Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. Vaimulikkonna hierarhia paavst ; peapiiskopid ; piiskopid ; preestrid ; ülem- ja alamdiakonid ; akolüüdid (küünlakandjad) ; lektorid (prohvetite raamatute ettelugejad) ; eksortsistid (kurjade vaimude väljaajajad) Maal oli tähtsamaid makse kümnis, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist. Maaisandal oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Hiljemal ajal sai suurt tulu indulgentside müügist. Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega. Põhilised maksud siiski maavaldustest ja mitmesugustest maksudest (kümnis, pearaha). Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj teisel poolel ja 9. saj alguses, "positiivsete sammude rada". Hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit (avaldus
Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka Lihula, mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka Toompeal, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. Kuressaare ja Valga olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel. Keskaegsele linnale andis tema staatuse linnaõigus. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele ,nagu näiteks Tallinn ja Tartu, kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti
Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kaanonik toomhärra. Katoliku õpetuse seisukohad pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine, viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis
Visitatsioon (külastus) mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides ordureeglitest kinnipidamist Preester (kr. k. presbyter vanem) tegi kristlaste hingehoiutööd. Oli õigus pühitseda armulauda, jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kirikutoimetusi. Iga vaimulik ei olnud preester Kümnis Maks, mis oli igal maal ja moodstas algselt kümndendiku saagist, sellega peeti ülal vaikulikke. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Vana Testament judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu ja prohvetite ettekuulutusi Uus Testament neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, apostlite tegude kirjeldustest. Kirikuisad nendeks nim. krisluse varasemal katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus(354-430)
Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek Ruunikiri Viikingite kiri, peamiselt kividel Misjonär Jutlustaja, pöörab paganaid ristiusku Kanoonik Piiskopist Madalmaade vaimulikud Toomkapiteel Piiskopi juures olev nõuandev kogu Sinod Piirkonna tähtsamate piiskoppide koosolek Visitatsioon Piiskop külastas kirikuid ja kloostreid Patronaadiõigus Õigus määrata kohale preester Sakramendid Rituaalsed toimingud, läbi viib preester Bulla Paavsti ametlik dokument Parlament Esinduskogu Generaalstaadid Seisuste esinduskogu Prantsusmaal Ketserlus Kirikust erinev mõtlemine Inkvisitsioon Kohtupidamine ketserite üle Skisma Kirikulõhe Abt Kloostri juhataja Prior Kloostri juhi abi Klooster Vaimuliku ordu maja, mungad/nunnad Rekonkista Pürenee poolsaare tagasivallutamine Maurid Muhameedlased
puudus elukohavalik. Mõisnikud vahetasid või müüsid omavahel sunnismaiseid talupoegi maast lahus. Pärisorjus- Talupoegade maaisandast ja kohustustest täielikult sõltuv aste. Talupoegi võis müüa maast ja perekonnast lahus. Kehtis ka surnud käe õigus. Linnaõigus- Õigusnormide kogumik.Valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja normid. Määratleti linna omavalitsus, territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle. Esimesene sai õiguse Tallinn ehk Lübecki linnaõiguse 1248. a. ,,Linnaõhk teeb vabaks"- Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta ja üks päev, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. raad- Juhtis linna elu. Rae suurus olenes linna suurusest. raehärra- Rae liige, kelle staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires
Liivimaa rüütelkond 1643 · Maapäev rüütelkonna üldkoosolek. (3 aasta tagant, kohustuslik kõigile rüütlimõisate omanikele, igal mehel 1 hääl). Kõrgeim organ. · Maamarssal (Lm) või rüütelkonna peamees (Em). Juhatas Maapäeva. · Maanõunike kolleegium 12 meest, valiti eluks ajaks, üks oli iga kuu resideeriv maanõunik · Aadlikonvent (Lm) või rüütelkonnakomitee (Em) Õigusi oli kärbitud 19. saj II poole reformidega, säilinud oli patronaadiõigus, postijaamade ülalpidamine jmt 5. Vallavolikogu, vallavalitsus 1866. aasta vallaseadus. Vallavalitsusse kuulusid: Talurahvaasjade komissar - riiklik järelevalveorgan 1889. aastast Vallavanem täidesaatev võim Valla täiskogu - esinduskogu Vallakohus kohtuorgan talupoegade jaoks, talupojad ise valisid endi seast kohtunikud, järelevalvet teostas 1889. aastast ülemtalurahvakohus. Talupoegade kogukondlikud oraganisatsioonid haldusülesannete täitmiseks ja kohalike küsimuste
pikaajalist ühistööd. Näiteks Varbola ehitamine nõudis 250 000-300 000 tööpäeva, väiksemad (Leole) umbes 8000-14 000 päeva. Keskaeg Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Linnaõigus määratles linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate
kalendri koostamine. Läänistamine 1315. a sõnastatakse kirjalikult Valdemar-Eriku lääniõigus, Harju-Virus Taani võimu ajal kehtinud õigusnormide kogum. Selle aluseks on Valdemar II aegsed normid, mida uuendab ja kinnitab kuningas Erik VII Menved. Lääniõigus sätestab maahärra suhted vasallidega, kohtukorralduse ja protsessi, tagab vasallide läänide pärandumise meesliinis. Vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi surmanuhtlusega. Patronaadiõigus Koguduseliikmed ise preestrit valida ei saanud, sest algusest peale valitses kirikus patronaadiõigus, mille alusel preestri valis maaomanik ehk peamiselt mõisnik. Nii toimus piiskoppide ja ordu aladel, kuna Põhja-Eesti Taani alal kuulus see õigus mitmes koguduses Taani kuningale, aastast 1346 aga Tallinna konsistooriumile. Katku esinemisest Liivimaal on esimesed teated 15. sajandi algusest, Tartus aastal 1403.
