Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi
koosseisus olev professionaalse
väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline
kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljon koosneb
elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis.
Scoutspataljon on valmis kaitsma Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast
ja demokraatlikku
riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti
piires. Scoutspataljon on valmis osalema
NATO , ELi ja ÜRO poolt
juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel
õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega võrdse
partnerina.
Scoutspataljoni
põhiülesanneteks on:
- Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu
- Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus
- Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine
- Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine
Scoutspataljoni
ülem on alates 2006. aastast major
Aivar Kokka.
Pataljoni ülem aastatel 2005 - 2006 oli kolonelleitnant Indrek
Sirel .
Pataljoni ülem aastatel 2001 - 2004 oli
kolonelleitnant Artur Tiganik.
Scouts pataljoni
kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii
kui ka lahingutoetuskompanii
prioriteedid on eelkõige erialaste- ja
lahinguliste oskuste arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja
keeleõpe.
AJALUGU
1918.
aasta novembris tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks
saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul
väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. 17. detsembril 1918. aastal
allkirjastas sõjaministeerium H.Reissarega lepingu väeosa
loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19. detsembril
Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvatusega. Järgmisel
päeval olid kuulutustulpadel üleskutsed astuda väeossa nimega
“Scouts”. Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi
loss, kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas
truudusvande Eesti riigile. Scoutspataljon tõestas oma kõrget
võitlusvõimet eesti rahvale võidukalt lõppenud Vabadussõjas.
Esimene pealesõjaaegne Scoutspataljoni järeltulija oli 1993.
aastast 1997. aastani Põhja Üksik-Jalaväekompanii. Scoutspataljon
taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega 29. märtsil 2001.
SÜMBOOLIKAScoutspataljoni
logo võeti kasutusele 1918. aastal, kui
pataljon loodi.
Moto "E pluribus
unum " tähendab "Üks
paljudest", mis tähistab võitlejate valmisolekut alati
üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent seejuures üks, ühtne
ja
raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja
kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate
sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust.
Eesti
Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal
aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu.
Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.Lipu üks pool on sini-must-valge,
teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis – Püha Jüri
valge hobuse
seljas ,
tapmas lohet.
Ratsaniku kilbiks on
Scoutspataljoni embleem.
Kõik kommentaarid