Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riiklikud tähtpäevad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lein, riigipüha, iseseisvuspäev, võidupüha, jaanipäev, emakeelepäev, emadepäev, isadepäev, kevadpüha, kolmekuningapäev, maikuu, hingedepäev, käesolev, leinaga, arvestamine, hõlmav, riigilipu, heiskamise, lipp, teadmistepäev, volikogu, rahvahääletuse, mustvalge, otepää, vanavanemateRahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23
heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga. 7 4. LIPUPÄEVAD Eesti lipu seaduse järgi on lipupäevad: 3.jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2.veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 24.veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 14.märts emakeelepäev; maikuu teine pühapäev emadepäev; 9.mai Euroopa päev; 4.juuni Eesti lipu päev; 14.juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 23.juuni võidupüha; 24.juuni jaanipäev; 20.august taasiseseisvumispäev; 1.september teadmistepäev; oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev; novembrikuu teine pühapäev isadepäev;
Faktid Pealinn Tallinn Pindala-45 227 km². Rahvaarv-1 340 935 elanikku Rahaühik-kroon Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² Iseseisvumine 24.02.1918 ; taasiseseisumine 20.08.1991 President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Rahvastiku püramiid Eesti Riigipühad Riigipühad ja puhkepäevad on: 1. jaanuar - uusaasta ---- suur reede ---- ülestõusmispühade 1. püha 1. mai - kevadpüha ---- nelipühade 1. püha 23. juuni- võidupüha 24. juuni - jaanipäev 20. august - taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev; [RT I 2005, 24, 185 jõust. 20. 05. 2005] 25. detsember - esimene jõulupüha 26. detsember - teine jõulupüha Riiglikud tähtpäevad 6. jaanuar - kolmekuningapäev 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev maikuu teine pühapäev - emadepäev 14. juuni - leinapäev 20. august - taasiseseisvumispäev 2. november - hingedepäev novembrikuu teine pühapäev - isadepäev 16
Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni võidupüha ,24. juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september teadmistepäev ,novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse
heiskamiseks kui ka erinevatel sündmustel kasutamiseks. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks on iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, kusjuures jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu heiskamisel vähemalt kuus korda pikem lipu laiusest. Vertikaalselt lippu heisates peab teadma, et lipu sinine värvilaid peaks asuma vaataja poolt nähtuna vasakul.
Külalisi võib kutsida tel teel. 9) High-tee (tee-õhtusöök) märksa eelmises rangem ja asendab õhtusööki. Kirjalikud kutsed. Riietumine range. Pakutkse alkoholi. 10) Solaleivapidu 11) Aiapidu kulalised tel teel. Peo peremees ja perenaine. 12) Õhtusöök - tavaliselt pärast 21.00 13) Ärilõunad ja õhtusöögid Ärilõunad 13 ja 15.00 vahel, õhtusöögid 19.00-20.00. Arve saab tasuja. Riiklikud ja kristlikud pühad Rahvuspüha, mis on puhkepäev: 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipüha ja puhkepäev Eesti lipupäevad 1. jaanuar - uusaasta; 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute suur reede; mälestuspäev; ülestõusmispühade 1. püha; 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 1. mai - kevadpüha; 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi nelipühade 1
juuni, 2009 30 2 juuli, 2009 31 0 august, 2009 31 1 september, 2009 30 0 oktoober, 2009 31 0 november, 2009 30 0 detsember, 2009 31 3 RAHVUSPÜHA ja RIIGIPÜHAD 2009. AASTAL Kuupäev Püha 1. jaanuar uusaasta 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 10. aprill suur reede 12. aprill ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha 31. mai nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev 25. detsember esimene jõulupüha 26. detsember teine jõulupüha
suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Lipu heiskamise tingimused
kehtestatud riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, välja arvatud kiriklikud pühad. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulised sündmused. · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 14. märts emakeelepäev · maikuu teine pühapäev emadepäev · 9. mai Euroopa päev · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev 5 · 20. august taasiseseisvumispäev · september teadmistepäev · novembrikuu teine pühapäev isadepäev Lipu heiskamine
Päevadel, kui lippu ei heisata, võiks koduõuel püstitatud lipumastis lehvida rahvusvärvides mastivimpel. Vimpel võib lipumastis lehvida ööpäev läbi, ent lipupäevadel näeb hea tava ette heisata Eesti lipp Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. 3 VI Millised on lipupäevad (võrrelda pühade ja tähtpäevade seadusega) kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: iseseisvuspäev 24. veebruar, võidupüha 23. juunil ja taasiseseisvumine 20. augustil. Lipupäevad on veel: Lipupäevad on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev emadepäev; 6) 9. mai Euroopa päev; 7) 4. juuni Eesti lipu päev; 8) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni võidupüha; 10) 24
kehtestatud riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, välja arvatud kiriklikud pühad. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulised sündmused. Lipupäevad on: · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; · 14. märts emakeelepäev; · maikuu teine pühapäev emadepäev; · 9. mai Euroopa päev; · 4. juuni Eesti lipu päev; · 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); · 23. juuni võidupüha; · 24. juuni jaanipäev; · 20. august taasiseseisvumispäev; · 1. september teadmistepäev; · novembrikuu teine pühapäev isadepäev;
lipu kohta ka sõna "sinimustvalge". ( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Estonia.svg ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Presidential_Flag_of_Estonia.svg ) 4 2.2. Lipupäevad Lipupäevad on: · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 14. märts emakeelepäev · mai teine pühapäev - emadepäev · 9. mai Euroopa päev · 4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) · 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvuspäev · 1. september teadmistepäev · novembri teine pühapäev isadepäev
§ 4. Kasutusloa taotlemine (1) Kaitseväe struktuuriüksused, Kaitseliit või välisriigi relvajõud, kes soovivad kasutada raadiosagedusi (edaspidi kasutusloa taotleja), peavad taotlema kasutusluba sagedushaldaja kaudu. Kõike teeb sagedusehaldaja. Antud määrus on seotud ka "Elektroonilise side seadus"-ga. PÜHADE JA TÄHTPÄEVADE SEADUS 6§ vastu võetud 27.01.1998 § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ja puhkepäev on: 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev. § 2. Riigipühad Riigipühad ja puhkepäevad on: 1) 1. jaanuar – uusaasta; 2) – suur reede; 3) – ülestõusmispühade 1. püha; 4) 1. mai – kevadpüha; 5) – nelipühade 1. püha; 6) 23. juuni – võidupüha; 7) 24. juuni – jaanipäev; 8) 20. august – taasiseseisvumispäev; 81) 24. detsember – jõululaupäev; 9) 25. detsember – esimene jõulupüha; 10) 26. detsember – teine jõulupüha. § 3. Riiklikud tähtpäevad
kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäev Lipupäev:14 märts Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Emadepäev Lipupäev: mai teine pühapäev Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed
Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha 24. juuni – jaanipäev 20. august – taasiseseisvumispäev 24. detsember – jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha 26. detsember – teine jõulupüha -Eesti enam levinud metsloomad ja -linnud Eestis elab 68 liiki imetajaid. Euroopa mastaabis paistab Eesti silma kiskjaliste (hunt,
täiendava vaba aja andmisega. Alaealisel on reeglina töötamine ööajal keelatud. Erandid on lubatud juhul, kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 24.00. Enne koolipäeva algust koolikohustuslik alaealine töötada ei tohi. Riigipühad on määratletud pühade ja tähtpäevade seadusega, mille kohaselt Eesti ainuke rahvuspüha on 24. veebruar iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev, ning 11 riigipüha on: jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; mai kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni jaanipäev; 20. august taasiseseisvumispäev; 24. detsember jõululaupäev; 25. detsember esimene jõulupüha; 26. detsember teine jõulupüha.
täiendava vaba aja andmisega. Alaealisel on reeglina töötamine ööajal keelatud. Erandid on lubatud juhul, kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 24.00. Enne koolipäeva algust koolikohustuslik alaealine töötada ei tohi. Riigipühad on määratletud pühade ja tähtpäevade seadusega, mille kohaselt Eesti ainuke rahvuspüha on 24. veebruar iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev, ning 11 riigipüha on: jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; mai kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni jaanipäev; 20. august taasiseseisvumispäev; 24. detsember jõululaupäev; 25. detsember esimene jõulupüha; 26. detsember teine jõulupüha.