*vaimulike kontrollimine. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon - külastus, mille ajal piiskop käis läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Preestrite ülesanded: *õigus pühitseda armulauda ning jagada teisi sakramente *pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kirikuisad - kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Sakramedid rituaalsed toimingud nagu näiteks ristimine. Paavstiriik ehk Kirikuriik - 756.aastal moodustatud riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Peatükk 10 Muhamed Meka kaupmees, kes sai pärimuse järgi 610.aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Temast sai prohvet ja tema läkituse levitaja. Tänu sellele tekkis uus usund islam.
ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku aluseks on Piibel, mis koosneb Vanast Testamendist (judaismi püha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme (laule) jms) ning Uuest Testamendist (4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast, ülestõusmisest, apostlite tegudest ja apostlite kirjadest esimestele kristlikele kogudustele) Piibli ülesehitus pandi paika juba 2.saj. Vana Testament oli heebreakeelne ning uus
piiskop oma residentsi mujale viis, langes selle tähtsus oluliselt. Kuni Liivi sõjani püsis seal siiski kaubaalev. Alevid asusid ka Keilas, Otepääl, Kirumpääl, Kuressaares ja Valgas. Kaks viimast said linnaõigused varsti pärast keskaja lõppu (vastavalt aastatel 1563 ja 1584). Keskaegsele linnale andis tema staatuse linnaõigus. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu
kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste ristmine, laulatamine ja matmine siis nende eest olid kehtestatud maksud, mida tuli maksta pastorile. Läbi aja maksud muutusid. Paljudel juhtudel matmise eest tuli pastorile anda härg. Praastkond- Praast on üks valitud kihelkonna pastoridest, kõrvalamet. Praast oli tavaline pastor. Patronaadiõigus- Pastori ametisse nimetamise õigus. Oli seotud konkreetse rüütlimõisaga, kus valdaja või omanik võis määrata, kes pastor olema saab. Kandidaat pidi olema ülikooli haridusega. Martin Luther- Jumala teenistus peab olema rahva keelne. Saksa või eesti keelne, mis tähendas seda, et oli eraldi saksa ja eesti kogudused. Eesti koguduses oli eraldi ametis pastor. Pühapäeval pidi tegema kaks jumala teenistus, saksa ja eesti keeles. Pietism: Ehk vagadusliikumine
hulka Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas Katedraal toom- ehk peakirik Kanoonik Toomkapiteel nõuandvaks ja kaasotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel Sinod vaimulike koosolek piiskopi eestistumisel Visitatsioon piiskopi külastus oma piiskopkonna kirikutes ja kloostrites , jälgides ordureeglite kinnipidamises Kümnis maks vaimulike ja kirikute ülalpidamiseks Patronaadiõigus suurmaaomaniku õigus täita vaimulike ametikohti Piibel jaguneb VT( juutide ajalugu, prohvetite kuulutused), UT ( 4 evangeeliumit, Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest) Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge, selle tegi Hieronymos Sakrament rituaalsed toimingud, mida peavad läbi viima preestrid Mitra vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel Allah jumal araabia keeles, islamiusuliste jumala nimeks Koraan islami pühakiri, jumal ilmutas Muhamedile
