Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika KT nr 5: Gravitatsioonijõud, raskusjõud (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest gravitatsioonijõu suurus sõltub?
  • Millest sõltub raskusjõud?
  • Millest sõltub keha kaal?
  • Mis on ülekoormus ja millal see esineb?
  • Mis on alakoormus ja millal see esineb?
  • Mis on kaaluta olek ehk kaalutus ja millal see esineb?
  • Mis on raskusjõu ja kaalu peamised erinevused?
Füüsika KT nr 5 
Gravitatsioonijõud 
1.
Gravitatsioonijõud  -  (kõige  üldisem  jõud,  mis  mõjub  kõikidele  kehadele  - 
universaalne 
jõud) 
jõud, 
millega 
tõmbuvad 
kõik 
kehad 
sõltumata 
kujust/materjalist/laengust jne 
2.
Millest gravitatsioonijõu suurus sõltub? - Massist ja kehadevahelisest kaugusest 
3.
Gravitatsioonijõu suund ​on suunatud Maa keskpunkti  
4.
Gravitatsiooniseadus  -  kaks  keha  tõmbuvad  jõuga,  mis  on  võrdeline  mõlema  keha 
massiga ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. 
Raskusjõud 
1.
Raskusjõud  -  gravitatsioonijõud,  millega  Maa  v  mistahes  muu   taevakeha   tõmbab 
maapinnalähedasi kehi 
2.
Millest sõltub raskusjõud? - See sõltub keha massist ja teguri g suurusest . F=m*g 
3.
Raskusjõu suund ​ on suunatud mistahes taevakeha keskpunkti poole 
Keha kaal 
1.
Kaal  ja  mõõtühik  -  jõud,  millega  keha  mõjutab  alust  (kui  ta  on  millegi  peal)  või 
riputusvahendit. Mõõtühik on 1N ja tähis P 
2.
Millest sõltub keha kaal? - Kiirendusest 
3.
Mis on ​ülekoormus ja millal see esineb? - Tekib  kiirendusega  üles liikudes,
 
 kus kaal
 
 
on raskusjõust suurem. Nt lennuki õhkutõusmisel 
4.
Mis on ​alakoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega alla liikudes, kus
 
 kaal 
on raskusjõust väiksem. Nt liftis alla liikudes 
5.
Mis  on  kaaluta  olek  ​ehk   kaalutus   ja  millal see esineb? - Tekib kui pole mõju ei 
alusele ega riputusvahendile ning kaal=0. Nt kukkudes, langedes 
6.
Mis on raskusjõu ja kaalu peamised erinevused? - Raskusjõud oleneb keha massist ja
   
teguri g suuruses, kaal aga kiirendusest 
Hõõrdejõud 
1.
Hõõrdejõud  -  füüsikaline  jõud,  mis  tekib  kahe  keha  kokkupuutel  ja  takistab  keha 
liikumist või liikumahakkamist 
2.
Hõõrdejõu suund ​on suunatud vastupidi liikumisele 
3.
Seisuhõõrdumine - nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal; ​liugehõõrdumine
 
 
- nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teist keha pinda libiseva keha liikumist 
4.
Hõõrdejõud sõltub: 1. materjalist, ainest (kummil
 
on
 
suur
 
 ja plastil väike hõõrdumine)
 
 
2.​ pinna siledusest ​3.​ pindu kokkusuruvast jõust 
5.
Hõõrdejõu  muutmine  (vähendamine ja suurendamine) - ​vähendamiseks pannakse nt 
kahe  keha  vahele  õli  ehk  vähendatakse  MÄÄRIMISE  abil,  ​suurendamiseks 
KARESTATAKSE, nt spetsiaalsete katete kasutamine piduriklotsides 
 
Elastsusjõud 
1.
Deformatsiooni  mõiste  ja  liigid  -  jõu  mõjul  keha  kuju  muutumine. 
Tõmbedeformatsioon 
(kummipael), 
survedeformatsioon 
( svamm
vedru), 
paindedeformatsioon , väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon 
2.
Elastsusjõu mõiste - jõud, mis tekib kehade deformeerumisel 
3.
Elastsusjõu  suund-  deformatsioonile   vastupidine   ehk  elastsusjõud  püüab  keha 
esialgset kuju taastada 
4.
Elastsusjõu sõltuvus erinevatest teguritest - materjalist, keha kujust, suurusest 
5.
Hooke ’i  seadus  (elastsusjõu  valem)  -  F​ =  -K  (Keha  jäikuse  tegur)*🔺(pikkus)  l 
e​
(pikkuse muut) 
Võimalike ülesannete teemad 
1.
Gravitatsiooniseaduse valemi rakendamine 
2.
Raskusjõu valemi rakendamine 
3.
Hõõrdejõu valemi rakendamine 
4.
Hooke'i seaduse rakendamine 
 
