3. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 4. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p. 5. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. 6. Tiirlemist nimetatakse tihti ka ringjooneliseks liikumiseks ja ringjooneline liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonelist trajektoori. Näiteks Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Näiteks Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje. 7
sõltub selle kiirusest ja massist. VALEM: Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss (nt sadamakai, püssikuul) IMPULSS näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada Impulsi muutumise kiirus on võrdne jõuga. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. HÕÕRDEJÕUD Keha kaal jõudu millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nim keha kaaluks Kui alus või riputusvahend on Maa suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt nii, et inerts liikumise muutumist takistama ei hakka on keha kaal võrdne raskusjõuga. VALEM: Ülekoormus nt liftiga sõidad üles VALEM: Alakoormus: kiirendusega alla liikumine VALEM: Kaaluta olek kui alus/riputusvahend eemaldada, kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele/riputusvahendile, ei saa olla ka kaalul ning tegemist on kaalutuse e kaaluta olekuga.
- mida suurem on keha mass seda suurem on gravitatsiooniline vastastikmõju 10. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mingi muu taevakeha tombab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. (F=(G*M*m)/R^2 11. Maa mass on 5,98*1024 kg ning raadius 6,37*106 m 12. Raskuskiirendus ehk gravitatsioonikiirendus on vaba langemise kiirendus (a= 9,8 m/s^2) 13. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe jõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. P=m(g+-a) 14. Kaaluta olek tähendab vabat langemist 15. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile ja on olemusel elastsusjõud. Raskusjõud on olemuselt gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale endale. 16. Rõhumisjõud on jõud, millega keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga (tähis: F) 17. Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu (tähis: N) 18
*Toereaktsioon - rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuv vastujõud. *Raskuskiirendus (vaba langemise kiirendus) planeedi lähedal - sõltub planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g *Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. - Liugehõõrdejõud - hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas. - Seisuhõõrdejõud - hõõrdejõu tõttu seisab keha paigal, hõõrdejõud
ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Valem on Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Mida iseloomustab keha kaal ja millistes ühikutes seda mõõdetakse Keha kaal iseloomustab jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskonnale või riputusvahendile. Ühik on N. Võrdle rõhumisjõudu ja toereaktsiooni Need on vastasjõud, mis on võrdsed. Mida iseloomustab füüsikaline suurus rõhk ja lisa arvutamisvalem Rõhk iseloomustab rõhumisjõudu pindalaühiku kohta. Valem on P=F/S Millal tekib kehas elastsusjõud ja mida iseloomustab keha jäikus Elastsusjõud tekib kehal deformeerimisel. Jäikustegur iseloomustab elastsusjõu tekkimise suurust keha pikkuse ühikulisel muutumisel.
veel raskus- ehk gravitatsiooni-kiirenduseks. Viimasest ongi tulnud tähis g. Teades nüüd, et vabalt langeva keha kiirendus on , saame Newtoni II seadusest seda kiirendust tekitava jõu ehk raskusjõu arvutamiseks lihtsa valemi: Kõrguse kasvades raskuskiirendus väheneb, sest valemis (2.15 ) tuleb Maa raadiusele liita ka kõrgus maapinnast h: Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks. Kaalu tähis käesolevas kursuses on ning mõõtühik 1 N .Kaalu ja raskusjõudu ei tohi samastada, sest need jõud mõjuvad eri kehadele. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile ja on olemuselt elastsusjõud. Raskusjõud on olemuselt gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale endale. Need on täiesti erinevad jõud. Kaalu seost kiirendusega saab väljendada Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele
Füüsikaline mudel Nähtuse või keha lihtsustatud käsitlus Punktmass Liikuva keha mudel Inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele.
nende kehade massidega. 18. Suletud süsteemi kogu impulss on/ei ole jääv. 19. Liikumishulga, ehk impulsi jäävuse seaduse rakenduseks on reaktiiv liikumine. 20. Keha kaaluks nimetatakse : kehamassi, mis avaldab raskust sellele asetuvale pinnale,kus on vastav keha. 21. Raskusjõud mõjub alati Maa keskpunkti suunas. 22. Raskusjõud on/ei ole keha kaalu olemasolu põhjus. 23. Kaaluta olek- keha avaldab/ei avalda alusele/riputusvahendile survet. 24. Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse deformatsiooniks. 25. Kirjuta kõik 5 deformatsiooni liiki: ...................................................................................................................................... .............................................................................................................................................. ........................ 26. Kirjuta seos ,mis kirjeldab elastsusjõudu:.....
