Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapüreed Kv vees pehmeks, valada osa keeduveest ära, püreerida kuum piim ja või vahustada Iseseisvalt sulavõi ja maitserohelise Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapudingud Valmistada kv-püree vahetult enne küpsetamist või vesivannil keetmist lisada vahustatud munavalge. Viimasel juhul määritakse pann ainult võiga Iseseisva roana koos hapukoore, valge kastme ja (või) maitserohelisega Köögiviljaterriini TERRINE (terin´) Kartulipüree munakollane ja maitseained vahustatud munavalge kaanega terriinivormi keeta praeahjus vesivannil 1-2 tundi NB! Valmistatakse kihilisi (värvilised) Lauale antakse: Külmalt eelroana koos küpsetatud köögiviljade ja mädarõikakastmega Soojalt põhiroana koos keedetud köögiviljade ja magushapude kastmetega. Köögiviljatimbalid TIMBALE (tä(n) bal´)
· sisaldavad rohkelt süsivesikuid, mineraalsooli, vitamiine, maitse- ja lõhnaaineid 2.1. porgand · Sisaldab rohkelt kiudaineid (soodustavad seedimist) · Sisaldab C-vitamiini, B-rühma vitamiine, foolhapet ja suhkruid · Mineraalainetest P, Se, Mg, Ca, Na, Mn Kasutamine: · Toorsalatina · Suppides · Putrudes · Prae lisandina · Pajaroogades · Pirukate täidistes · Wokiroogades · Marinaadides · Iseseisva roana (kotletid) 2.2. Kaalikas · Sisaldab C-, E-, B-rühma ja PP-vitamiine · Mineraalainetest sisaldab Na, K, Ca, Mg, P, Fe, tsinki Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Pudrud · Praelisandina · Iseseisva roana (üleküpsetatud kaalikas) 2.3. Redis · Mikroelementidest K, Se, tsink · Rikas C-vitamiini ja foolhappe poolest · Korrastab ainevahetust ja takistab maksa rasvumist · Soodne K-Na vahekord · Hooajaline köögivili Kasutamine:
Sarnane külm liharull on galantine. Kana/liha täidetakse hakkliha ja teiste komponentidega nt. toorjuust, küüslauk, petersell, spinat, pähklid, porrulauk jne. Kana seotakse pärast nööriga kinni, et see ilusti kuju hoiaks. Kuumtöödeldakse röstides, hautades või keetes. Ballotine näeb välja nagu vorst või ümber kujundatud jalg millel on puhastatud kondi tükk otsast väljas. Ballotine on küll lähedane galantiiniga, on erinevus see, et ballotinet serveeritakse iseseisva roana pearoaks. Ballotinet serveeritakse soojalt ja külmalt. Galantiini ainult külmalt. Ballotine sisemine temperatuur peaks olema vähemalt 740C. Kala ballotine tegemiseks tuleb kala väga hoolikalt puhastada luudest. Täidiseks kasutatakse erinevaid vürtse ja ürte, lisaks erinevaid kastmeid. Üsna tihti täidetakse kala ballotinet ka hakitud krabi, homaari liha, austrite või kammkarpidega. Enamasti kasutatakse tervet kala. Serveeritakse enamasti kuumalt.
Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Seljanka. Teise koha on säilitanud kalatoidud . Selle riigi pealinnaks on Moskva ja rahana on kasutusel rubla. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon
pehmenema umbes 10 minutiks. Kui see on õigesti valmistatud, siis lõpptulemus peaks olema kerge ja pehme. Risotto traditsiooniline Itaalia roog, mida valmistatakse spetsiaalsest risottoriisist ning millele lisatakse erinevaid aedvilju ning liha ja kalatooteid. Sarnaselt lasanjele on ka selle roa puhul väga lai valik koostisaineid. Riis peaks jääma veidi kleepuv, kuid mitte üleküpsetatud ning katkikeenud. Curry on kollakas maitseainesegu, aga roana on see pajaroog, mida tuntakse ja tarvitatakse väga palju Indias ning selle maa lähiümbruses.
Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vene köögi iseloomustus Laialt tuntud oma delikatesside poolest ( kala, kalamarjad,seened, hoidised) Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntakse, kujunes lõplikult välja üle saja aasta tagasi, XIX sajandi teisel poolel Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid. Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog ja seepärast on nende üldnimetus esimesed road. Teise koha on säilitanud kalatoidud. Aga kalatoitudega täiesti võrdse koha on säilitanud ka sellised vene rahvusköögile iseloomulikud toiduained nagu seened ning metslooma ja metslinnu liha. Joomine ja söömine Joomine on venelaste rõõm.Ilma selle lõbuta ei saa nad kuidagi elada.Seda lausus Kiievi suurvürst Vladimir juba 988. aastal.
üle panna juba valmis omleti vahele panna avatud omleti peale. Munahüüv Muna, vorm Munadest ja piimast Munahüübeid e piim, vesi, või veest serveeritakse sool, valge valmistatakse segu, suupistena või pipar mis maitsestatakse ka iseseisva soola ja valge roana pipraga. 1 muna hommikusöögi kohta võib võtta ks kuni 1 dl piima. Munasegu valatakse võitatud vormi ja keedetakse vesivannil kuni hüübimiseni või
Rasvatagavara üle peeti ranget arvestust, et järgmise seatapuni ots otsaga kokku saada. Toidud nagu tangu-kartuli segapuder (mulgi puder) ja tangudega kapsad (mulgi kapsad) levisid mulkidega teistesse kihelkondadesse. Kanepiseemnetest tehti või, rasva ja piima aseainet, neist hõõruti võiet - tempi, millega täideti pirukaid või määriti leivale. Kui kanepiseemnejahule valati peale vett, saadi kanepipiim. Tavanditoitudest võiks ära märkida kapsasupi, mida anti pulma lõpul viimase roana, nimetati ikukapsad, seostub tütre lahkumisnutuga. Tavalisem õhtuootetoit suvisel ajal oli kama. Kamajahu segati külma rõõsa või hapupiimaga, taariga, rokaga või kanepipiimaga ja söödi ka kördi, pudru või käkina. Eestis oli levinud kahte sorti kamajahu. Mitmest tera- ja kaunviljast tehtud kamajahu tehti Mulgimaal, mujal Lõuna-Eesti aladel valmistati kamajahu ainult kaertest. Seoses mulkide väljarändega alates 1860ndatest, hakkas segakama levik laienema.
igale sööjale 50-150g köögivilja.Köögivilja toitude puhul on väga tähtsad tükelduskujud.Sobivad näiteks ribad ja mirepoix kuubikud. Ühepajatoitudes kasutatakse koos köögiviljadega ka liha,kala,lihatooteid,seeni,tangaineid ja pastatooteid.Kõiki köögiviljatoite serveeritakse kohe peale valmimist 65 °C juures. On ka olemas friipraadimine, mis tähendab, et friteerimiseks tuleb köögiviljad enne kas paneerida või kasta taignasse.Neid serveeritakse iseseisva roana sulavõiga,hapukoorega või hapukoorekastmega. Köögivilju praetakse toorelt või keedetult väheses või rohkes rasvas.Praadimisel võib rasvainena kasutada ka selitatud võid või õli.Köögiviljad asetatakse ALATI kuumale pannile.Panni ei tohiks rohkem kui 2/3 ulatuses köögiviljadega katta. Köögivilja kotlette ja pannkooke võidakse valmistada nii toorestest, keedetud kui ka küpsetatud köögiviljadest.Saab ka valmistada riivitud köögiviljadest kui ka
(mesi, manna, kirsid) 3 Tallinna Teeninduskool Kristel Tilk Toiduidee Valisin need toidud kuna mulle endale maitsevad ja neid on lihtne valmistada suurkööki. Tomatisupp eelroaks. Ta sobib just nimelt noortele ooteks, aga samas sobib igale vanusele. Tomatisupp on üpris kuulus ka restoranides roana ning ta toidab hästi kõhtu. Pearoog just seepärast kuna riis on tervisele kasulik ja samas sobilik menüüsse. Ning järelroaks valisin leivasupi, sest ta on eestlaste toidulauale minu arust just sobilik valik. Menüü koostasin mõttega sobitada ta kas Eesti pärasesse restorani või kooli. 4
kombinatsioonides. Süüakse rohkesti aedviljatoite. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul. Kaunis palju tehakse suppe, võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Leivasupid on enamasti soolased, esimese roana lauale antavad. Suurematest lihatükkidest valmistatakse pajapraade, seejuures taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks. 5 18. sajandi alguses hinnati baltisaksa köögis kõrgelt ka kammkarpe, kuid järgmise sajandi lõpul nende söömise komme taandus, ehkki kammkarpides serveeriti raguud ja teisi liha- ning kalaroogi.
Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult eraldi roana ning ka garneeringuna kalatoitude juurde. Hispaanlased armastavad väga roogasid kalmaaridest ja krevettidest. Tuntumad hispaania toidud on paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga, see roog on igal korral erineva maitsega), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), mandlitega kreemisupp, küüslaugusupp, sobrasada (pikantne vorst), sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad), cocamallorquina (pitsasarnane
Puuviljad 8. Kompotid 9. Kissellid 11. Tarretised 12. Kreemid 14. Magusad vormiroad 16. Magusad kastmed 18. Vahud ja sambukid 19. Sufleed 20. Parfeed 21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad. Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: · Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 10- 14 ´C · Soojad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 65- 75 ´C · Külmutatud magusroad, mis serveeritakse külmutatult. Magusroogi liigitatakse ka kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Külmad magusroad: · Värsked puuviljad ja marjad · Kompotid
Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Joogiks sobib eriti piim ja keefir, samuti jogurt, soojadest jookidest kakao, tee ja kohv piim ja keefir. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peaks tagama ühe kolmandiku päevasest energiavajadusest. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist.Seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana pakutavad supid ja puljongid. Põhiroog on toitainesisalduselt kõige valgu-ja rasvarikkam. Toidukorra lõpetab magustoit, mis loob täiskõhutunnet ja pidurdab liigsete seedemahlade eritumist. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peaks katma ühe viiendiku kuni ühe neljandiku päevasest energiavajadusest. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja-, ja kalatoite ning puuvilja. Rasva ja õlirikkad toiduained
sevrjuuga mädarõikaga, vähesoolane lõhe (väärislõhe), punane-, must- ja roosa (lõhelaste) kalamari, marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntakse, kujunes lõplikult välja üle saja aasta tagasi, XIX sajandi teisel poolel. Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid. Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog ja seepärast on nende üldnimetus esimesed road. Kui Euroopalikud supid on väikeseks isuäratavaks lonksuks enne põhitoitu, siis klassikalised vene supid võivad olla tervelt mitmekäigulist lõunat asendav ainus toidukord. Need rammusad ja vürtsikad supid on levinud teistesse köökidesse ja mitmed neist olid tuttavad ka meie vanaemadele. Samas on vene supid saanud täiendust paljudest rahvusköökidest.
seedimine ning imendumine on väga aeglane. Hommikul on vere toitainete kontsentratsioon veel kõrge ja isu puudub. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peab tagama päevasest energiavajadusest 25 – 35%. See on mahurikkaim ning mitmekesiseim toidukord päevas. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist, seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana serveeritavad ekstraktiivaineterikkad puljongid ja supid. Teine roog (enamasti kalast või lihast) on toiteainete sisalduselt kõige valgu ja rasvarikkam. Selle koostamisel tuleks arvestada nn taldrikureeglit. Toidukorra lõpetab magustoit, mis pidurdab liigset seedemahlade eritumist ning loob täiskõhutunde, kuna süsivesikud imenduvad kiiresti verre ning informeerivad küllastuskeskust piisava toidukoguse saamisest.
lihasrakud kokku, nendes oleva vedeliku maht aga hoopiski suureneb. Niisiis pole lihamahla väljatungimist ühel ajahetkel enam mitte kuidagi võimalik vältida ja see peab välja voolama, sest muud võimalust tal pole. Kui kuidagiviisi tõesti oleks võimalik tekitada liha ümber veekindel kiht, siis paisuks praad või lihaviil suureks kui õhupall ning küllap ühel hetkel ka lõhkeks suure pauguga Liebigi teine müüt on nõue panna puljongiliha keema külma, hiljem eraldi roana serveeritav keedetud liha aga kuuma vette. Analoogiliselt praadimisega sõltub lihast eralduva vedeliku kogus ikkagi ainult füüsikaseadustest ehk käesoleval juhul liha temperatuurist. Miks siis ikkagi liha pruunistatakse? Maitse, aroom ja värvus on see, mida kiire pruunistamisega tahetakse saavutada. Kõrgel temperatuuril muutuvad liha pinnal olevad süsivesikud ja proteiinid keerukate keemiliste protsesside, nn Maillard'i reaktsiooni mõjul aromaatseks magusaks pruuniks koorikuks
(paprika, mais, porgand, küüslauk) · Pilaff Lambaliha (labatükk/rinnatükk), Kuubikud massiga 20 30 g, portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ning küüslauguga. Sobib hautatud ja praetud kalaroogade/liharoogade ning ka hakkliharoogade lisandiks.