Saare 2004/. V.Raami versioon Taubedest Jõhvi kindluskiriku ehitajatena Jõohvi naabruses asuva Edise linnuse omanikud Taubed olid V.Raami arvates Jõhvi kiriku kõige mõjukamad patroonid, kellele kiriku kindluslik positsioon oli isiklikult soodne. Ta pakub välja oletuse, et võib-olla ehitasid Jõhvi kiriku ning Edise linnuse ühed ja samad ehitusmeistrid, tuues esile, et nagu Jõhvi kiriku tornis, nii ei kasutatud ka Edisel võlve. Ka Jõhvi Mihkli kiriku patronaadiõigus kuulus 1753. aasta visitatsiooniprotokolli järgi Edise lossile /EAA, F. 1226, n.1, s.26/. V.Raam viitab oma arutluskäigus muuhulgas Taubede suguvõsa vapikivile, mis on müüritud Jõhvi kiriku torni lääneseina, kui tõendile, et kiriku ehitajateks olid just selle suguvõsa esindajad. Ilmselt pärineb see Taubede vapi kujutisega raidkivi mõne 15-16. sajandi hauaplaadi nurgatükist ja on müüritud seina V.Kadakase oletuse kohaselt alles põhjasõjajärgsel taastamisperioodil/V
Superintendent kontrollis, kas kirik on ikka piisavalt hästi ette korraldatud. Joachim Jhering superintendent. Otsekohene ja kritiseeriv (kontrollimise ajal), kritiseeris talupoegade halba olukorda. Tegi ettepaneku Uue Testamendi tõlkimiseks eesti keelde. Johann Fischer superintendent. 1690-datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus. Andis kindlama aluse siin töö läbiviimiseks. Mõisnike senine patronaadiõigus kadus (mõisnikul oli seni õigus ise valida uus kirikuisa, enam ei olnud). Kiriku raamatute sisse seadmine, millesse pandi kirja kõik kirikukogudusega seotud toimingud pulmad, surmad, sünnid jne. pastoritele hakati korraldama konvente, kus kutsuti kõik pastorid kokku ja kontrolliti nende keeleoskust ja muid oskusi. Pastorid olid võimelised vabalt eesti keeles jutlust pidama. See tõi kiriku maarahvale lähemale. HARIDUSELU ROOTSI AJAL Talurahva hariduse sünd veidigi süstemaatiline
amet rüütelkonna soovil(sisuline juht Tallinna Toomkiriku ülempastor) B. Konsistooriumid: segavormid, kus olid lisaks pastoritele esindatud ka aadlit esindavad maanõunikud(linnades raehärrad): - Juhiks presidentist maanõunik, kelle valis rüütelkond C. Praostkonnad, mis omakorda jagunesid (kiriku) kihelkondadeks (18 saj in neid umbes 100) · Maakoguduste patronaadiõigus taastati: - Mõisnikul õigus valida pastor kui kirik oli ehitatud tema maale - Kroonumõisamaal asetseva kiriku puhul valisid kirikuõpetaja kõik koguduse mõisnikud · Pastoril pidi olema ülikooliharidus ja paljud tulid 18 saj Saksamaalt: - Toimetulek kirikumõisadest(pastoraadid) ja talurahvas
" Nõnda ütleb ta. Aga mis pean mina neile suurtele vastama, kui nemad minult küsivad? Võin ma vastata: ,,Ei, suured härrad, minu kool on hea, aga minu poisid on halvad?" Muidugi ei või. Nõnda siis: härra Kurlov jääb. Sest kes on siin direktor? Härra Maurus on siin direktor; aga mis direktor ütleb, see peab sündima." Ometi ei sündinud see nõnda, vaid pisut teisiti, sest mõne päeva pärast pidas Tigapuu järgmise kõne: ,,Poisid, kas teate, mis on patronaadiõigus? Ei tea? Muidugi, teie elate ju pimeduses. Koolipoisid elavad pimeduses! Aga nemad peavad elama valguses, sest kool on valgus. Patronaadiõigus on niisugune õigus, et mõisnik valib kogudusele õpetaja. Aga seda ei pea enam olema, sest meie ei ela enam pimeduses. Haridus on valgus ja, kui mõisnik ei pea kogudusele õpetajat valima, vaid seda peab kogudus ise tegema, miks peab siis direktor koolmeistrid valima? Kas meie oleme halvem kui kogudus
Toomkapiitel kanoonikutest moodustunud abistav ja nõuandev kogu piiskopi juures (kanoonikud madalamate astmete vaimulikud, kes olid kantud linna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse), 12 kanoonikut Preester pühitses armulauda, jagas ka teisi sakramente, pidas jutlust, sooritas kiriklikke toiminguid Kirikukümnis maks, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist, jagunes suurkümniseks (vilja pealt), väikekümniseks (aiasaadused) ja looma- e. verekümniseks Patronaadiõigus maaisanda õigus määrata kohale preester, tal oli see õigus, sest kirik oli sõltuv maaisandast, kellele kuulus pühakoda ja vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa, võis seda võõrandada Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia vaid preester ning annavad edasi Jumala armu; neid käsitleva õpetuse arendas välja Petrus Lombardus, sakramente on 7:ristimine, leeritamine, armulaud,
