RAHVUSKIRJANDUS 1. Eestlane kirjutas 2. Eesti keeles 3. Eestlastele Rahvuskirjanduse algus · Piibli tõlkimine 1739a. Jüri kiriku juures, on olnud 250 aastat eesti keeles Ilmaliku kirjanduse algus · Juhuluule loodud sündmuste põhjal · Eriti pulmalaulud Reiner Brockmann 1637a Käsu Hansu kaebelaul · Tartus murdes tartu linna hävitamisest Põhjasõjas(12.07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg - Tartu linna hävitamine ehk küüditamine siberisse - Hoiatus teistele linnadele, et nad ei elaks patust elu · Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud Estofiilid saksa soost mõisnikud · 18-19 s...
Komöödia-pilke-või naljamäng,lõbusa lõpplahendusega näidend,kus konfliktid peaksid õnnelikult lahenema ja kuri saab karistada.lava- orkestra.theatron-vaatamispaik skenee-ehitus.Vergilius(70-19 eKr),kuulsaim Rooma luuletaja,Kangelas eepos ,,Aeneis'',peategelane elas Trooja linnas,armulugu kuningas Dido- ga.Eepose teises pooles jõuab ta Latiumisse ja peab võitlema hõimude latiinode vastu.Võidab lahingu,eepos propageerib patriotismi,poeem-pikk,jutustav luuletus,Proosa-ilma riimita,hakkas välja kujunema 7saj eKr ajaloolisest kirjandusest.Caesar-(100-44 eKr)väejuht,riigimees,kirjutas teose oma sõjaretkedest,,Märkmeid Gallia sõjast'',Teose stiil oli lihtne,selge ja seda kasutatakse ladina keele õppimiseks tänapäeval.Palju teavet olustikust,kommetest ja relvastusest.Cicero-(106-43 eKr) Rooma kõnemees,riigiteadlane ja kirjanik,Avaldas oma arvamust,oskas põhjendada oma poolehoidu,mõistis hukka liigse võimuiha.Kuulsaim teos,,Kõnemehest''
aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hiljem arendas edasi Fr. R. Faehlmann. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodide sõnastus on ülev. Nad on kirjutatud riimita vabavärsis, tuginevad Rooma ja Saksa eeskujudele ning selle pärast ka keerukas lauseehitus: kasutab palju võrdlusi ning metafoore. Tuntuimad oodid on ´´Kuu´´ ja ´´Laulja´´. Tema vaimseks testa- mendiks peetakse luuletust ´´Mardi Luteruse päeval´´, milles luuletaja näeb ette oma peatset surma ning kirjutab sellest, mis temast maha jääb. Pastoraalid ehk karjase- laulud tuginevad samuti antiik-eeskujudel, kuid sisaldavad eestipäraseid motiive ja on dialoogi kujulised
klassikalises sonetis nõutav ka kindel riimiskeem, sisuline struktuur jpm eristatakse mitut tüüpi sonetti, nt itaalia e Petrarca sonett, 14 värssi jagunevad salmidesse järgmiselt: 4 + 4 + 3+ 3 inglise e Shakespeare’i sonett: 4 + 4 +4 +2 sonette on eesti kirjanduses kirjutanud nt Marie Under Haiku Jaapani klassikaline luuletus ilma kindla värsimõõdu ja riimita, kuid kindla ülesehitusega: 3 rida ja 17 silpi (5 + 7 + 5) Jaapani haiku sisaldab tavaliselt aastaajale osutavat vihjet ka eesti kirjanikud on haikusid kirjutanud Eesti haiku metsast kostab isakaru mõmin hästi räägib K. M. Sinijärv tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv eemal üksik peni haugub kuud
Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12.tanka- jaapani klassikaline 31 silbist koosnev viierealine riimita luuletus *13.tiraa - trükiarv vm. eksemplaride arv 12 1970. aastad 1970. aastate alguseks oli nõukogude ühiskond taas sulgunud, Praha kevade14 mahasurumisega purunesid 1960. aastate lootused "inimnäolise sotsialismi" sünniks. Ehkki kirjanduses polnud võimalik kritiseerida riiklikku poliitikat, sagenesid ühiskondlikud teemad, mida kujutati tihti üksikisikute
