o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK
9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vastureformatsioon. Et võita tagasi kaotatud positsioon 11) Baroki esmane lähtekoht oli Itaalia renessanss 12)Hakati kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena. Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati
Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi
kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme: oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil, läänefassaadi keskosa kahekorruseline, voluudid spiraalkujulised teokarpi meenutavad motiivid, fassaadi detailid sarnased renessanssiga üldmulje erinev, detailid allutatud tervikule, fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline, risaliidid seinaosad, mis ulatusid fassaadipinnast ette kogu kõrguse ulatuses, mõnikord fassaad laineline, astmeline või kaarjas, palju ebasümmeetriat, valguse ja varju ootamatud kontrastid. ESIMENE BAROKNE KIRIK "IL GESU" KIRIK ROOMAS, AUTOR: GIACOMO VIGNOLA. Itaalia maalikunstis kujunes 2 eri suunda: realistlik(Caravaggio) ja idealistlik-akademistlik (Carracci) Realistlik naturalistlik: kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu vahend
mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud,seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje neist on erinev. Detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline. Siracusa kirik Sitsiilias Barokk-kiriku välisilme Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette (nn risaliidid). Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus. Tavaline on arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat. Itaalia barokkarhitektuuri põhilised eripärad Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku. Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste
Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. risaliidid). Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid Palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokile väga iseloomulik detail voluut. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev
Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine korrus ühendavad külgedel voluudid Voluut spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv Fassaadi detailid renessansiga sarnased kuigi üldmulje erinev ° Poolsambad ° Pilastrid ° Viilud ° Seinaorvades seisvad staatuad Kõik detailid allutatud tervikule konstruktiivsus puudub üldiselt Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline Mõned seinaosad etteulatuvad risaliidid Fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarjalt nõgus Tavaline arhitektuuriliste vormide kuhjamine Ebasümmeetria valguse ja varju ootamatud kontrastid Ehitustegevus Roomas Alates 16.saj lõpust eriti hoogne Paavstid tundsid end kindlalt Urbanus II toetas kõige rohkem kunsti Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus ° Loobuti tsentraalehitisest ° Ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone ° Kuppel ei paista enam
Sangaste loss Sangaste loss on mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. (3) Sangaste loss on ehitatud 1874-1881 a Windsori lossi matkides. Mõisahoonet ümbritseb suur liigirohke metsapark. (4) Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste ning erikõrguste tornidega, eenduvad enamasti astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja "inglise stiilis" söögituba. (5) Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust
Üldmulje dünaamiline, rahutu. Vasakul stukk-dekoor Ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, paremal ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. Barokile väga iseloomulik detail voluut. (paremal all Tallinnast pärit ukse lukuauk) Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. Risaliidid). Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Barokkarhitektuur Itaalias. Giacomo da Vignola (1507-1573). II Gesl (Jeesuse kirik) Roomas. Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli
suurepärased oma lihtsuses ja selguses. J. A. D. INGRES jäi kuni surmani klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ning uute voolude vastaseks. Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta ise pidas oma loomingus kõige tähtsamaks, huvitavad tänapäeval väheseid. Seevastu imetletakse aga tema portreid, mitmeid aktimaale ning joonistusi. ,,Suur supleja" , ,,Autoportree". 3. Klassitsistlik arhitektuur Välisfassaadid lihtsustusid, risaliidid kaotati. Eelistatakse sirgjoonelisust jäävad antiiksed sambad, pilastrit, välisseina skulptuuridest loobutakse. Palju on akendeta ühiskondlikke hooneid, nt kirikud ja raamatukogud, sest antiiksel templil ei olnud aknaid. Eeskujuks võeti Rooma keisririigiaegseid ehitisi (võidusambad, võidukaared). Tugineti suurtele eeskujudele(nt Palladio, Bramante), uudsust ei sallitud. Originaalsus seisnes mitmete osade ühendamises.
Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt - ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse-ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone.
Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine
Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Paralleele võib luua ka tudorkaarsete peasissepääsude ja konsoolidele toetuvate teravkaarviiluliste ärklitega. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne aga ühekorruseline. Põhiplaanilt on loss ebasümmeetriline ja kauni siluetiga. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel paiknevad nurgatornid, samuti risaliidid ning teise korruse akende astmikfrontoonid. Esifassaadi ilmestab suur altaan, mis on kaunistatud sakmikrinnatisega tornilaadsete tulpadega. Parempoolsel nurgal on kaheksatahuline torn, vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel masikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus, kus nt vundament on
Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maaalilisusega jääb prantslastele võõraks. Mansardkatus Versaille' loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Peterhof
1885-1888 püstitati Friedrich Modi projekti järgi mõisa uus esinduslik historitsistlik (ajalooliste arhitektuuristiilide nagu romaani, gootika, renessanssi, barokki, klassitsismi detailide läbisegi kasutamine või siis mingi konkreetset ajaloolist stiili jäljendamine) peahoone. Uus peahoone oli tugevasti eenduva kõrge keskrisaliidiga. Keskrisaliit tipneb gootikale omase rinnatise ning tornikestega astmikfrontooniga. Risaliidid, nagu ka kogu ülejäänud hoonel, on kaarjate karniisidega renessaanslikud aknad. Risaliidi keskosas paikneb väheldane sepisvõrega rõdu. Katuseäärt ilmetavad laias ehiskarniisid. Hammaskarniisid kaunistavad ka korstnaid. Sisekujundusest on taastatud parkettpõrand, seinte ja lagede kipsdekoriid ning kurruseid ühendav nikerdustega trepp. Omapärased on pastelsetes toonides saal ning hoone soklikorrusel asuv sammastega söökla (A. Särg, 2006, lk. 22-24). Hoonel on
18451938) ideede põhjal, mis olid inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest.Algselt oli lossis 99 tuba , sest alates 100st toast võis olla vaid tsaaril. Praegu on lossis 149 tuba. Kujundus lähtub neogootikast. Hoone on põhiliselt kahe, osaliselt kolme ning neljakorruseline, punasest puhasvuuk tellistest, sokkel graniidist. Fassaade liigendavad arvukad ette ja tagasiasted, dekoratiivdetailid, erineva kuju ja kõrgusega nurgatornid astmikfrontooniga risaliidid ja erikujulised aknad (neist paljud teravkaarsed või pilukujulised), sakmikrinnatised ning masikuliikarniisid, astmelised tugipiilarid jms. Oküljele avanevat peasissekäiku markeerib kõrge 4nurkse ristlõikega torn, mille I korrusel kaaristu ja ülaäärel sakmikrinnatis. Eriti liigendatud on Stiib, mille keskmeks polügonaalne telkkatusega saaliplokk. Pargi suunas avaneva Wkülje keskel on suhteliselt lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees rõdu. Ntiival asetseva majandusploki
Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku dekooriga interjööridele andis fantastilise mõjukuse seina- ja plafoonimaal, mis illusionistlikult sidus siseruumi välismaailmaga
aristokraatlikkuse ja kõrgendatud vaimsuse suunas. Baltikumis tõusis huvi XVIII sajandi teise poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu. Selle näideteks on Türi lähedalt paiknev Laupa mõis (Joonis 9), mis näeb välja nagu katariina-aegne suveloss. Hoone mõjub tasakaaluka ja rahulikuna, kuid seinu katab rohke dekoor. Mõisamaja kroonib ilus mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas (karniisid, liseenid, kolmnurkfrontoonid, risaliidid jne), Kehtnas (ülakorruse interjööre liigendavad Louis XVI stiilis tahveldised, stukkdekoor). 4. Kõrval- ja majandushooned. Pargikunst Kõrvalhooned mängisid olulist osa mõisate kompleksides, mistõttu neid oli ka arvukalt. 1920. aastate algul mõisate riigistamise ajal kanti nimekirjadesse pea 50 000 ehitist. Hooneterohkemad ansamblid paiknesid peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis. Historitsismiperioodil muutus kõrvalhoonete roll mõisaansamblites tunduvalt. Kui
et nad müüa saaksid. Iseloomulik hõbehallikas koloriit. ,,Meenutus Mortefontaine'ist". Pöördus hiljem realismi poole. Skulptuuris avaldub romantism animalistikas, sealhulgas ka reljeefis. Tuntud skultpr Rude, peamine töö ,,Marseljees", mida näeme Tähe triumfikaarel Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab suursugusus ja lihtsus, st ehitised olid oma mõõtmetelt suured. Kaunistustena kaovad risaliidid (v.a inglise palladionismis), kasutatakse sambaid ja pilastreid. Siseruumides võib kaunistustena näha reljeefseid vaase ja urne, samuti ka kokkupõimitud käterätikuid. Populaarseks muutuvad ka n-ö trofeekimbud ühte hunnikusse kokku kogutud mõõgad, kilbid, odad jne. Üheks heaks näiteks on B. de Tolly monument Tartus. Huvitavaks fenomeniks akendeta hooned - kirikud, muuseumid, etc. Eeskujuks antiiksed templid, millel polnud aknaid
Hoone on põhiosas kahekorruseline, v.a parempoolne ühekorruseline ots ning vasakul asetsev veranda. Samas tornide ümbruses on ta aga mitmes kohas kolmekorruseline. [20] Hoonet iseloomustavad ebasümmeetriliselt liigentatud põhiplaan ja samalaadne üldsiluett. Selle tõestuseks on sihvakas 8- nurkne sakmikrinnatisega ripptorn lõuna-lääne nurgal ja teine, veidi madalam 4-nurkne torn põhja otsal. Esi- ja tagafassaadi kaunistavad astmikfrotoonidega lõpetatud risaliidid ning katuselt leiame kõrged sädemetepüüdjaga korstnad. Peasissekäik on esikülje vasakus tiivas kujundatud suure tihedaruudulise kaaravana. Lõunapool otsas paikneb rõduga veranda, mille ees on terrass ja tagaküljel laskub tiigi suunas mitmemarsiline trepp läbi avara ja liigirikka pargi, mida kaunistavad veesilmad ja mis on ka tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud. Plastilised dekoratiivdetailid peaaegu puuduvad, sest põhirõhk on asetatud punase
Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maaalilisusega jääb prantslastele võõraks. Mansardkatus Versaille’ loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. 14
Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta armastatu isa Šotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Usutavasti pärineb sealt ka idee ehitada mõisa fassaade liigendavad arvukad ette- ja tagasiasted, astmikfrontooniga risaliidid, astmelised tugipiilarid ja kõik muud sarnased elemendid, mis šoti või inglise kindlusi meenutaks. Seetõttu kutsutakse sangaste lossi stiili ka täpsemalt inglise neogootikaks. Arhitekt Otto Pius Hippius (kes muuseas oli paar aastat tagasi kavandanud Tallinna Kaarli kiriku) võttis eeskujuks Inglismaal asuva Windsori lossi, mille ajalugu ulatub tagasi 1066. aastani. Sangaste lossi on kutsutud ka tudoristlikuks ehitiseks.