konfirmeerimine (kinnitamine), õli pühitsemine kiriklikeks toiminguteks, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine, vaimulik kontrollimine oma piiskopkonnas visitatsiooni käigus Kohaliku koguduse eesotsas oli preester (kr k presbyter vanem), neid abistasid diakonid jt abilised (akolüüdid) Kirikule maksti 10% sissetulekust kirikukümnis Maaisandal oli patronaadiõigus Kirjelda romaani kirikut Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvi raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad, millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid. Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide nn. piilarite read, millele toetusid kesklöövi seinad. Romaani stiilis basiilikad olid keerukama põhiplaaniga kui varasemad. Endiselt on sissepääs läänes,
A. Thomas- õpetaja ja jutlustaja, teoloog ja filosoof. Dominiiklane ja katoliku kiriku pühak. Uskus, et inimesed jagunevad kaheks: need kes teevad füüsilist tööd ja need, kes õpivad ja õpetavad. Uskus mõistusesse ja aristotellikku teadusmudelisse. Uskus, et mõistus toetab usku. Imik sündivat tabula rasa ehk tühja lehena ning kõik tema teadmised tulenevad meelelistest kogemustest, mida mõistus peegeldab. Filosoofia objektiks olevat loodud maailma ja teoloogia objektiks ilmutus. Patronaadiõigus- õigus määrata kohale preester Ilmaliku kontrolli tugevnemine hiliskeskaja kirikus Pibel ja palveraamatud hakkasid jõudma rahvahulkadeni 15.sajandi teisest poolest, sest Gutenbergi poolte 1448.aastal leiutatud trükikunst muutis raamatud odavamaks. See viis ka muutusteni autoriteedikäsitluses. Nimelt võeti keskaja kiriku poolt aluseks heakskiidetud norm: piibli ja kirikuisade autoriteet. See tähendas, et humanistid
18. saj jooksul siin maal muud usku pole (siiski teatud reservatsioonidega). Kohalikud liidrid (rüütelkonnad) on huvitatud selle olukorra püsimisest. Augsburgi usutunnistuse põhimõte pidi jääma püsima. Seda väljendati juba 1710. aasta kapitulatsioonides. Et asi oleks lõplikult selge, paljuski Rootsi võimude initsiatiivil, läheb Augsburgi usutunnistus kirja ka Uusikaupunki rahulepingusse. Põhimõtteliselt tähendas seda, et jätkub institutsionaalne areng, ehk konsistooriumid, patronaadiõigus kirikute üle (konkreetse kihelkonna aadlikel on õigus kaasa rääkida oma kihelkonna kirikuelu juures). Kirikuelu kui selline iseseisvub, muutub sõltumatuks (1686. aasta Rootsi kirikuseadus seadis kõige kõrgemaks kirikuelu juhiks Rootsi kuninga), nüüd enam sellist ülemvalitsejat kirikul ei olnud (tsaar oli õigeusklik ja ei tundnudki kirikuelu küsimuste vastu oma provintsides huvi). Provintsides on tolereeritud ka kreeka katoliku kirik ehk apostellik õigeusk
Vaimulik pidi olema selgelt luterik ja jutlused pidid tuginema vaid luteri katekismusele. Punkt nende kavas oli ka see, et tuli talulastele haridust anda, koolitada tuli neid kas tln toomkoolis või haapsalu linnakoolis ( andekad talulapsed, mitte kõik). Igasse linna tuli sisse seada ka hospidalid, kus sai ravida ja vanaduspõlve veeta. Tuli sisse seada raamatupidamine, meetrikaraamatud ja personaalraamatud, et inim käiksid armulaual, fikseeriti ka, et kes jättis kirikusse tulemata. Kui patronaadiõigus kaot, siis aadlikele anti võimalus olla kiriku eesseisija, mõisad hakkavad kirikuid materjaalselt toetama. Kirikule tuleb luua konsistoorium, kiriku valitsemine, tuleb luua kirikukohus oli sinod . Kui konsistoorium on krikuuht, siis sinodest pidid osa võtma kõik vaimulikud, sinod tegelesid usuelu küsimustega, Sinode ül usuelu korraldamine, vaimulike perekonnaelu. Duberch hakkab neid läbi viima, 1603 sureb. 1584-1603 on tema poolt läbi viidud suured visitatsioonid
annaabi.ee 