,,Saun" ja ,,Lutikas". Omane luulevorm, mida kutsutakse Majakovski trepiks (Eestis Henrik Visnapuu, Albert Kivikas, Erni Hiir, Richard Roht). IMAzISM 1912-1917 omaette vooluna. Teoreetikud olulisim USA luuletaja ja kirjanik Ezra Pound. Püüdlused luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ilmekale väljendusele. Lühike luuletus, vältisid teadlikult süzeelis- jutustuslikku alget luules. Varasemast sümbolismist eristas I vormieksperiment ja valdavalt (riimita) vabavärsiline väljenduslik laad. Thomas Stearns Eliot, Ezra Pound. THOMAS STEARNS ELIOT (1888-1965) USA päritolu inglise kirjanik. Kujunes ,,uuskriitilise" suuna üheks peaesindajaks inglisekeelses kirjandusteaduses. Sünd Missouri osariigis St. Louisi linnas mainekas perekonnas. Õppis 7 a Harvardi ülikoolis, vahepeal veetis aasta Pariisis kirjutas algupäraseid luuletusi pr keeles, 3 viimast aastat pärast Pr filosoofiaõpingud. Enesetäiendamine Oxfordis peamiselt antiigi alal
kergest meelest wõita laseb. Häda sellele, kes wastu ei jõua seista!" (lk 251) * "Maailm on niisugune, et arwaste keegi parun ehk kuningasgi võiks kiita, et ta kunagi mõnd kärbest weini klaasist ehk palja Jumala weega alla poleks joonud. Kui suutäis hea ja kärbes mitte liig tugew pole -- joodagu rahuga." (lk 150) * "Johannes armastas -- ja armastus ei tunne mingisugust mõisturikast harutust. Armastus lubab asju käända ja wäända -- tema wald on: riimita laul." (lk 144) * "Päewade ja raha raiskamise haigusel on just seesamasugune wiis, nagu wiinajoomise haigusel: sagedaste kisub ta pööraja jälle tagasi oma küisi ja sagedaste weel hullemine, kui enne. Ainult see on mees, kes täieste seda nõrkust wõidab -- ka neid mehi on." (lk 88) * "Pentsikas mood, see pagana suitsetamine. Need sigarid maksawad läbistiku kümme kopikat tükk. Kümne minuti pärast on Sul kümme kopikat suitsus wastu taewast lastud
tabude, eelarvamuste ja normide vangis "valgele Ameerikale" kehastab just rassiline avatus ja neegrite looduslähedane elujõud Ameerika tulevikuväljavaadet. Eugene O'Neill - pani aluse moodsale USA näitekirjandusele. Tema näidentites on painavalt palju vägivalda ja kannatusi, kummatigi õhkub neist igatsust kõrgemate väärtuste ja lunastuse järele. Imazism peaesindajaks Erza Pound. Tõsteti esile lühikest luuletust, ilma riimita väljenduslaad. Thomas Stearns Eliot Poeem ei peagi autori "uuskriitilise" kavatsuste kohaselt avanema n-ö lihtsalt lugemisel, vahetu vastuvõtu tasandil,vaid et lugeja peaks olema ideaalis samuti erudiit-õpetlane, kes iga kujundi seoseid lahates vähehaaval avastab endale poeemi tähenduse. Segab müütilist igapäevasega. Itaalia Futurism sai alguse Itaalias. See on üldise kriisi väljendamiseks teaduses, eetikas,
aga ka tema enda nime järgi gongorismiks. Luule paistis silma peene viimistlusega. Maailma edevusest ja auahnusest pidas ta paremaks vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,, Letriljast" (letrilja on rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga). Kuulsaim poeem ,,Üksindused". Kirjutas selle SILVA vormis, mis lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või hoopiski riimita värssidega. No pmls tuli vabavärss. QUEVEDO- (1580-1645)hispaania satiirik. Looming oli ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid ,,Unenäod" ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose allakäik" tegid ta kuulsaks järgnevate sajandite Eur.s, kuid Q. Oli ka ajastu suuri luuletajaid. Mõneski luuletuses otsib ta sarnaselt Gongoraga hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises. Ent Q loomingu põhiosa näitab kirglikku kaasaelamist kaasaja sündmustele,