Temperatuur ei tohi olla kõrge Serveeritakse hommikusöögilaual, suitsu- ja soolakala lisandiks Praetud munatoidud · Härjasilmad Kuumale vähese rasvaga pannile, rebu terve Munavalge piimjasvalge, rebu kergelt hüübinud Praetakse ühelt poolt Pipar ainult rebule, soola mitte vedelale kollasele Lisandiks peekon, sibul, praekartul · Omlett Retsepte üle 200 Iseseisva roana Lisandina puljongile, supile.. Omletisegu 1 muna 1-2spl.vedelikku Praetakse pliidil (kaane all) või praeahjus Mitmesugused lisandid · Täidisega omletid Lisandid omletisegusse Omeletisegu valatakse praetud lisanditele Lisandid pannakse valmis omleti vahele Lisandid pannakse omelti peale TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Magusad omletid · Vahustatud omletid(sufleeomletid)
kastme all üleküpsetadud täidetud köögivilju serveeritakse iseseisva suupistena, lisandiks maitserohelina. Ühepajatoidud serveeritakse kohe peale valmimist 65C juures. Ühepajaroogi serveeritakse iseseisva toiduna või lisandina teste roogade juurde. Esimesel juhul on portsjni suuruseks 200-400g, sobivateks lisanditeks toorsalatid ja maitseroheline. MAGUSTOIDUD Magusroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järi: Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuutil 10-14C. Soojad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 65-75C. Külmutatud magusroad, mis serveeritatakse külmutatult. Magusroogi liigitatakse ka kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Külmad magusroad: · Värsked puuviljad ja marjad · Kompodid · Kissellid
räimefileed sigularatastega Jätka kihiti ladumist, kuni vormist on 2/3 täidetud (viimaseks kihiks jäta räimefileed). 6. Kihitatud toorained vala üle muna-piimaseguga. Serveerimine: 7. Kõige peale aseta võikuubikud. 1. Serveeri kuumalt 8. Küpseta kartulilisandiga, ahjus 180 C juures umbes kuid30 sobib suurepäraselt ka iseseisva minutit. roana. TOIDU NIMETUS Räimepihvid portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 170 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 räim jahutatud kg 0.127 33 0.085 0.254 0.170 2 muna tk/kg 0.500 0.025 1.000 0.050
soolaga. Sool lisatakse 1 liitri vedeliku kohta 10-15g. Keevasse vedelikku pannakse pestud või röstitud tangained ja segatakse puder hästi läbi. Kui tangained on paisuma hakanud, putru enam ei segata. Putru keedetakse, kuni tangained on täiesti paisunud, seejärel kurnatakse liigne keeduleem ja lisatakse sulataud rasvaine. Putru kuumutatakse nõrgas kuumuses, kuni tangaine on pehme. 3. Kuidas kasutatakse sõmeraid putrusid? Iseseisva roana, lisandina kuumade liha-, kala- ja köögiviljaroogadele, neist valmistatakse ka täidiseid. 4. Kuidas valmistatakse vedelaid ja sitkeid putruseid? Oleneb millises vedelikus putru keedetakse aga enam jaolt kuumutatakse veelik keema, maitsestatakse, keedetakse nõrgas kuumuses pidevalt segades põhjast üles. Kui tehakse vee ja piimaga siis tangained keedetakse soola ja suhkruga maitsestatud vees 5-10min. Ja pärast lisatakse kuum piim peale. 5. Millised lisandid sobivad putrude juurde?
enam ei segata. Putru keedetakse, kuni tangained on täiesti paisunud, seejärel kurnatakse liigne keeduleem ja lisatakse sulatatud rasvaine. Putru kuumutatakse nõrgal kuumusel, kuni tangaine on pehme, Peale liigse keeduleeme kurnamist võib tangained ka kuuma veega läbi uhtuda. Seejärel nõrutada, segada, rasvainega ja kuumutada pehmenemiseni. Salatites, täidistes ja suppides kasutavatele sõmeratele tangainetele rasvainet ei lisata. Sõmeraid putrusid serveeritakse iseseisva roana, lisandina kuumadele liha-kala- ja köögiviljaroogadele, neist valmistatakse ka täidiseid. Sõmeraid putrusid serveeritakse 60-65C juures, lisanditeks võivad olla sulatatud või, mesi, suhkur, piim, praetud pekk, keedetud muna võiga. Pudru sees hakitud sibul. Vedelaid ja tihked- 1 kilogrammist tangainest saab 4-5 kh tihket putru ja 5-6 kg vedelat putru. Vee või puljongiga putrusid keetes kuumutatakse vajalik kogus vedelikku keema,
kohupiima. Kastmele võib maitse andmiseks lisada majoneesi. Valmistamine 1. Piimatoode maitsestatakse erinevate maitseainetega – sool, suhkur, mesi, piprad, sinep, äädikad, sidrunimahl, maitseõlid, maitseürdid. 2. Lisatakse riivitud või tükeldatud toiduained – õun, kurk, tomat, paprika, redis, roheline sibul, mugulsibul, kala, liha, lihasaadused, keedetud muna jne. Piimatoodetest valmistatud kastmeid võib pakkuda: iseseisva roana keedetud kartuli juurde, võileivakattena, sel juhul peab kaste olema võimalikult paks, salatikastmena, külmroogade lisandina. Tabel. 7.2. Kastmete liigid KASTMED Soojad kastmed Külmad kastmed Kuumad võikastmed ehk kuumad
Pidu algab pärastlõunal. Kõigepealt kogutakse kokku peiu suguvõsa, siis minnakse ristivanemate poole ning lõpuks pruudile järele. Kogu aeg on rongkäigu lahutamatuteks kaaslasteks mustlaspillimehed, napsid ja koduküpsetatud maiustused. Lõbus pulmarongkäik lookleb läbi kogu linna, peatusteks perekonnaseisuamet ja kirik, ning lõpuks maabutakse värviliste õhupallidega dekoreeritud peopaigas, mis meenutab koolisööklat. Söömisega tuleb pulmas ettevaatlik olla: kolmanda roana tuuakse kesköö paiku lauale supp, järgneb teine praad, teine külm roog, tort, vastu hommikut kolmas praad... Kuid ka rumeenlaste söömisvõimel on piirid ning seetõttu antakse igale külalisele kilekott, millega saab road, mis kõhtu ei mahu, koju kaasa võtta. Ja boonusena saab iga külaline kaasa ka karbi kooki ja pudeli palinkat. Pruutpaarile kingitakse ainult raha, mis kogutakse suurde korvi, ning pulmaisa käib ringi ja loeb valju häälega ette, kui palju keegi kinkis.
Söömiseks desserttaldrik ja lusikas. Munaroad serveeritakse vahetult peale valmimist 6575 °C juures. Kooreta keedetud mune serveeritakse vahetult peale keetmist suupistena koos lisanditega. Munahüübeid ja munaputru serveeritakse tavaliselt hommikusöögilauas suupistena koos lisanditega või lisandina suitsutatud või soolatud kalale. Härjasilmad serveeritakse tavaliselt hommikusöögilauas suupistena või lisandiks praetud liharoogade juurde. Omlette võib serveerida iseseisva roana. Munaroogade 179 söömiseks sobib keskmine taldrik (külmtoidutaldrik) ja keskmine nuga ning kahvel (külmtoidu nuga ja kahvel). Lisandina serveerimisel pannakse munaroog vaagnale või kaussi, juurde vastav tõstmisvahend, või siis portsjonisse peakomponendi juurde. 214. Dessertveinide ja dessertide serveerimine Dessert ehk magusroad võivad olla kuumad, külmad ja külmutadud. Magustoite serveeritakse klaasist magustoidupokaalist, mis asetatakse salvrätikuga kaetud