oli sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse. 5 Lipupäevad 1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts – emakeelepäev; 41) 23. aprill – veteranipäev; 5) maikuu teine pühapäev – emadepäev; 6) 9. mai – Euroopa päev; 7) 4. juuni – Eesti lipu päev; 8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni – võidupüha; 10) 24. juuni – jaanipäev; 11) 20. august – taasiseseisvumispäev; 12) 1. september – teadmistepäev; 121) oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev;
sinimustvalge lindi. Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe pühitses kivi. 4. juunil 2004 avasid kunstnikud Signe Kivi ja Maile Grünberg Tallinna kesklinnas näituse "Sinimustvalge", kus oli väljas 18-meetrine sinimustvalge. 23. märtsil 2005 võttis riigikogu vastu lipuseaduse parandused, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2006. Nendega jäeti alates 1. jaanuarist 2006 eraisikutele kohustuslikeks lipupäevadeks iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvuspäev. Alates 1. septembrist 2005 hakkasid koolid õppetöö ajal kandma riigilippu. 5. aprillil 2005 kuulutas Vabariigi President otsusega nr 805 lipuseaduse uue redaktsiooni välja. Otepää kiriklas on sinimustvalge lipu muuseumituba (Eesti lipu muuseum). Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . Riigilipuks kinnitati
17.juunil Lauluväljakul toimunud suurmiitingul - kõikjal oli sini-must-valge lipp kohal, kandes endas sõnumit, mida viidi laiali üle Eesti. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud
uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine nääripoiste ütlus: ,,tüdrukud mehele, kanad muneme, lambale 2 talle Söök/Jook: siga kapsas jõululeib vorstid pähklid keedetud oad, herned Töö keelud: ei tohtinud kedrata 6. Jaanuar- kolmekuningapäev Kolm Tarka e. maagi tulid hommikumaalt Kristust kummardama Kombed: Jõulusaba Käiakse perest perre Selle päevani võib soovida : ,,Head uut aastat" 7. jaanuar- nuudipäev Kombed: Jõulurahu lõpp Vitsutamine Vuntside tegemine Söök/Jook: Õlle joomine Töö keelud:
aastal üleliiduline põllumajandustöötajate päev, siis oli rikkalik toidulaud see, mis jätkas lõikuspühade pidamise kommet. · Uue aasta vastuvõtul said hoogu püssipaugutamine ja rakettide laskmine. · Komme süüdata hingedepäeval(2. novembril) mälestusküünal aknal või kalmistul sai õhutust muinsuskaitseseltsilt ja jäi püsima, ehkki mitte üldrahvalikuna. · Töörahva solidaarsuse tähistatavast 1. maist sai taas volbripäev ja üliõpilaste kombestikuga kevadpüha. · Suurenenud on päkapikkude roll kingituste poetajana selleks väljapandud sussi või muu jalanõu sisse. · 20. sajandi lõpul tähistatud ning 21. sajandilgi jätkuvalt aktuaalsete pühade hulka kuuluvad ning on uusi kombestikuelemente omandanud vastlapäev, lihavõtted, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev, mardi-ja kardipäev, advendiaeg, jõulupühad ja uusaaasta. 8 OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD. JAANUAR. 1
Patricku päev. (http://www.epl.ee/artikkel/151553) USA-s: Mälestamispäeva tähistatakse mai viimasel esmaspäeval. See on ametlik puhkepäev mälestamaks kõiki lahingus hukkunuid 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis Eestis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva. 1994. aastal tegi pensionil viibiv Ida- Virumaa Sonda õpetaja Meinhard Laks ettepaneku tähistada luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval emakeelepäeva. 1999. aastal kuulutatigi emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse sinimustvalge lipp. (A. Sihvart, lk 21). 25. märtsil tähistatakse paastumaarjapäeva (ka maarjapäev). Seda peetakse kevade olulisimaks naistepühaks, sel päeval pühitseti ka Mari ja Maria nimepäeva. Nimepäeva pühitsemine oli mõneti tuntud saartel, hoopis tundmata Kirde- ja Kagu-Eestis. Maarjapäev tähistas naiste kevadtalviste käsitööde lõpetamist. Maarjapäeval näitas loodus juba mõningaid
5. juuni Landeswehr'i sõda. Petrogradi all algas punaväe vastupealetung vene valgekaartlaste Põhjakorpuse 19. juuni vastu. 19.–20. juuni Limbaži (Lemsalu) ja Straupe (Roopa) lahing (Eesti väe ja Rauddiviisi vahel). Võnnu (Cēsise) lahing Landeswehr'i ja Rauddiviisiga. Eestlaste võit, mille 21.–23. juuni mälestuseks tähistatakse võidupüha. 24. juuni – 3. Eesti väe pealetung Riia suunas. juuli 8. juuli Algas punaväe pealetung Pihkva tagasivallutamiseks. 29. august Punavägi vallutas Pihkva. 17.–18. Rahuläbirääkimised venelastega Pihkvas, jäid tulemusteta. september 10. oktoober Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse, millega ligi 97% mõisamaid võõrandati riigile (talumaadeks jagamiseks); vene valgekaartlaste Loodearmee