satiiriline, ideaalides pettumist väljendav hoiak. John Donne(1572-31), reness ja bar piiripeal; ta luule metafüüsiline, silmapaistvaim esindaja. Loobub kõrgstiilist ja ülespuhut retoorikast. Teema filos+argine stiil; armast on ta põhiväärtus; luules varjab armast maailmaruumi; luulekujundid tekiv jutustamise käigus. John Milton(1608-74)- kuulsaim raamat- ,,Kaotatud paradiis" (kirj siis kui sattus põlu alla 1667; 12 laulust, ilma riimita, tegelased Aadam&Eva, saatan); 1671- ,,Tagasi võidetud paradiis". Ühendas poliitilise puritaanilku maailmavaate; ise esindas keskklassi, puritaanlust; võttis osa kuninga kukutamisest. Saksa polnud 17saj riik,mis oleks suundasid määranud. Martin Opitz(1597- 39)- ,,Raamat sks poeetikast"1624.( peaks klassitsistlik luule välja nägema, millised on luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet
algusele ning paratamatule lõpule. · Luuletus on nii mõttearenduselt kui värsivormilt selge ja järjekindla ülesehitusega. · Põhistroofid algavad optimistlikult, tule- ja noorusepiltidega, mis kahes esimeses salmis hõlmavad suurema osa tekstist. · Alles mõlema stroofi viimases reas välgatab- otse kui juhuslikult- mõtte kaduvusest. · Positiivse häälestatusega on lõppriimilised, viimane värss on aga riimita ja teistest pausiga eraldatud. · Kolmas stroof algab samuti jõulise tule kujundiga, ent kohe peaaegu sünnivad ebakõlad. · Viimane kaherealine stroof otsekui ühendab, isegi tühistab senised vastandid, pühitsedes nii hästi tuhka kui tuld. · Riimikasutus on mitmekülgne, leidub nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilisi riime. · Meesriim luuletuses ,,Mehed" · Suitsu tuntumaid noorusluuletusi on ,,Oma saar", millele hiljem lõi Juhan Simm viisi,
Romaani esimeses peatükis autor põhjendab, miks ta teose kirjutas, ja vabandab selle eest, et teos on nii lühike ja segane. 11. Millised olid imažismi peamised tunnusjooned ja taotlused? Rõhutatud tähelepanu pöörati luuletuse kujundi kvaliteedile. Imažistid püüdlesid luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ja ilmekale väljendusele; nad tõstsid esile lühikest luuletust ja vältisid teadlikult süžeelis-jutustuslikku alget luules; väljenduslaad oli valdavalt (riimita) vabavärss. 12. Mitmest osast koosneb Marcel Prousti peateos, mis on selle pealkiri ja mis aastal see ilmus Marcel Prousti ulatuslik romaanisari „Kadunud aega otsimas” ilmus aastatel 1913–1927 ja koosneb seitsmest osast: „Swanni poolel” (1913), „Noorte õitsvate neidude varjus” (1919), „Guermantes'i pool” (1920–1921), „Soodom ja Gomorra” (1921–1922), „Naisvang” (1923), „Kadunud Albertine” (1925) ja „Taasleitud aeg” (1927)
Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht on sageli seotud mõne konkreetse Eesti paigaga. Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis mõtiskleb ta Jumala ja vabaduse üle, räägib ajast ja vabadusest seda hinnata, peab kalliks emakeelt ja selle õppimist, käsitleb eetikaprobleeme: headust, voorust inimarmastust. Ta suhtub eitavalt võimutsejatesse ja orjastajatesse, on irooniline ajajärgu moe ja kommete suhtes.