Mõõtühik on 1N ja tähis P 2. Millest sõltub keha kaal? - Kiirendusest 3. Mis on ülekoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega üles liikudes, kus kaal on raskusjõust suurem. Nt lennuki õhkutõusmisel 4. Mis on alakoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega alla liikudes, kus kaal on raskusjõust väiksem. Nt liftis alla liikudes 5. Mis on kaaluta olek ehk kaalutus ja millal see esineb? - Tekib kui pole mõju ei alusele ega riputusvahendile ning kaal=0. Nt kukkudes, langedes 6. Mis on raskusjõu ja kaalu peamised erinevused? - Raskusjõud oleneb keha massist ja teguri g suuruses, kaal aga kiirendusest Hõõrdejõud 1. Hõõrdejõud - füüsikaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel ja takistab keha liikumist või liikumahakkamist 2. Hõõrdejõu suund on suunatud vastupidi liikumisele 3. Seisuhõõrdumine - nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal; liugehõõrdumine
kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus III seadus: määratleb kehade vastastikmõju.Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega ning samaliigilistega. 5.Millest sõltub gravitatsioonijõud? Ülemaailmne gravitatsiooni seadus:Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust. 6.Mis on keha kaal? Keha kaal on jõud, mis näitab alusele või riputusvahendile mõjuvat jõudu. *tähis on P *ühik 1N *kui keha seisab paigal on võrreldav rakusjõuga 7.Millest sõltub keha kaal? Keha kaal sõltub kiirendusest 8.Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja mis takistab nende liikumist teineteise suhtes. 9.Millest on tingitud hõõrdejõud? Hõõrdejõud on tingitud pinnakonarustest, mida konarlikum on pind, seda suurem on hõõrdejõud. 10.Millest sõltub hõõrdejõud? Hõõrdejõud sõltub: a) Pindade ebatasadusest
Kaks teineteisest kaugusel r asetsevast punktmassis m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 * 10 -11 Nm2/kg2 Jõud (N) F = Gm1m2/r2 Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vabalangemises kiirenduse g (m/s2) korrutisega. F = mg Jõudu millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal ei ole rakendatud kehale, vaid alusele või riputusvahendile. Raskusjõudu tähistatakse tähega P. 1) Mida nimetatakse jõuks ? Ühe keha mõju teisele kehale. 2) Gravitasiooniks ? Kõikide kehade vastastikuse tõmbuse nähtus. 3) Inerst ? Keha saab säilitada oma esialgset liikumis olekut 4) Vabalangemiseks ? keha langemine õhutakistuse 5) Hõõrdejõuks ? tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumkist teine teise suhtes 6) Liigitatakse hõõrdejõudu seisu ja liuge 7) Deformatsioon
pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3. seadus - Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Jõu liigid: Hõõrdejõud Elastsusjõud Normaaljõud Raskusjõud Mis on jõud? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Kaal - Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võimsus Töö Iseloomustab kehade vastastikmõju. Selle arvväärtus näitab vastastikmõju tugevust, omab ka suunda. Jõu ühik on N (njuuton) Võimusus - Kirjeldab ajaühikus tehtud tööd VÕNKUMISED Võnkumine - Mingi suuruse perioodiline muutumine tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses
2p Gravitatsiooni iseloomustav suurus, tähis G -11 2 2 13. Kuidas muutub kehade vaheline külgetõmme, kui a) vähendada kehade vahekaugust kaks korda, b) asendada üks kehadest kolm korda suurema massiga kehaga? 2p a) külgetõmm suureneb 4 korda b) külgetõmme suureneb 3 korda 14. Võrdle raskusjõudu ja keha kaalu. 3p Raskusjõud on kahe keha vaheline jõud, kaal on aga asi mis rõhub alusele või riputusvahendile. Raskusjõud mõjub kehale endale, kaal mõjutab teisi esemeid 15. Mida nimetatakse kaaluta olekuks? 2p kaaluta olek on see hetk, kui keha ei mõjuta alust ega riputusvahendit (näiteks hüppad õhku) 16. Kui suur on kuu kaal? Kuu mass on 7,3 x 10 kg. 1p p=mg 22 17. Too näiteid seisu- ja liugehõõrdejõu kohta. 2p liuge - uisutamine, laua liigutamine , seisu - kõndimine, rulluisutamine. 18
Gravitatsiooni seadus: Kõik kehad tõmbuvad vastastiku. Punktmasside korral gravitatsioonijõud. G – gravitatsiooniline konstant, arvuliselt võrdne jõuga, millega tõmbuvad kaks teineteisest 1 m kaugusel olevat 1 kg massiga keha. G=6.67*10-11 N m2/kg2 Raskusjõud: Gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Kaal, P: Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. Kui puudub mõju alusele või riputusvahendile, siis ei ole kaalu ehk on kaaluta olek. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (raskusjõud neile mõjub!) Impulss, töö, energia, võimsus Keha liikumishulk e impulss, p: Näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada. See võime sõltub keha massist ning kiirusest p=mv Ühik [p]=kg*m/s Omab suunda, mis ühtib kiiruse suunaga . Liikumishulga jäävseadus: Suletud süsteemis on kehade summaarne liikumishulk jääv suurus
Gravitatsiooni konstant g võrdub arvuliselt kahe ühe kgpunktimassi vahel mõjuva gra.jõuga kui nende vaheline kaugus on 1m.(j) (F=6,67*10¯¹¹ N*m²/kg²; G=F*r²/m1m2. Raskusjõud on grv.jõu avaldamis vorm maakületõmbjõud. F=GmM/R²;Kui kehale mõjub vaid raskusjõud siis langeb ta maa poole vabalangemise kiirusega. g=F/m=GmM/mR² =>g=GM/R²; raskusjõu valem:F=mg;Vabalangemise kiirus maapinnast kõrgemal g1=GM/(R+h)²; Kehakaal on jõud millega keha mõjub alusele või riputusvahendile(j) (Fr=klotsile mõjuv raskusj.; P=klotsi kaal)(j) (P=kuul. kaal; Fr=kuul.-le mõjuv raskusj.) kui alus on maasuhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis kehakaal võrdub ervuliselt raskusjõuga. Kui alus liiub kiirendusega siis kal erineb arvuliselt raskusjõust. P=m(g±a) Kiiendusega liikuva kha kaal. Kui a=g,siis P=0(kaaluta olek) Hõõrdejõud tekkib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda. Seisuhõõrdej
maksimaalne hobuste arv olla 3. 11. Vedrukaaluga mõõdeti keha massi ning saadi kahes erinevas olukorras tulemused: a) kui keha kaaluti õhus, siis näitas näidik 2,0 kg; b) kui aga keha sukeldati vette, siis saadi tulemuseks 1,5 kg. Miks tulemused erinesid ning milline tulemus on õige ja milline on keha tihedus? kaalu näit õhus N õ = 2 kaalu näit vees N v = 1,5 vee tihedus v = 1000 kg m3 keha tihedus k = ? Lahendus Vedrukaalu näit N sõltub keha kaalust. Kaal on keha poolt riputusvahendile mõjuv jõud. Kui keha kaalutakse õhus, on see jõud võrdne raskusjõuga Põ = mg . Kui raskuskiirendus g lugeda konstantseks, siis saab vedrukaalu gradueerida massi ühikutes ning kaalu näit õhus võrdub P P keha massiga N õ = õ = m . Kaalu näit vees N v = v , kus keha kaal vees Pv = Põ - Fü . Vees g g mõjuv üleslükkejõud Fü = vVk g , kus v on vee tihedus ja Vk keha ruumala. Kui keha
massiga. Gravitatsiooniseadus- Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud- Gravitatsioonijõu avaldumisvorm ehk Maa külgetõmbejõud. Jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- Jõud, millega keha maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele või riputusvahendile. Keha on paigal või liigub ühtlaselt keha kaal=raskusjõud Keha liigub kiirendusega raskusjõust erinev (liftis) Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (a=g) Hõõrdejõud- Tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Seisuhõõrdejõud Võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga.
19. Mida nimetatakse raskusjõuks? Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ja ühikuid? Raskusjõud on planeedi (Maa) külgetõmbejõud tema lähedal asuvatele kehadele. Valem: F=m·g, kus g=9,8m/s² on vaba langemise ehk raskuskiirendus. F – jõud(1N). m on mass(1kg) 20. Mida nimetatakse keha kaaluks? Kirjuta valemid erinevateks liikumisteks ja selgita tähiseid ning ühikuid. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha, Maa külgetõmbe tõttu, mõjub alusele või riputusvahendile. P=m·g; P=m·(g+a) ; P=m(g-g)=0 21. Millal on keha kaaluta olekus? Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0 22. Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud? Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. 23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud? Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel
Newtoni teine seadus- keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga Ülemaailmne gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Raskusjõud- gravitatsioonijõu avaldamisvorm, Maa külgetõmbejõud. Jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi Keha kaal- jõud, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile. + siis kui P>mg. siis kui a=g Hõõrdejõud- jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuutepinda Elastsusjõud- keha kujumuutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline deformatsiooniga Newtoni kolmas seadus- kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega Keha impulss- ehk liikumise hulk võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega
jõudmiseks peab Maa tehiskaaslane saama kiiruse 7,91 km/s maapinnal või 7,79 km/s 200 km kõrgusel. Enamasti ümardatakse see 8 km/s. Saab leida, kasutades ringliikumise kiirendust ning ülemaailmset gravitatsiooniseadust. Selgub, et keha mass taandub välja ja seega on oluline ainult kiirus. 10. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus. Keha kaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele või riputusvahendile. Tähis P Ühik 1 N Kaal on suunatud Maa keskpunkti. Kaal rakendub alusele või riputusvahendile. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, siis keha kaal on võrdne raskusjõuga. N toereaktsioon Sisuliselt on mõlemad elastsusjõud. Newtoni III seadusest järeldub, et toereaktsioon on võrdne kaauluga. Ülekoorumus kaal on suurem kui raskusjõud mg+ N a = m a m= mg+ N ma=-mg +P P=ma+mg P=m( a+g )
selle lähedal asuvaid kehi. • See kiirenduse väärtus on meile tuttav kui vaba langemise kiirendus. Vaba langemise kiirendust nimetatakse veel raskus- ehk gravitatsioonikiirenduseks. Viimasest ongi tulnud tähis g. Kaal ja kaalutus • Tänu gravitatsioonile mõjutab keha oma alust või riputusvahendit, mis takistab keha liikumist Maa keskpunkti poole. Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks. Kaalu tähis käesolevas kursuses on →P ning mõõtühik 1 N (mitte igapäevasele kõnepruugile vastavalt 1 kg, kuna tegemist pole massiga!). • Kaal sõltub kiirendusest. • Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Kokkuvõte