EESTI RIIGI TAASISESEISVUMISE KRONOLOOGILINE KOKKUVÕTE 1979 23.august Molotov-Ribbentropi pakti 40.aastapäeval esitavad 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku ÜRO peasekretärile; NSVL, Saksamaa LV, Saksamaa DV ja Atlandi Hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja ettepanekuga MRP tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus. 1980 Jaanuar ,,Ameerika Hääle" eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole. Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. 22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused. 1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad Tammsaare monumendi juures, Raekoja platsil ning Võidu väljakul. 28.oktoober 40 haritlast esitavad avaliku kirja ajalehtedele venestuspoliitika vastu. See jääb küll avald
Rahvuspühad Soomlased tähistavad mitmeid erinevaid pühi. Nendeks pühadeks on uusaasta,kolmekuningapäev, holokausti mälestuspäev, J.L.Runeberga päev, Saami rahvuspäev, vastlapäev, sõbrapäev, „kalevala” päev, soome kultuuri päev, Minna Cathi päev- võrdõiguslikkupäev, ülestõusmispühad ehk lihavõtted, Suur Reede, 1. ülestõusmispühad, 2. ülestõusmispühad, Mikael Agricola päev ehk Soome keele päev,Soome veteranide päev, volbripäev - soome tööpüha,euroopa päev, emadepäev, J.V.Snuumani päev ehk soomluse päev,nelipühad ehk suvistepühad, langenute mälestuspäev, kaitsejõudude lipupüha päev, jaanipäev- soomelipupäev,Eino Leinon päev, luule ja suve päev, seitsemenalja päev, ettevõtja päev, Aleksis Kivi päev- soome kirjandus päev, üro päev, pühakutepäev, Rootsluse päev- Gustav Adolfi päev, isadepäev, lapse õiguste päev, iseseisvuspäev, Jean Sibuliuse päev- soome muusika päev, jõululaupäev, 1 ja 2 jõulupüha, ning süütlastepäev.
sekretäär treial tööline valvur Riigipühad 2013 1/1/2013 1. jaanuar – uusaasta (pühapäev) 2/24/2013 24. veebruaar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (reed 4/6/2013 6. aprill - suur reede (reede) 4/8/2013 8. aprill - ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev) 5/1/2013 1. mai – kevadpüha (teisipäev) 5/27/2013 27. mai - nelipühade 1. püha (pühapäev) 6/23/2013 23. juuni – võidupüha (laupäev) 6/24/2013 24
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti nime päritolu ja kasutamis
3) õigusliku iseloomuga, näiteks tööõiguse alase seadusandluse arusaamatus ja keerukus töötaja ja juhtkonna jaoks. Sellest tulenevalt võivad töötajad mitte mõista oma tööalaseid õigusi ja kohustusi ning oma õiguste kaitsmise viise, ametiühingujuhid võivad olla töötaja tööalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitsmiseks halvasti ettevalmistunud jne. 48. Millised on EV riigipühad, loetleda. 1. uusaasta 1. jaanuar; 2. iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruar - rahvuspüha 3. suur reede liikuv püha, kaks päeva enne ülestõusmispühade 1. püha; 4. ülestõusmispühade 1. püha liikuv püha, esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva; 5. kevadpüha 1. mai; 6. nelipühade 1. püha liikuv püha 7. võidupüha, Eesti Vabadussõja Võnnu lahingu aastapäev 23. juuni; 8. jaanipäev 24. juuni; 9
koolipäevadel Eesti lipp. · Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. · Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal. Lipupäevad · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 14. märts emakeelepäev; · maikuu teine pühapäev emadepäev; · 9. mai Euroopa päev; · 4. juuni Eesti lipu päev; · 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
säilinud. • Jõulud ehk talviste pühad ja suvel olid suviste pühad. • Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt. • Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve). • Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24.- Püha Matthiaselt; jüripäev 23.aprill- Georgi päev (venelastel Juri); jaanipäev 24.juuni- püha Johanneselt; jaagupipäev 25.juuli- pühak Jaakobus; mihklipäev 29.septeber- püha Mikael;kardipäev 25.november- Püha Katariinalt. • Germaani- ja Slaavikultuuri mõjud muutsid tähtpäevade sisu ja kombestiku. • Jõulud- vanas traditsioonis eestlased tõid tuppa õled nüüd aga kuuse, jõuluvana asemel oli näärisokk, tehti leiba mida nimetati jõulu orikaks(põrsa kujuline suur leib), jõulu kroon(õlgedest tehtud ja riputati lakke)
annaabi.ee 