11.2007 Prantsuse kunst 17. Sajandil 147-156 Prantsusmaa kujuneb 17.sajandi keskpaigas Euroopa juhtivaks suurriigiks. Seal algavad ka suured ehitustööd. Berninile esitati konkursikutse, kuid seda ta ei võitnud. Louis XIV tundis ennast piisavalt targana, otsustas valitseda ilma peaministrita. Selle konkursi võitis arst Claude Perrault Versailles' loss Kerge, õhuline, suured risaliidid fassaadil Põhiplaan ongi nagu 1 suur risaliit Tuntud ka selle suur park, kus leitis kehastust Andre le Notre'i fantaasia ja geniaalsus Peegligalerii Keskseks ruumiks oli kuninga magamistuba Selle läheduses Jätkati hoogsalt ka Louvre'i lossi ehitusi Selle idafassaadi projekteeris Claude Perrault' Peamiseks kaunistuselemendiks paarissambad, külgedel näha ka 2 väikest risaliiti, keskel paviljon katusel oleva viiluga (3-korruseline) Vaux-le-vicomte ehituslugu
Stiilid. Konspekt II osa 1 Barokkstiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss. Erinevalt viimase lineaarsusest ja tasakaalustatusest, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokku- põimuvatena ja liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Maalilis-dünaamilist barokk-arhitektuuri iseloomustab suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus, iseloomulikud on tugevasti eenduvad ja taanduvad pinnad, - risaliidid, karniisid, frontoonid, pilastrid, ovaalid, orvad jõulised voluudid, rikkalik skulptuurne dekoor . Prantsusmaal arenenud vanaklassitsismis kujunes välja paleearhitektuur. kus pöörati erilist tähelepanu atraktiivsele siseruumile. Lossi juurde kuulus tingimata regulaarne e prantsuse park, mille aluseks oli range geomeetrilisus Hollandis arenes nn realistlik barokk, mille huvitavamaks arhitektuurimälestiseks on hollandi kodanikumaja. Kitsa fassaadiga linnamaja barokile omased
Baroki jõulisemat suunda võikski nimetada dünaamilis-maaliliseks ( või ka maalilis-dünaamiliseks ) stiiliks. Barokkarhitektuur ei anna uusi ehitustüüpe, sakraalehituses domineerib kuppelkirik, milles pööratakse erilist rõhku ka atraktiivsele siseruumile, profaanarhitektuuris saab valdavaks lossiarhitektuur. Mõlemaid ehitistüüpe iseloomustab suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus. Iseloomulikud on eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, kõverjoonelised seinad ja ruumid. Üks armastatumaid vorme, mida barokimeistrid kasutasid, oli ovaal. See lõi omalaadse ebaluse ja liikuvuse tunde, määratlematuse seisundi, sest rakursid muutusid pidevalt olenevalt vaataja asukohast. Fassaadide kujundus on rahutu ja liigendusega ja rikkaliku dekooriga. Palju kasutatakse kolossaalorderit, paarissambaid, nurkkarniise ja -frontoone. Rikkalike. detailidena korduvad
levinumaks elamutüübiks 1920.1930. aastatel (vasakul tüüpiline nn. Rakvere-tüüpi elamu Rakveres). Lisaks kivitrepikojaga korterelamutele ehitati ka Tallinna puitasumites 1920.1930. aastatel väiksemaid elamuid, kus lisaks omaniku elamispinnale oli 13 väiksemat välja üüritavat korterit (paremal). Paljudel 1920. aastate Nõmme korterelamutel on fassaadil väikesed verandataolised eenduvad risaliidid või erkerid (Joonis 1.24 paremal) Joonis 1.24 Tartus ehitatakse suuremate korteritega puumaju veel 1920. aastatel tsaariaja lõpuga sarnases saksa heimat-stiilist ja juugendist mõjutatud romantilises laadis (vasakul). Palju on seesuguseid elamuid Tammelinnas, kus neid võib leida nii krohvituna kui laudisega viimistletuna. Nõmmel, mis oli toona eraldi linn, olid mõnevõrra leebemad tuletõrje-eeskirjad kui
annaabi.ee 
