseened. Elutsükli läbimiseks on roosteseentel sageli vaja elada kahel erineval taimeliigil Teravilju kahjustavad ka nõgiseened Üks parasiitseen, mis loomi kahjustab, on parasiitseen, mis hakkab kassi nahal elama, mistõttu hakkavad kassil karvad välja langema. Ka inimesed võivad selle haiguse kassilt saada. Seened, mis kahjustavad elavaid puid Puid kahjustavad näiteks torikulised. Torikulised alustavad puu Click to edit Master text styles mädandamist enamasti Second level
~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku Sümbioos üraskite ja seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid ja tekitavad sellega kahju majandusele Jahukasteseened Lehtede ja viljade mädanik Roosteseened Puude parasiidid Enamik parasiitseeni elab suurema osa elust nii, et ei põhjusta peremehele haigust Kui puu vastupanuvõime väheneb võib seen puud rünnata – puu haigestub ja hukkub. Selline toitumisstrateegia on paljudel torikseentel Inimeste ja loomade parasiidid Inimesi ja loomi nõrgestavad seenhaigused siis, kui organismi vastupanuvõime on nõrgenenud Suuõõnes
koosnevad kübarast ja jalast. Põhiline osa neist seentest asub mütseelina mullas. KÜBARSEENTE KASUTAMINE I Toiduks II Kasvatatakse sampinjone, austerservikuid ja trühvleid III Käsitöös värvitakse lõngu IV Tehakse tinti - tindikutest PARASIITSEENED Elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened jt. PARASIITSEENED Põhjustavad mürgitusi ja allergiat (valge kärbseseen). Kahjustavad: nahka, jalgade- ja küünte seenhaigused, juustes kõõm. Tekitavad taimedele ja loomadele seenhaigusi. Lagundavad puitu (majavamm) Seenhaigusi inimesel nimetatakse mükoosiks. Majavamm muudab puidu pudedaks SEENTE TÄHTSUS Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajad. Seened osalevad mullas huumuse moodustamisel.
Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel, söödapärmi ja ravimite valmistamisel. Osa seeni sisaldab värvaineid. Seened võivad nakatada inimesi ja ka looi ning taimi. Taimedel nt jahukasteseened, moodustavad jahuja kirme. Teravilju ohustab parasiteerivad roosteseened, nõgisseened. Ühed neist muudavad teriste sisu eosmassiks(kõvanõed) ja teised, lendnõed, katavad õisiku eostega. Torikulised mädandavad puid ja kände. Alustavad südamikust. Majavamm lagundab palke. Et puitu kaitsta, peaks kasutama kemikaale. Samblik(maismaaorganism)koosneb erinevatest organismidest. Keha nagu tallus, koosneb seeneniitide põimikust ja rohevetikatest või sinikutest. Seeneniidid imevad õhuniiskust ja mineraalaineid
mürgised Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened. Seened sarnanevad kõige rohkem juurviljadega. Seentes on umbes 90% vett. Nad sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus väheneb tema vananemisel ja säilitamisel. Hangib elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Lagundavad puitu Põhjustavad haigusi Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened Nad kahjustavad nii taimi kui ka loomi. Seenemürki nim toksiiniks. Seen, mis ise mürki toodab nim mükotoksiid. Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Eestis on teada ligi 200 mürgist suurseeneliiki. Valge kärbseseen Pärm Lahjad alkohoolsed joogid (õlu) Veini kääritamine Kali Sai Leib Piimatooted Torukulised elavad puudel. Nad lagundavad puitu. Nad meenutavad kujult kapja. Tuletael: kasvab 2-5 aastaseks
Seente mitmekesisus · Ikkesseened must täpphallik, sõnnikuhallik. + lagundajad -toiduainete riknemine · Kottseened kera-, pintselhallik, jahukaste, söögipärm, sitikaseened(hallitused, söögiseened, par-d) + kääritamine, teadusuuringutes mudelorganismina, samblike moodustajad, toiduainetööstuses -parasiit taimedel · Kandseened väävlik, austerservik, roosteseened, kukeseen, puravikud + lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine (vein, õlu), antibiootikumid, hallitusjuust, sake(jaapani riisiviin), mükoriisa, samblike koostises -hallitus(täpphallik), seenhaigused(mükoosid), lagundavad puitu(majavamm), mürgistused Mükoos seente põhjustatud nakkushaigus Süvamükoos eluohtlik nakkushaigus
= taime ja seene vastastikku kasulik kooselu SÜMBIOOS seente ja loomade vahel Seened aitavad Lehelõikaja-sipelgad mäletsejate söövad seeni, mida vatsas tselluloosi toidavad lehtedega seedida http://www.arkive.org/leaf-cutter-ant/atta-cephalotes/video-08.html Loomade PARASIIDID Kõõm Soor imikutel Jala- ja küüneseen Kassihaigus ehk pügaraig TAIMEPARASIIDID Roosteseened Jahukasteseene (kõrrerooste) d kevadel kukerpuul Kartulilehemädanik Majavamm lagundab puumaju Seened LAGUNDAVAD orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, (süsihappegaasiks ja veeks) - nad on asendamatud looduse aineringes! Lagundavad nii elus kui eluta organisme. http://www.youtube.com/watch?v=WLk-9ib0OVA http://www.youtube.com/watch?v=qJiIZqKS_tI
Mükotoksikoos inimene tarbib toiduks hallitanud toiduaineid Mükoos seened kasvavad inimese nahal või nende tekistel; seened kasvavad elunditel (koolielu 2008, Eve Popp) 1.3.2 Seente osa looduses Kübarseened elavad sümbioosis puujuurtega. Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalidega, ise saavad orgaanilisi aineid(süsivesikuid) Parasiitseened kahjustavad teisi organisme, eriti taimi. nt teraviljadel roosteseened, nõgiseened ning jahukasteseened Torikulised kahjustavad nii elus kui surnuid puid neid lagundades ning mädandades (Miksike2 2008) Seened on looduse aineringes asendamatud lagundajatena Seened osalevad mulla tekkes Seened aitavad taimedel omastada toitaineid Seened põhjustavad organismidel haigusi (koolielu 2008, Eve Popp) Kasutatud kirjandus 1. Popp, E. Seente tähtsus looduse ja inimese elus [WWW] http://www.koolielu
Arbuskulaarne mükoriisa – seeneniidid tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja). Seente parasiite on vähe (tolmav parasiitlehik, üleniidiku perekonna liigid) Seened ehitistes – majavamm, majanääts ja majakoorik. Seened toiduainetetööstuses Pärmseened – toituvad suhkrutest anaeroobsetes tingimustes. Kasutatakse taigna kergitamiseks, veini, õlle ja siidri valmistamiseks.
pesupulbritööstuses, kääritamiseks. Kasulikkus: lagundajad, kui toituvad surnud org.ainest. (saprotroof) taimsematerjali lagundatajatena on head. Sümbiontidena- sümbioosis elavad teiste organismidega. Nt. puravikud,riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid
Tööleht: Rakk tsentrosoom H. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 9x3 mikrotuubulist. 5. Jaga järgnevad seened sobivatesse rühmadesse. Kirjuta kasti täht. 8 p a)pärmiseened, b)rohehallikud, c)täpphallikud, d)jahukasted, e)majavamm,f )kärbseseened, g)roosteseened, h)mürkel Kottseened Kandseened Ikkesseened b) c) f) e) h) d) a) g) 6. Sõnasta rakuteooria põhiteesid. 3 p a)Kõik organismid koosnevad rakkudest................................................. b)Rakk on elussüsteemielementaarüksus..................................................... c)Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 7
· Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvad liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened Ainu- ja hulkraksed seened: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened Kottseened - pärmiseened, rohehallik, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud, nutthallikud Kandeseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Rakukest koosneb kitiinist Seened paljunevad eostega Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid Mükoriisa Samblikud TUNNUS BAKTERIRA TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAK KK K 1. RAKU KEST Tsütoloogia · Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks.
Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~2000 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 klassi: 1. Tüsiskandseened (parasiitseened taimedel: roosteseened), Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi
Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: · Tardseened · Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) · Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) · Puguseened Orgaanilised ained Sahhariidid: · Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) · Di- ehk oligosahhariidid (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kittiin, glükogeen)
aine lagundaja; nutthallik, musttäpphallik, sõnnikuhallik). Kottseened--ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad, tekitades peenikeste okste vohamist; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid. Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majasvamm. Seente osa looduses Lagundajad--tagavad aineringe maal. Sübiondid--aitavad talitleda teistel organismidel. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. Seened ja inimesed + Inimestele toiteaineks. + Tööstuses: o Toiduainetööstus--pärmid, loomasööt, juustud. o Ravimitööstus--penitsilliin, tungalterad. o Biotehnoloogia. - Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine.
(Penicillium) mükoproteiin liiki Fusarium venenatum kasvatatakse tööstuslikult ja tema mütseelist kasutades sidujana munavalget valmistatakse lihasarnaseid tooteid (QuornTM), mis on populaarsed just taimetoitlaste seas. tselluloosi lagundajad (Chaetomium, Trichoderma) antibiootikumide ja mükotoksiinide tootjad (Eurotiales: Aspergillus, Penicillium) KANDSEENED Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened (riisikad, puravikud, pilvikud), aga ka torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt
Seen läbib seal teatud arengujärgud( 0 ja 1 ) Elutsükkel: Algab kevadel vaheperem.taimele kinnitudes, nakatades selle. Moodustub seeneniidistik. Valmides väljuvad pügnospoorid ( maitsev tilgake putukatele ) . Seejärel kavab pikalt läbi lehe. Moodustuvad kevadeoslad kantakse pärisperemeestaimele. Seal arenevad suvieoslad. Suve teisel poolel moodustuvad talieosed. Enne seda toimub tuumade ühinemine . Peale talve meioos. *Nakatumist soodustavad soe ja niiske ilm hiliskevadel *Roosteseened vähendavad peremeest. kasvu *harilik kõrrerooste * pruunrooste SELTS NÕGILISELAADSED *Taimedel nõge meenutavad triibud, laigud, täpid *Toitumiselt : Õistaimedel oblikatoorsed parasiidid *Elutsükkel läbitakse ühe perem.taime vahendusel *Seeneniidistik levib kogu taimes Nõgiseente nakkusviisid: Idandinakkus- idanevad seemnete pinnal või mullas asuvad nõgieosed promütseeliks üheaegselt Õisikunakkus- Nõgieosed satuvad õitsemise ajal emakasuudmele , idanevad
Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga).
Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga).
d) tähtsus ja kasutamine * * * 7 Bioloogia TÜNK MV 3) Väikeseened elupaik (kasvukoht) Tähtsus ja kasutamine PÄRMISEENED HALLITUSSEENED NUTTHALLITUS ROHEHALLITUS PARASIITSEENED ROOSTESEENED Kõrreliste vartel, taimevartel NÕGISEENED Kõrreliste teristel JAHUKASTESEENED Viljadel ( marjadel) ja lehtedel KARTULI-LEHEMÄDANIK Kartulil, tomatil EPIDERMOFÜÜDID Inimese nahal, küüntel nakkavad; ( seenhaigused) LAGUNDAJAD PIGILAIKSEENED Vahtra, lepa lehtedel LIMASEENED (~400 liiki) TEESEEN c) Samblikud (~13 600 liiki) *poolseened-poolvetikad
ja vibur mida pole seenerakul. Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud kandseened pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoste, vegetatiivne, suguline 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org
- rakumembraan, - rakukest - tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? - raku ehituse poolest, loomarakul pole kesta - seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades. 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoseline, vegetatiivne, suguline. 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa
•Viljakeha koosneb valdavalt ühe eellase haploidsetest hüüfidest On kottseeni, kellel esineb nii ana-kui teleomorf, teistel aga vaid anamorf või teleomorf. Basidiomycota – kandseened (vääveltorik, rooste- ja nõgiseened jt). eosed moodustuvad eksogeenselt – eoskanna (basiisdi) peal Kandseened moodustavad tavaliselt eoseid eoslehtedel või eostorukestes tuntud söögiseened riisikad, puravikud, pilvikud aga katorikud, roosteseened jne ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiagaorganismid ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad,puujuurte sümbiondid või parasiidid ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides(valge-ja pruunmädanik) olulised inimese elu-ja töökeskkonda asustavad seened (ehitusmükoloogia, majavamm jm) Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad:
paiknevad ühtse käsnja kihina (väga harva üksteisest eraldunult) *kübara alaküljel, *liibuvatel viljakehadel nende pealispinnal; *eoslava paikneb torukeste sisepinnal. Trihhogüün, trichogyne - *askogoonist lähtuv *retseptiivhüüf, mille kaudu kottseente *sugulises protsessis *anteriidi sisu (protoplast koos tuumadega) liigub askogooni Uredospoor, uredospore - vt. suvieos. Vaheperemeestaim, alternate host - taim, millel roosteseened arenevad oma elutsükli kahes esimeses faasis (0 ja I), moodustades *spermogoone ja *keviseid Vesiikul, vesicle - põisjas *seeneniidi tipuharu taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Vesikulaar-arbuskulaarsed mükoriisad, vesicular-arbuscular (VA) mycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Vibur, flagellum - iseseisvat liikumist tagav peen juusjas, väga keerulise struktuuriga rakuorganell *zoospooridel Viljakeha, fruit-body - *eoseid kandev *seenekoest koosnev struktuur; eri rühmade
