Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riistvara". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
printer, seadmed, protsessor, taktsagedus, riistvara, processing, unit, tehete, teostamine, sooritada, sisendseadmed, arvutisse, hiir, klaviatuur, skanner, väljundseadmed, esitavad, monitor, kõlarid, plotter, printerid, tindiprinter, maatriksprinterRiistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine
Kokkuvõte Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms.
arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed
Riistvara ... 11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks
..128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI Trükkimiskiirus 10 lk/min · - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga · - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Modem Arvuti ühendamiseks teiste arvutitega telefoni liinide kaudu Kiirus 56 Kbps · - Võrgukaart (LANcard) 10/100 Mbps
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks.
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega
Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Bait (B) 1 B = 8 b (8 bitti) Kilobait (KB) 1 KB = 1024 B Megabait (MB) 1 MB = 1024 KB Gigabait (GB) 1 GB = 1024 MB 3. Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Siin on mõned näited: 4. Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)? Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus
Personaalarvutid koosnevad järgmistest osadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur, hiir. Kuvar Põhiplokk Klaviatuur Hiir Kõiki arvuti osasid, mida on võimalik käega katsuda (ehhki mõnikord oleks selleks vaja arvuti lahti võtta ), nimetatakse riistvaraks. Peale riistvara on igal arvutil ka tarkvara, mille moodustavad programmid ja andmed. Riist- ja tarkvara on ühtviisi olulised. Arvutite ühilduvus tähendab seda, et nende arvutitel on ühesugune tarkvara. Mõiste ''IMB- ga ühilduma'' viitab firmas IBM1981. Aastal toodetud esimesele personaalarvuti mudelile IBM PC (Personal Computer). Tasub meeles pidada, et IBM-ga ühilduvaid arvuteid ei tooda mitte üksnes IBM, vaid ka paljud teised firmad terved maailmas.
....................................................................................... 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8 1.5 Printer.........................................................................................................................8 1.5.1 Termoprinterid....................................................................................................9 1.5.2 Laserprinterid ...................................................................................................10 1.5.3 LED-printerid ...........................................................................................
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne.
ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp
Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada
teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega,
Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal);
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita:
ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Sisendseadme -Abil sisestatakse info(andmed) arvutisse, Töötlusseadmed- Aöötlevad seda ja, - Väljundandmed Väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed Paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. -Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmikäskude jada) täitmist. -Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema,nimetatakse arvuti välisseadmeteks.
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara,
..................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus...............
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne)
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid olid inglaste loodud "Colossus" ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC. 70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest tööjaamast eristamiseks hakati seda ühe töökoha arvutit nimetama personaalarvutiks (Personal Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur,
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi.
Riistvara- suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb. Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise
emaplaati). Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad Macintoshi ja Suni arvutites, mis pole traditsiooniliselt ehitatud tarbekomponentidest. Hetkel on lauaarvutis enimkasutatav kujutegur ATX
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer
väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide liidese kaudu, kasutades atapi protokolli. 8. bait- arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 9. BIOS- PC tüüpi kasutatakse seda kõikide vajalike funktsioonide täitmiseks riistvara initsialiseerimisel (tuvastamisel) pärast voolu sisse lülitamist. BIOS kontrollib veel alglaadimise protsessi. 10. C++- üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist. 11.draiver (driver)- tarkvara, mille abil saab arvuti riistvara või seadmetega suhelda. 12
edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 8) Personaalarvuti- Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 9) Tarkvara- Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 10) Riistvara- Arvuti riistvara (inglise keeles hardware) on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 11) Rakendustarkvara- Rakendustarkvara (inglise application software) on rakenduste ehk programmide kogum spetsiifiliste ülesannete täitmiseks. 12) Skänner- on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse. 13) Viirus- on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama
Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel
.......................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer jms. Sisendseadmed Klaviatuur
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded. Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid
annaabi.ee 