Kehad mõjutavad üksteist vahetult Jõud on vektor mida iseloomustavad väärtus ja rakenduspunkt Gravitatsiooni jõud Gravitatsioon ladina k – raskus on üldine mateeria omadus mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrbub keha massi m (kg) ja vabalangemise kiirenduse g (m/s2) F=mg Jõudu millega keha maa külgetõmbe tõttu mõjutb alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks keha kaal ei ole rakendatud kehale vaid alusele või riputusvahendile raskusjõudu tähistatakse tähega P Kui keha liigub maa gravitatsioonis ühtlaselt kiirenevalt üles poole nt lift alustab tõusu siis tema kaal suureneb e tekib ülekoormus P=m(g+a) Kuikeha liigub maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla siis tema kaal väheneb e tekib alakoormus P=m(g-a) Kui vabal lamgemisel tekib kaalutuse keha kaal on võrdne nulliga sellisel juhul a =g v2 a
Keha kaal võrdub raskusjõuga. 3. Keha kiirendatakse allapoole, a < 0, P < mg . Keha kaal on väiksem kui raskusjõud. 4. Vaba langemine, a = -g , P = 0 . Vabalt langev keha on kaaluta olekus. Märkus. Kiirenemise suund ei tarvitse ühtida liikumise suunaga. Näiteks ülespoole liikuva, kuid samas pidurdava keha kiirendus on suunatud hoopis alla. Märkus. Kuigi keha kaal seostub kaudselt raskusjõuga, pole ta oma olemuselt raskusjõud. Kui keha mõjub alusele või riputusvahendile, siis see deformeerub. Tekkiv elastsusjõud peab keha kaalu tasakaalustama. Et vastavalt Newtoni III seadusele on teineteist tasakaalustavad jõud alati sama liiki, siis on ka kaal oma olemuselt hoopis elastsusjõud. Küsimus. Inimene seisab kiirliftis vedrukaalul. Mida näitab kaal, kui lift 1) hakkab tõusma, 2) liigub ühtlaselt üles, 3) pidurdab tõustes, 4) seisab paigal, 5) hakkab laskuma, 6) laskub ühtlaselt, 7) pidurdab laskudes, 8) langeb vabalt.
Fex = -kx , kus x on varda pikenemine. Selle seaduse avastas katseliselt inglise teadlane Robert Hooke (1635 1703) ja seetõttu nimetataksegi seda seadust Hooke'i seaduseks. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale. 11. Keha kaal Keha kaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele või riputusvahendile. Keha kaal P , so jõud, millega keha mõjutab alust ja aluse poolt kehale avaldatav elastsusjõud Fe on Newtoni kolmanda seaduse põhjal võrdsete moodulitega ja vastassuunalised: P = - Fe . 16 Niidi otsa riputatud keha
Keha deformeerub, kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F=kl F- elastsusjõud(1N), sõltub materjalist, keha kujust (1N/m), l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel(1m) Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta esialgset kuju, elastne- keha taastab esialgse kuju. Keha kaal- on jõud, millega keha rõhub toele või pingutab riputusvahendit. Olemuselt on keha kaal elastsusjõud. Kaalu ei tohi samastada raskusjõuga, sest: 1)Kaal on rakendatud toele või riputusvahendile (raskusjõud kehale) 2)Kaal on elastsusjõud (raskusjõud aga gravitatsioonijõud) 3) Horisontaalsel alusel, mis on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga P = F P = mg P keha kaal 1N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (9,8 m/s2) Kiirendusega liikuva keha kaal ei ole raskusjõuga võrdne ka arvuliselt.
Kerakujulise ja kerasümmeetrilise massijaotusega keha korral on raskuskiirendus kera pinnal arvutatav valemiga, mis tuleneb otseselt Newtoni gravitatsiooniseadusest: g=G M/R2. G-gravitatsioonikonstant, M-kera mass, R-kera raadius. Kaal vs raskusjõud Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud mõjub aga kehale endale. Erinevus on rakenduspunktis. Hõõrdejõud, millest sõltub, millest ei sõltu Kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju. On alati vastassuunaline kehade liikumisele. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Fh = µN Fh = µ mg µ - hõõrdetegur Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub ratastele hõõrdejõud.