Tugevad erinevused, mis algavad pärast Karl Suurt, kes oli kristlaste kuningas, romaanlane. Germaanlaste tulekuga algavad vastuolud. Kui Alighieri tuleb kirjandusse, on keisri ja paavstivõim juba suures konfliktis. Karl Suurega seotud romaani rahvaste kangelaslaulud. Alates 11. sajst olulisim nähtus kirjanduses. Varasemast kirj loomingust on väärtuslikem ,,Vanem Edda". Maailmaloomise legendid, kirstuse-eelne. Kindlasti lugeda! Oluline teos. Seal ilma riimita värss. Oma kunst ja võtted olid küll olemas. Säilinud müüdistikku ja laule, mis mujal on hävinud. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" on varasemaid käsikirju, mis on meieni jõudnud. Kuid tunduvalt mõjutatud ritiusust. Ei ole enam seda ürgset toorust, nagu edda lauludes. Kõige arhailisem just eddas. Varasema keskaja tähtteos. Riimi fenomen tuleb alates ristiusut. Üldine levik alates 9. sajst kuni 11. saj.ni ja hakkab laialt juurduma just romaani rahvaste loomingus. Germaanlased
Nagu riimi, nii hülgab Kangro sisu primaadi nimel ka sonetile omase silbilis-rõhulise värsimõõdu (jambi). Rõhkude süsteemipärasuse juures puudub silpide korrastatus, mis lubab olulisi märksõnu vabalt rõhutada, kahjustamata neid enama allutamisega värsiskeemile. Anakruusita nelikrõhkur (daktüloid) süvendab veelgi vabavärsitaolist jutustavat intonatsiooni, teiselt poolt aga meenutab tugevasti regivärsi rütmi, millega riimita luule ja süvarahvalik temaatika kahtlemata hästi sobib. Ilmne on süntees ,,Sonettide" kultuurse vormi ja ,,Reheahju" rahvapäraste, kuid ka individuaalsete kihtide vahel. Soneti põhinõue meloodilisus ei kannata vähimalgi määral sellisest tugevast survest lüürilisele liigiideele, vaid pigem võidab. Ilmselt on see sama efekt, mille tekitas 1960. aastate vabavärss oma uudsusega vananenud triviaalsüsteemi suhtes, mõjudes viimasest sootuks musikaalsemalt.
,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas
Milton kirjutas palju traktaate kuninga vastu. "Arespogitica" (1644; eesti k. 1987). Sai suurepärase hariduse, õppis teoloogiat, oli kursis antiikkirjandusega, valdas paljusid võõrkeeli. 1660.aastal taastati kuningavõim ja hakati revolutsioonimeelseid taga kiusama. Siis, põlu all ja pimedaks jäänuna, kirjutas ta oma peateose "Kaotatud paradiis" (Paradise lost; 1667; eesti k vaid katkendid Boris Kaburi ja Rein Raua poolt) Poeem 12-es laulus. Kirjutatud blank värsis ilma riimita värss, kuid korrapärane. See on inglise kirjanduse ja luule üks eripärasid, et võeti kasutusele blank värss, sealt läks see edasi inglise draamasse ja seal kujunes sellest põhivärss, nt Shakespeare'il on näidendid enamjaolt blank värsis. Blankvärssi on tunduvalt kergem tõlkida. Religioosne-filosoofiline teos, mingi seos on Dante "Jumaliku komöödiaga", kuid on ka erinevusi. Kui Dantel oli tugev kontrast kihtides. Tegevuspaik on vana testamendi
! see ilus maa on minu kodumaa (M. Veske) ! ! Mul kõige armsam oled sa ! ! mu kallis isamaa/ ! ! mis iial ette võtad sa, ! ! mu kallis isamaa (J.V. Jannsen) Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades MÕTTEKORDUSE e PARALLELISMI ! ! Karjapoiss on kuningas ! ! suure valla valitseja ! ! palju pere pidäjä ! ! kullatse krooni kandaja. Vastandlike mõtete kõrvutamine on VASTUSEADE e ANTITEES ! ! Riimiga laul on ilus ja sügav, riimita ilus ja sügavam ! Kui tahad mind vihata vihka siis mind, ma lähen ja leinan ja armastan sind Vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida ka ASTENDUS --> tähenduslik tõus või langhus ehk GRADATSIOON (vt ka liialdus ja vähendus). Kus nutab isatu poega, sinna kaevu kaevatakse; kus nutab ematu tütr, sinna uhkab allikas; kus aga nutab orjake, sinna tiigike tehakse; kus aga nutab vaenelapsi,
kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos on ,, Gilgames " (3.a-tuh eKr ). Esmakordselt maailmakirjanduses tõusevad siin inimese
Romansid (romanceros) ja lüürilised laulud (cancioneros) Chicano (eestipäraselt tsikano) kirjandus- hispaania ja inglise keel segunevad. Suurteoseid sellistes segakeeltes ei ole. Selliseid keeli on pea võimatu teise keelde tõlkida, tuleb ühte keelde tasandada. Kuulus hispaanlaste riim- assonantsriim (rima asonante/asonancia) Värsirea kohta võib öelda verso või linea. Kui edaspidi hakati kirjutama romansse 8 värsireaga, siis oli ,,a" üle ühe rea. Paarituarvulised jäävad ilma riimita, paarisread saavad riimi. See on päris sarnane araabia luule nähtusele. Ka prantsuse kangelaslaulud olid kirjutatud assonantsriimis. Prantsusmaal see aga õige pea hüljati, Hispaanias romansivorm järjest süvenes ja laienes läbi kogu renessansi, kuldajastu, kuni 20. Sajandini välja. Garcia Lorcal on terve tsükkel: ,,Romancero gitano". Ajalooliselt hispaania luule põhiline vorm. Keelele omane, toetab laulmist (kohaneb sellega) Romansse ju lauldi. 10
reeglipärast liikuvust. Vanade rahvalaulude stiilivahendid on lihtsad: kordus ja algriim. Kõnekujundite kasutust vähe, võrdlused ja metafoorid eepilistes runodes nii haruldased, et nad torkavad silma. Omane eepilistele jutustustele on täpsus ja konkreetsus (omane andekatele laulikutele). Vähem andekatel esineb palju tarbetuid üksikasju. Kordused annavad hingetõmbepause. Kalevalamõõdulised runod ei jaotu stroofidesse ja nende värsse ei riimita. Loomupärane alliteratsiooni kasutamine. Alles 17-18. sajandil hakkas euroopaalikke traditsioone järgiv lõppriimilis-stroofiline luule kalevalamõõtu Lääne-Soomes ja hiljem ka idapoolsetel aladel kõrvale tõrjuma. 18.saj pärinevate teadete järgi esinesid meeslaulikud paariti, mõnikord kandle saatel. Igat värssi lauldi 2 korda. Eeslaulja esitas värsi, järellaulja liitus temaga värsi lõpus ja kordas seda üksi
pateetiline aaria - Es- duuris; igatsev, lüüriline aaria - g-mollis; pastoraalne aaria - G-duuris; armastusaaria - A-duur (kuigi barokkooperis tegelased otseselt oma tundeid ei näita) Opera seria's kulgeb aeg kahel tasandil: retsitatiivides kiiremini, aariates aeglasemalt, sest peatutakse ühel afektil (afekt - rõhutatud tundeväljendus). Osatäitjad näitasid oma tegelase afekti, mitte ei elanud otse rolli sisse; alati jäi püsima distants rolli ja esitaja vahel. Retsitatiivid on ilma riimita värsid, aariad on riimis värssidega. Aariate tekst napp, palju tekstikordust. (Varasemas ooperis, kus retsitatiiv ja aaria ei olnud eraldunud, oli läbivalt rohkesti kõrgpoeetilist teksti.) Retsitatiivid jagunevad secco-retsitatiiv (continuo-saatega) ja accompagnato-retsitatiiv (orkestrisaatega); eelistatakse secco't. Kuulsaima libretisti Metastasio arvates takistab accompagnato tekstist arusaamist: "Keelpillide kõla ei tohi minna retsitatiivis liiga familiaarseks
Usufilosoofiliste küsimuste kõrval mõtisklused liikunud ka eetikaprobleemide valdkonnas. Headus,voorus, inimarmastus läbivad tema kogu vaimse pärandi. Rahvaluule kunstiliste väärtuste kasutamine tõstab Petersoni kõrgemale selle aja eesti keele, rahvaluule ja kirjanduse harrastajaist, Peterson hindas oma päevaraamatus luulet, mis oleks seotud oma maa ja rahvaga. Petersoni värsikeelt iseloomustab metafooriliste kujundite rikkus, eestikeelne lüürika kirjutatud riimita vabavärsis 13. 19. sajandi esimese poole eestikeelne proosa: valgustus, ilmutuskirjandus, sentimentaalne rahvaraamat, seikluskirjanduse teke jm (J. W. L. von Luce, Suve Jaan, P. A. v. Mannteuffel, C. W. Freundlich jt) Saksamaalt pärit Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842) avaldas saksakeelseid värsse, publitsistikat, uurimusi, rahvavalgustuslike taotlustega ,,Tervise katekismuse"(1816), kaalukaim
Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Gongora luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerukuse, n-ö hämara väljenduse poolest. Gongora algatas metafoorse, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili gongorismi ehk kultismi. Gongora sai hämara luuletaja maine oma poeemi ,,Üksindused" tõttu. ,,Üksindused" oli silva vormis. Silva lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või riimita värssidega. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis, tuues esile looduse ilu, laseb aimata ka elu mööduvuse kurbust. Gongora loomingu hermeetilisust võõrastati Euroopas kaua, kuid tema erakordsest metafoorikunstist vaimustuti. Gongorismile lähedased nähtused olid manerism ja marinism nende ühistunnus oli peen ja valitud kujundlikkus ja pretsioosne kirjandus ehk aristokraatlik salongikirjandus 17.saj algul Prantsusmaal. F. Quevedo sai tuntuks satiirikuna
.. gaseelis kasutatakse ka rediifi: tavaliselt värsi lõpus riimi järel refräänina muutumatult korduvat sõna, sõnaühendit või isegi lauset. o Rubaii: ehk pärsia nelikvärss on monostroofiline luuletusvorm, katrään riimiskeemiga aaba, vahel ka rediifiga. o Tanka ja haiku: tulid Euroopa kirjandusse Jaapanist. Kuna jaapani keeles puudub dünaamiline rõhk, on jaapani luule silbiline, rajaneb riimita 5-silbikute 7-silbikute vaheldumisele. Klassikaline tanka koosneb viiest värsist silpide arvuga 5,7,5,7,7, kokku seega 31 silbist, kusjuures 3. värsile järgneb kohustuslik paus e tsusuur. Tanka esimese kolm värssi kattuvad oma ehituselt haikuga. 13. Kirjandusajaloo mudeldamisvõimalused 19. sajandil arenevad välja positivistlikud kirjandusloo mudeldamise viisid: evolutsionism ja naturalism. See on üldse positivismi ajastu. Positivistlik
Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892) Esimene Lääne luuletaja, kes kasutas riimita vabavärssi. Pigem XX saj ekspressionismi laadis looming. Sündis Long Islandi saarel farmeri peres. Haris end ise. Tegi tööd vaid hädapäraseks äraelamiseks. Kodusõja alal töötas sanitarina sõjaväehaiglas. Teda inspireerisid USA võimas loodus ja aina kiirenev ühiskonnaelu. Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide,
talle une ajal toitu, ühel hommikul nägi ta oma aknal puuri lindudega. Tema kambri kohal oli üks raidkuju, mis talle hirmu tegi. Mitu korda oli ta seda hirmu Quasimodo juuresolekul ilmutanud. Ühel hommikul (kõik säärased asjad toimusid öösiti) ei näinud ta raidkuju enam, see oli puruks löödud. Kes sinna kujuni üles ronis, pidi oma elu kaalule panema. Vahel õhtul kuulis ta kellatorni räästa alt kurba ja ühtlasi kentsakat laulu, nagu uinutamiseks. Värsid olid riimita, nagu neid võib teha kurt: Ära vaata näo peale, 2 1 7 tütarlaps, sa vaata südant. Kaunil poisil tihti inetu on süda. On ka südameid, kus armastus ei püsi. Tütarlaps, ei ole kuusk küll ilus, nõnda ilus kui üks paplipuu, kuid ka talvel on ta roheline. Ah, mis kasu on mul sellest laulda? Inetul on raske olla, elada. Ilule on ainult ilu armas. Aprill pöörab näärikuule selja. Täiuslik on ainult ilu, ilul võim on kõike teha, ainult ilu elab täielikku elu.
annaabi.ee 