on 4 kandeost. Siia seltsi kuuluvad paljud puude mädanikke põhjustavad seened tuletael, ebatuletael, männipess, juurepess jne. b) Selts lehikseened - üheaastased puitumata viljakehad, mille eoslava koosneb radiaalsetest lehekestest. Siia kuulub vähe mädanikku tekitavaid seeni, enamus on mükoriisamoodustajad ja mulla saprofüüdid. 2) Klass puguseened - näiteks murumunalaadsed, kasulikud, mükoriisamoodustajad. 3) Klass tüsiskandseened Roosteseened on siin tähtsaimad. Need on parasiitseened, millel viljakehad puuduvad. Nad levivad peamiselt lülieoste abil. Roosteseentel esineb pleomorfism - eri arengujärgud järgnevad üksteisele kindlas korras. Osa roosteseeni areneb kogu elu ühel peremeestaimel, osadel esineb peremeestaime vaheldus osa arengujärke ühel, osa teisel peremeestaimel. Kui tegemist on majanduslikult olulise taime parasiidiga, kutsutakse vähemtähtsat peremeestaime vaheperemeheks
reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt. See võib põhjustata globaalset kliima soojenemist. Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude
Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~3300 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel
ultrastruktuur; Ebajahukasted, tõusmepõletikud jne Riik - Ainuraksed.- Valdavalt üherakulised plasmodiaalsed organismid; Rakul esinevad kulendid liikuvad; Osa parasiite, osa saprobionte; Esindajad: limakud, ebalimakud ja nuuterseened Seente osa põllumajanduses.- üleval tekstis Parasiitseened ja taimehaigused.- Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened jt. Seenhaigused, bakterhaigused, viirushaigused põhjustavad mädanikke, närbumist, laikusid, padjanteid, kirmeid, eritusi, mumifitseerimist, lehtede enneaegset varisemist. Protistid vetikad. Vetikate olemus, ehitustüübid ja levik. Vetikate kasutamine põllumajanduses.- suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu
Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud, u 25 000 liiki põhiliselt suguline paljunemine milles haploidsed hüüfid ühinevad, tuumade ülekandumine. Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel kandeosed (enamasti 4). Lülieoseid suhteliselt harva. Jagatakse basiidide ehituse järgi holobasiididega kandseened nt kukeseened, pilvikud, puravikud ja fragmobasiididega kandseened nt nõgiseened). Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: Tardseened Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. suguta - Zoospoorid Viburitega eosed.või müksamööbid
Viljakehad (basidiokarbid, basidioomid) valdavalt olemas; Arengutüübilt gümnokarpsed, angiokarpsed või hemiangiokarpsed; Eoskannad paiknevad viljakehades enamasti eoslavana, harvem korrapäratult; Eoslavas esinevad eoskandade vahel paljudel liikidel steriilsed rakud, millel on oluline süstemaatiline tähtsus. Kolm alamhõimkonda, nende peamised tunnused, paljunemine ja majanduslik tähtsus: Roosteseened (Pucciniomycotina) - Majanduslikult kõige tähtsam rühm. Nakatumist on kerge ära tunda rauarooste värvusega eoskogumite moodustumise järgi peremeestaimel. Paljunevad suguliselt spermatisatsiooni teel. Viljakehasid neil ei teki. Nõgiseened (Ustilaginomycotina) - Seeneniidistik taimesisene, rakkudesse tungivad iminapad. Seeneniidid pannaldega. Vaheseinad lihtpooriga. Suguline paljunemine sporiidide omavahelise ühinemise teel. Eoslavaseed (Agaricomycotina) - Hüüfe moodustavad seened
Nendest koosneb viljakeha jalast ja peast. Kübara alumisel pinnal m o odustavad torukesed v õi radiaalsed plaadikesed basiidiumidega. Kübarseente hulka kuulub nii s öödavaid kui ka m ürgiseid seeni. Toiduks tarvitatakse nende seente viljakehi, mis on mitm esuguse kuju, suuruse ja värvusega. Kübarseente m ütseel areneb pinnases, m õnikord aga tungib taimede juuresüstee mini. Basidiumütseetide hulka kuuluvad ka k õrsviljal parasiteerivad ja seda kahjustavad nõgi ja roosteseened. Mittetäielikud seened on paljurakulise m ütseeliga. Nad ei m o odusta e oskotte e ga basiidium e ja neil ei ole täheldatud sugulist paljune mist. Eoste m o odustamine toimub koniidide abil, m õnedel vor midel aga tekivad oiidid. Paljud mittetäielikud seened on kujunenud askospooride m o odustamise v õi m e kaotanud asko m ütseetidest. Mittetäielikud seened on looduses väga laialdaselt levinud. Mõned neist
annaabi.ee 
