..................................5 Laarid ja penaalid........................................................................................................................6 Maanid, lemuurid ja kameenid....................................................................................................6 Vallutuste käigus omandatud jumalad .....................................................................................................................................................7 Rooma kalendripühad................................................................................................................. 8 Kreeka kirjanduse ja kunsti mõju................................................................................................9 Eturski kultuuri mõju................................................................................................................ 10 Kokkuvõte.........................................................................................................
Ralf fährt in zwei Wochen nach England. Ralf sõidab 2 nädala pärast Inglismaale. IM das Jahr im Jahr in diesem Jahr im vorigen/nächsten Jahr Im Jahr 2010 ... der Monat im Monat in diesem Monat im vorigen/nächsten Monat Aastaajad - kõik on meessoost. Sajandid Kuud im Frühling im 21 Jahrhundert im Juni, März, April im Sommer im Herbst im Winter ZU WÄHREND Kalendripühad, tähtpäevad. Zu + daativ ajal, vältel, kestel. Nimisõna on genitiivis zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal zu Ostern - ülestõusmispüha zu Pfingsten - nelipüha Genitiv zu Silvester - vana-aasta der - während des Winteres zu Neujahr die - während der Nacht zum Geburtstag das - während des Jahres
lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja meeste temaatika aktuaalsed sündmused
Rahvalaulik-rahva laulupärimuse vahendaja, enamasti ka andekas (sõnade) improviseerija 16. Iseloomusta vanemat rahvalaulu. · Sageli kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet. · Tekst jaguneb värsiridadeks · Enamasti ühehäälsed ning tavaliselt esitab eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Vanemat rahvalaulu laulavad enamasti naised 17. Nimeta regilaulu ehk vanema rahvalaulu liike. Töö-ja tavandilaulud (pulmad, kalendripühad) Jutustavad (lüroeepilised) laulud Lüürilised laulud (eluolust, tunnetest) Laste-ja hällilaulud 18. Iseloomusta uuemat rahvalaulu. · Kaasaegsem sisu · Tekst jaguneb tavaliselt 4-realisteks salmideks, oluline on tegevuse kujutamine. · Lõppriim · Viiside heliulatus suureneb (6-12 astet), viisides palju hüppeid. · Tavaline on 4-realise salmiga ühepikkune 4-realine viis, millele võib liitude refrään.
uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Osad autorid kasutasid rooma pärimuse lünkade täitmiseks kreeka uskumusi. Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 'põlisjumalad' ja 'uusjumalad'. Põlis olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalidest näiteks kündmise või külvamise juures näitavad, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, kusjuures jumaluse nimi oli
6. Millesse uskusid muistsed eestlased? V: Nad uskusid nagu paljud teised loodusrahvad, et loodus on hingestatud: hing on igal puul, järvel, allikal, kivil jne. Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8. Nimeta eestlaste tähtsamad kalendripühad, lisa ka kuu ja kuupäev. Aastavahetus – 31.12-01.01 Jaanipäev – 24.06 Mardipäev – 10.11 Kadripäev – 25.11 Emadepäev – 08.05 Naistepäev – 08.03 Jõulud – 24.12 – 25.12 9. Mida sarnast ja mida erinevat on hingedeaja ja halloween´i kombestikus? V: Mõlemil ajal toimub ohverdamine. On seotud hingedega. Hingedeajal kutsuti
(Ralf sõidab 2 nädala pärast Inglismaale.) IM · das Jahr im Jahr in diesem Jahr im vorigen/nächsten Jahr Im Jahr 2010 ... · der Monat im Monat in diesem Monat im vorigen/nächsten Monat Aastaajad (kõik on meessoost.) Sajandid Kuud im Frühling im 21 Jahrhundert im Juni, März, April im Sommer im Herbst im Winter ZU WÄHREND Kalendripühad, tähtpäevad. Zu + daativ ajal, vältel, kestel. Nimisõna on genitiivis · zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal · zu Ostern - ülestõusmispüha · zu Pfingsten - nelipüha · zu Silvester - vana-aasta · zu Neujahr · zum Geburtstag SEIT Märgib tegevust, mis algas mingil ajahetkel minevikus ja kestab siiani. (Mis ajast alates?) · Er ist schon seit 12 Jahren verheiratet. (Ta on juba 12 aastat abielus.)
hästi organiseeritud politseijõude (kiire kohus oma süsteemiga, julmad karistused), · linn õpetas elanikele selgeks tohutu sümbolitekogu tähenduse, · kujundas hiinlastes harjumuse osta valmistehtud toitu tänavalt (arvukad 20 söögikohad). Konfutsius pööras lauakommetele ja toidule väga suurt tähelepanu. Toidus pidi valitsema täiuslik suhtevastavus üldisele harmooniale: päevaaeg, aastaaeg, sööjaelutsüklid, kalendripühad ja palju muud. Perekonnas pöörati lapse tähelepanu maast-madalast kõigele, mis seostus toiduga. Teatrietendustes peegeldus Hiina elulaadi läbiv konfutsiuse eetiline õpetus, mis on hea ja mis halb, hea sai alati tasutud ning halb karistatud. JAAPAN Jaapani perekond oli religioosne ühendus. Vanemate austamine on väga tähtis. See oli perekonna tegevuse alussambaks. Käitumine allutati perekonnamudeli nõudmistele, seega isiksuse areng oli piiratud
kiige- või kadrilauludel) oli eriline viis, kõiki teisi aga lauldi ühe ja sama viisiga. Peale regivärsiliste kalendrilaulude lisandus kalendrikommetele muudki muusikat: hüüdeid (nt sanditamisel ja liulaskmisel), loitse, pillimängu, laulumänge. Ulatuslikumad kalendrilaulude liigid on mardi- ja kadrilaulud, vastla-, kiige- ja jaanilaulud. Teiste pühade puhul (mihklipäev, jõulud) on regivärsilisi laule laulud vaid üksikutes piirkondades (Mulgimaal, Setus vm). Kalendripühad märgivad tavaliselt tähtsate ajaperioodide piire ning jagunevad kahte suurde rühma: sügistalvised ja kevadsuvised tähtpäevad. Nende vahele jääb vastlapäev. Sügistalviste pühadega seondus sanditamine maskeeritud inimesed käisid perest perre. Kombestik oli seotud viljakusmaagia ning esivanemate kultusega. Oletatakse, et kunagiste uskumuste kohaselt võisid muistsed sanditajad esindada teises ilmas asuvate esivanemate hingi (nt Mulgimaal tuntud hingesante nimetatigi `hingedeks')
annaabi.ee 