Füüsika KT nr 5-Gravitatsioonijõud-raskusjõud #1 Füüsika KT nr 5-Gravitatsioonijõud-raskusjõud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helluuu26 Õppematerjali autor
Füüsika KT konspekt

Sarnased õppematerjalid

JÕUD JA IMPULSS
3
odt

JÕUD JA IMPULSS

11. Kuidas seda seadust veel nimetatakse? Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus 12. Kui suur on gravitatsioonikonstant? Mida see näitab? G ­ gravitatsioonikonstant (6'7*10 astmes -11 N*m²/kg²) näitab jõudu millega 2 keha teineteist 13. Mida nimetatakse raskusjõuks? Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. 14. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud? raskusjõud on üks gravitatsioonijõudu vorme 15. Mis on vabalangemiskiirendus? kiirendus milega kõik kehad langevad maa poole 16. Tuletada raskuskiirenduse ühik. 17. Milline on seos raskusjõu arvutamiseks? F=mg 18. Mida nimetatakse keha kaaluks?

Füüsika
Jõud
1
docx

Jõud

deformatsiooniga vastassuunaline 13.Sõnasta Hookei seadus,valem,tähis,ühik- kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega- valem: Fe = k¤L ,tähis: Fe ,ühik: N 14.Newtoni seaduste rakendused - 15.Ülesanded Newtoni 2.seadusele,gravitatsiooniseadusele,elastsusjõu ja hõõrdejõu arvutamisele 2.seadus: F=m*a a=F/m m=F/a grav.seadus: F=G*m¹*m²/r² elastsusjõud: Fe=k¤L hõõrdejõud: Fh= µ*m*g (N) 16.Millest sõltub keha kaal?- raskusjõust 17.Mis on raskusjõud?Kuhu ta on suunatud?- jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.- suunatud:

Füüsika
Jõud looduses
14
doc

Jõud looduses

muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toimivad lõpmatu väikeste ja lõpmatu suurte kehade ning vahekauguste korral. Nõrga vastasmõju mõjuraadius on 10-18 m ja tugeval veidi suurem, 10 -15 m

Füüsika
Jõud
1
doc

Jõud

1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad te

Füüsika
Füüsika õppematejal-Mehaanika
2
doc

Füüsika õppematejal: Mehaanika

Jõu ühikuks on jõud 1N, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 Newtoni III seadus Katsed näitavad, et kehade vastasmõjul nende kiirenduste arvväärtuste suhe võrdub nende masside pöördsuhtega. a1/a2=m1/m2 ; F 1=F2. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Gravitatsioonijõud Raskusjõud Keha Kaal 1667.a. avastas Newton gravitatsiooniseaduse, uurides kuu tiirlemist ümber maa ja kehade vabalangemist. Kaks punktmassi tõmbuvad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=(Gm1m2 )/r 2 G=(F*r 2 )/m 1m2. Gravitatsioonikonstant G=6,67*1011 (Nm2/kg2). Raskusjõud on gravitatsiooni avaldumisvorm. Maa külgetõmbejõud F=GMm/R2; M=6*1024kg; R=6400km

Füüsika
Jõudude liigid
13
doc

Jõudude liigid

poolest täpselt võrdsete gravitatsioonijõududega. Vaba langemise kiirendus. Vaatleme taevakeha massiga M ja raadiusega R, mille läheduses paikneb punktmass m. Teeme lihtsustava oletuse, et m << M . m Fg h R M Punktmassi kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm Fg = (4.2) ( R + h) 2 Newtoni teise seaduse põhjal saab punktmass kiirenduse, mille mooduliks on Fg GM a= = . (4.3) m ( R + h) 2 Sellist kiirendust nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskuskiirenduseks ja tähistatakse tähega g

Füüsika
Dünaamika
4
doc

Dünaamika

2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase kiirusega, kui talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud temale on tasakaalus. Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, mille suhtes keha seisab paigal või liigub jääva kiirusega kui talle ei mõju teised kegad või kui teiste kehade mõju talle on

Füüsika
Füüsika - elastusjõud-hõõrdejõud-gravitatsioonijõud-raskus
2
doc

Füüsika - elastusjõud, hõõrdejõud, gravitatsioonijõud, raskus

GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus ­kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F ­ jõud, ühik N; G ­ gravitatsioonijõud, ;m ­ mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun