Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest. Uute jumalate auks hakati pidama uusi pühasid. Lõpuks oli pühasid juba rohkem kui tööpäevi. Kõige tähtsamad pühad olid saturnaalid (Saturnalia), luperkaalid (Lupercalia), Equiria ja sekulaarmängud. Saturnaale oli jumala Saturnuse auks. Saturnaali pühitseti impeeriumi ajal seitse päeva, 17. detsembrist 23. detsembrini talvise pööripäeva aegu. Kogu äritegevus katkestati, orjadele anti ajutine vabadus, vahetati kingitusi ning põhiliselt lõbutseti. See pidu säilitas mälestuse võrdsusest, ajast, mil kõik inimesed olid ühetaolised. Luperkaalid olid iidne püha, millel algselt austati karjasejumalat Lupercust. Neid pühitseti 15. veebruaril
jumalus. Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest. Uute jumalate auks hakati pidama uusi pühasid. Lõpuks oli pühasid juba rohkem kui tööpäevi. Impeeriumi ajal pühitseti saturnaale seitse päeva. Kogu äritegevus katkestati, orjadele anti ajutine vabadus, vahetati kingitusi ning põhiliselt lõbutseti. Luperkaalid olid iidne püha, millel algselt austati karjasejumalat Lupercust. Neid pühitseti 15. veebruaril Lupercali koopa juures Palatinuse mäel, kus emahunt olevat üles kasvatanud Rooma linna legendaarsed asutajad kaksikud Romuluse ja Remuse. Nendega seotud Rooma legendide seas on legend
· Preestrid (pontifeks ehk sillaehitaja) riigiametnikud · alistatud rahvaste usku ei sekkutud · valitses animism usk kogu looduse hingestatusse · igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal) Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse · Juliuste-Claudiuste dünastia 27 68
meelega lollitada. ,,Ent inimeses on võitmatu kalduvus end tüssata lasta ja ta on lausa õnnest lummatud, kui rapsood talle eepilisi muinaslugusid tõe pähe jutustab või näitleja ehk näitemängus kuningat veel kuninglikumalt teeb, kui teda tegelikkus näitab." Mis on mis ja mis peitub tõe ja vale sees, nende taga või ümber? ,,Mõistus, too moonduse meister, on niikaua vaba ja oma muust orjateenistusest lunastatud, kui ta suudab petta ilma kahjustamata ja pühitseb just siis oma saturnaale." Nii saabki vale tõeks ja tõde muutub valeks ning piirid hääbuvad vaid igaühe enese sisse, kust vastuseid võib leida vaid päriselt ärgates. Maiu Vares Meedia III
Jupiteriga austati ka kaht jumalannat Juno (kreeklaste hea) ja Minerva (kreeklaste Athena). Arvatavasti on komme seada üks jumal kahe jumalannaga kokku etruski päritolu. Kreeka jumalate vasted olid Neptunus (Poseidon), Vulcanus (Hephaistos), Mercurius (Hermes), Apollo (Apollon), Venus (Aphrodite) ja Diana (Artemis). Roomlaste sõjajumal oli Mars (kreeklaste Ares). Jupiteri isa Saturnus (Kronos) kaitses põllutöid ja viljakasvu ja tema auks korraldati iga-aastasi pidustusi saturnaale. Kodukoldejumalanna Vesta (Hestia) auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Kuna riigi edu aluseks arvati olevat jumalate heasoovlikkus, siis kontrollisid jumalate austamist Rooma riigivõimud: kontrolliti pühamuid, korraldati usupidustusi ning preestrid kui riigiametnikud valiti ametisse. Sõda oli ühiskonnas tähtis, Rooma riik põhineski sõdimisel ja sõjal, seetõttu
Rooma jumalad olid ülevõetud Kreekast, aga neile anti uued nimed. Jumalanna Vesta pidi sümboliseerima Rooma riigi õitsengut. Selle märgiks pidi olema see, et Rooma linnas olevas Vesta templis pidi põlema tuli. Kui tuli kustub, siis tabab Rooma riiki õnnetus ja häda.Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsitarid(Vesta preestrid) ehk vestaalid Jumal Saturnus (Kreeka Kronos) oli seotud eeskätt põllutöödega. Saturnuse auks peeti pidustusi saturnaale ja nendest võisid osa võtta ka orjad. Jumal Janus( Rooma algupärane jumal, Kreeka vastet pole) oli sõjajuma, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutatakse kahe näoga, üks noore mehe nägu, mis vaatab ettepoole/tulevikku ning teine vana mehe nägu, mis vaatab minevikku. Temale on pühendatud ka jaanuarikuu. Jumal Janusele oli pühendatud tempel, kus uksed avanesid ainult idasse ja läände.
* nuumen igale asjale omane jõud ja vägi. * laar esivanemate hing, maja kaitsevaim. * penaad kodukolde jumalus. * genius mehe kaitsevaim elujõu, sigivuse sümbol. * juno naise kaitsevaim soodustas abielu ja laste sünnitamist. * Rooma jumalad olid ülevõetud Kreekast, kuid neile anti uued Rooma pärased nimed. * Roomas olid Kreekaga võrreldes tähtsamal kohal Vesta ja Saturnus. * Vestaalid jumalanna vesta preestrid. * Saturnuse auks peeti pidustusi saturnaale (neist võisid osa võtta ka orjad). * Rooma alupäraga jumal on Janus, kellele on pühendatud ka aasta algus - jaanuarikuu. * Roomlaste usuline põhimõte do ut des annan, et sa annaksid. * Ennustamine tuli etruskide kaudu ja ennustati lindude lenndamise, kanade söögiisu jms järgi. * Kõige olulisemate küsimuste korral kasutati sibülli raamatuid. * Sõdurkeisrite aeg 235 - 284 a. Segaduste aeg, kus legionäärid kuulutasid oma
annaabi.ee 
