Referaat Scoutspataljonist (0)

SCOUTSPATALJON

Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljon koosneb elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis.
Scoutspataljon on valmis kaitsma Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO , ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega võrdse partnerina.
Scoutspataljoni põhiülesanneteks on:

• Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu
  
• Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus
  
• Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine
  
• Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine
  

Scoutspataljoni ülem on alates 2006. aastast major Aivar Kokka.
Pataljoni ülem aastatel 2005 - 2006 oli kolonelleitnant Indrek Sirel .
Pataljoni ülem aastatel 2001 - 2004 oli kolonelleitnant Artur Tiganik.
Scouts pataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteedid on eelkõige erialaste- ja lahinguliste oskuste arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe.

AJALUGU
1918. aasta novembris tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. 17. detsembril 1918. aastal allkirjastas sõjaministeerium H.Reissarega lepingu väeosa loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19. detsembril Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvatusega. Järgmisel päeval olid kuulutustulpadel üleskutsed astuda väeossa nimega “Scouts”. Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusvande Eesti riigile. Scoutspataljon tõestas oma kõrget võitlusvõimet eesti rahvale võidukalt lõppenud Vabadussõjas.

Esimene pealesõjaaegne Scoutspataljoni järeltulija oli 1993. aastast 1997. aastani Põhja Üksik-Jalaväekompanii. Scoutspataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega 29. märtsil 2001.
SÜMBOOLIKA
Scoutspataljoni logo võeti kasutusele 1918. aastal, kui pataljon loodi. Moto "E pluribus unum " tähendab "Üks paljudest", mis tähistab võitlejate valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent seejuures üks, ühtne ja raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust.
Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.Lipu üks pool on sini-must-valge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis – Püha Jüri valge hobuse seljas , tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.