suurusest. F = mg F jõud (1 N) g = GM m mass (1 kg) R2 2 g raskuskiirendus (9,8 m/s ) KAAL Keha kaal on jõud, millega deformeeritud keha rõhub toele või pingutab riputusvahendit. Olemuselt on keha kaal elastsusjõud. Kaalu ei tohi samastada raskusjõuga, sest: · Kaal on rakendatud toele või riputusvahendile (raskusjõud kehale) · Kaal on elastsusjõud (raksusjõud aga gravitatsioonijõud) · Horisontaalsel alusel, mis on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga P=F P = mg P keha kaal 1N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (9,8 m/s2) · Kiirendusega liikuva keha kaal ei ole raskusjõga võrdne ka arvuliselt
gravitatsioonikonstant, mis näitab kui suure jõuga tõmbavad teineteist kaks 1kg massiga keha, kui nendevaheline kaugus on 1m. Gravitatsiooni üheks esinemisvormiks on raskusjõud. Raskusjõud on planeedi (Maa) külgetõmbejõud tema lähedal asuvatele kehadele. Valem: F=m·g, kus g=9,8m/s² on vaba langemise ehk raskuskiirendus. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha, Maa külgetõmbe tõttu, mõjub alusele või riputusvahendile. Kui keha on paigal või liigub vertikaalsihis ühtlaselt on tema kaal võrdne raskusjõuga: P=m·g . Kui keha liigub vertikaalsihis kiirendusega üles või alla, siis suureneb või väheneb keha kaal kiirendust põhjustava jõu võrra. Valem üldkujul: P=m·(g+a) . Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0. 6. Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud
Inertsuseks nim keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub teatud aeg. Jõu õlaks nim ristlõigu pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega. Jõumomendiks nim jõu mooduli ja õla pikkuse korrutist; ühik: 1N*m Kaaluta olek olek, kus kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud. Keha kaaluks nim jõudu, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile. 3 Mass on keha inertsust iseloomustav suurus, mis võrdub vastastikmõjus oleva massietaloni kiirenduse ja selle keha kiirenduse suhtega. Newtoni I seadus iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda.
NT: Viskad palli ülesse ja see kukub alla tagasi. 8.2. Mis on raskusjõud (võrrand, joonis) Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. F=G*M*m/R2(raskusjõud=9,8*maa mass*keha mass/ maa raadiuse ruuduga) Joonis? 8.3. Mis on keha kaal? (mõiste, joonis) Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks. Joonis? 8.4. Millisel juhul võib lugeda keha kaalu võrdseks kehale mõjuva raskusjõuga? Tooge 2 näidet. Kui alus või riputusvahend on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga. 8.5. Milliste tööde juures tuleb arvestada keha kaalu ja raskusjõu erisusi, et vältida tööõnnetusi? ? 8.6. Kiirusega 8 m/s liikuv jalgratas peatus. Arvutage pidurdusteekond, kui
keha lennukaugus olla oluliselt väiksem. Joonis 8.2. Horisondiga nurga all üles visatud keha liikumine. Keha algkiirusvektori lahutamine komponentideks koordinaattelgedel 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus. Raskusjõudu , millega keha tõmbub Maa poole, tuleb eristada keha kaalust. Kaalu mõistet kasutatakse igapäevaelus laialdaselt. Keha kaaluks nimetetakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub toele (alusele) või riputile (riputusvahendile). Seejuures eeldatakse, et keha on toe või riputi suhtes liikumatu. Asugu keha Maa suhtes liikumatul horisontaalsel laual (joon. 9.1). Kehale mõjub raskusjõud , mis on suunatud vertikaalselt alla, ja elastsusjõud , millega tugi mõjub kehale. Jõudu nimetatakse aluse reaktsioonijõuks ehk toereaktsiooniks. Kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist: . Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjub
Kaalu sõltuvust kiirendusest võime tajuda liftis. Tõusu alguses tunneme ülekoormust ja lõpus alakoormust. Ülaltoodut arvestades saab kaalu seost kiirendusega väljendada ühe kokkuvõtva valemiga: 7 Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Kaalu ja raskusjõudu ei tohi samastada, sest need jõud mõjuvad eri kehadele. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile ja on olemuselt elastsusjõud. Raskusjõud on olemuselt gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale endale. Need on täiesti erinevad jõud. Normaaljõud Normaaljõud N on jõud, mida aluspind avaldab endale toetuvale kehale. Normaaljõud on pinnaga risti
nähtused, toimuvad samuti nagu seisvas vagunis. 6.Jõud: Gravitatsioonijõud, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud Maa külgetõmbe mõjul langevad kõik kehad maapinna poole ühesuguse kiirendusega, mida tavaliselt märgitakse tähega g. See tähendab, et maaga seotud taustsüsteemis mõjub igale kehale massiga m jõud P = mg mida nimetatakse raskusjõuks. Kui keha on Maa suhtes paigal (jõud P on tasakaalustatud toe- või riputusvahendiga), siis jõudu millega keha mõjub riputusvahendile või toele nim. keha kaaluks. Hõõrdejõud tekivad siis, kui kokkupuutuvad kehad või nende osad libisevad üksteise suhtes. Hõõrdumist, mis tekib kahe kokkupuutuva keha libisemisel teineteise suhtes, nim välishõõrdumiseks, pideva keha (näiteks vedeliku või gaasi) osade vahelist hõõrdumist nim. sisehõõrdumiseks. Tahke keha ja vedela- või gaasi keskonna hõõrdumist tuleb vaadelda kui sisehõõrdejõudusid. Hõõrdumist kahe tahke keha pindade vahel, kui seal ei ole määret, nim
Vabalt langev keha on kaalutu (kui ei arvesta õhutakistust) Kiirendusega üles liikuva keha kaal suureneb, kiirendusega alla liikudes kaal väheneb Keha ülesviskamise algkiirus ja allakukkumise lõppkiirused on võrdsed Keha langemise aeg ei olene sellest, kas keha liigub horisontaalselt või ei Katse. Vedru otsa riputatud keha, näiteks kivi sukeldatakse vette. Selle tulemusena vedru lüheneb. Kas kivi muutus kergemaks? Jah, sest kaal (riputusvahendile mõjuv jõud) vähenes. 1. Rõhk on seda suurem, mida väiksem on pindala, millele jõud mõjub. 2. Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi igas suunas ühtviisi, tahked ained aga ainult jõu mõjumise suunas. 3. Vedelik või gaas liigub alati suurema rõhuga piirkonnast väiksema rõhuga piirkonda. 4. Rõhk vedelikus on seda suurem, mida sügavamal vaadeldav koht on. 5. Igale vedelikus või gaasis olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdeline keha
1.1.6.2. Raskusjõud . Raskusjõud F ( N ) võrdub keha massi m ( kg ) ja vabalangemise kiirenduse g ( m/s2 ) korrutisega. F= mg Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust (näiteks kaalukaussi) või riputusvahendit (vedru, nöör), nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal ei ole rakendatud kehale, vaid alusele või riputusvahendile. Erinevalt teistele jõudule raskusjõudu tähistatakse tähega P. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, (näiteks kiirlift alustab tõusu kiirenevalt) siis tema kaal suureneb ehk tekib ülekoormus. Sellisel juhul kiirendus a on negatiivne ja P = m ( g - / -a / ). Sisesulgude avamisel tehtemärgid miinus ja miinus annavad plussi. P = m ( g+a )
3. Keha kiirendatakse allapoole, a < 0, P < mg . Keha kaal on väiksem kui raskusjõud. 4. Vaba langemine, a = − g , P = 0 . Vabalt langev keha on kaaluta olekus. Märkus. Kiirenemise suund ei tarvitse ühtida liikumise suunaga. Näiteks ülespoole liikuva, kuid samas pidurdava keha kiirendus on suunatud hoopis alla. Märkus. Kuigi keha kaal seostub kaudselt raskusjõuga, pole ta oma olemuselt raskusjõud. Kui keha mõjub alusele või riputusvahendile, siis see deformeerub. Tekkiv elastsusjõud peab keha kaalu tasakaalustama. Et vastavalt Newtoni III seadusele on teineteist tasakaalustavad jõud alati sama liiki, siis on ka kaal oma olemuselt hoopis elastsusjõud. Küsimus. Inimene seisab kiirliftis vedrukaalul. Mida näitab kaal, kui lift 1) hakkab tõusma, 2) liigub ühtlaselt üles, 3) pidurdab tõustes, 4) seisab paigal, 5) hakkab laskuma, 6) laskub ühtlaselt, 7) pidurdab laskudes, 8) langeb vabalt.
annaabi.ee 
