Jõud (0)

Füüsika
Newtoni II seadus
Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
a = F/m
Keha mass on suurus, mis iseoomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi. Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutmiseks rakendada.
Kilogramm oli algselt määratud 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 4oC, mis erineb natuke praeguse etaloni massist.
Newtoni III seadus
Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega
F1 = -F2
Jõudude liigid
Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele kehale. Jõud on kehade vastastikuse mehaaniise mõju mõõt.
Kehad mõjutavad üksteist vahetult (näit. Rõhumine, hõõrdumine) ja väljade vahendusel.
Jõud on vektor, mida iseloomustab väärtus, suund ja rakenduspunkt.
Gravitatsioonijõud
Gravitatsioon (ladina k – raskus) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises.
Gravitatsioonile alluvad kõik kehad, olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaaroskesteni.
Gravitatsioon põhjustab taevakehade tiirlemist ümber päikese ja ka kõikide lahtipääsenud kehade mahakukkumist.
Vabalangemine
Sellist kehade langemist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks.
Vabal langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul.
Gravitatsioon on mõju, mis avaldub kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist.
Kaks teineteisest kaugusel r asetsevast punktmassis m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
G = 6,67 * 10 -11 Nm2/kg2
Jõud (N) F = Gm1m2/r2
Raskusjõud ja kaal
Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vabalangemises kiirenduse g (m/s2) korrutisega.
F = mg
Jõudu millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal ei ole rakendatud kehale, vaid alusele või riputusvahendile. Raskusjõudu tähistatakse tähega P.

Mida nimetatakse jõuks ? – Ühe keha mõju teisele kehale.

Gravitasiooniks ? – Kõikide kehade vastastikuse tõmbuse nähtus.

Inerst ? – Keha saab säilitada oma esialgset liikumis olekut

Vabalangemiseks ? – keha langemine õhutakistuse

Hõõrdejõuks ? – tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumkist teine teise suhtes

Liigitatakse hõõrdejõudu – seisu ja liuge

Deformatsioon ? – keha algkuju muutus

Elastsusjõud ? – keha sees tekkiv jõud mis püüab taastada esialgset kuju

Too näiteid, kus deformatsioon on elastne ? – vedru, õhupall

–

P=m(g+a) F=mg
Võnkumisi, mis tekivad süsteemis pärast selle tasakaaluasendit väljaviimist süsteemi sisemist jõudude mõjul, nimetatakse vabavõnkumisteks.
Vabavõnkumise tekkimise tingiumused:
Keha väljaviimisel tasakaaluasendit peab tekkima jõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole.
Hõõrdumine süsteemis peab olema küllalt väike.
Looduses tekkivad vabavõnkumised on liikumisega kaasneva hõõrdumise tõttu sumbuvad võnkumised. Sumbumatud vabavõnkumised tekivad hõõrdumise puudumisel. Perioodiliselt korduvate välisjõudude mõjul toimuvad võnkumisi nimetatakse sundvõnkumisteks.
Keha kaugust tasakaaluasendist mingil ajamomendil nimetatakse hälbeks. Tähistatakse tähega x ja mõõtühikuks on meeter.
Maksimaalset hälvet ehk võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist nimetatakse võnkeamplituudiks. Tähistatakse x0 ja mõõtühikuks on meeter.
T= 1/f
f= 1/T