Valitsus sõltub tugevalt parlamendist. Valitsuse koosseis sõltub, milline partei sai suurema osakaalu hääletusel. Parlament peab kinnitama peaministrikandidatuuri. Õigus valitsusele umbusaldust avaldada. President võib valitsuse laiali saata. Riigipea funktsioon tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, esindab riiki, annab riiklike autasusid, auastmeid, määrab ametisse kõrgemad riigiametnikud (apoliitilised); diplomaadid, saadikud, kohtunikud. Riigikogu nimetab ametisse riigikohtuniku, peaministri, riigikogu eesistuja. Pos. - Riigis tehtavad otsused peaksid olema hästi läbikaalutud. Neg. - Valitsused on suhteliselt lühiajalised. Kõige väiksem võimude lahusus. Nt. Eesti Seadusandlik võim e. parlament demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Kahekojaline USA, UK, GER, RUS Ülem- ja alamkoda. Miks on osadel 2kojaline? 1) traditsioonid 2) 1.koda esindab riiki kui tervikut; 2. koda iga osariiki võrdselt Jag
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud · Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; · välja heidetud advokatuurist; · vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
· Kassatsioonimenetlus · Teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine kui on ilmnenud uued asjaolud · Põhiseaduslikkuse järelevalve (eraldi kolleegium). Riigikohtus on ka 3 kolleegiumit. Riigikohtu esimees on ametis 9a. Praegu on selleks Märt Rask. Riigikohtuesimees nim ametisse Riigikogu poolt. I ja II astme kohuste esimehed nim ametisse presidendi poolt. Riigikohtu esimees esitab ja juhib riigikohut, teostab järelevalvet, teeb ettepaneku riigikohtuniku ametisse nimetamiseks ning esitab kord aastas Riigikogu ees ülevaate kohtukorraldusest ja õigusemõistmisest. Riigikohtus on 3-liikmeline komisjon, kes annab loa mingi asja arutamiseks riigikohtus. Kui vähemalt 1 isik 3mest leiab, et seda asja peab arutama Riigikohtus, siis seda tehakse ja vastupidi. Kui ei võeta arutusele, siis jääb jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb maksta kassatsioonkautsjon. See käib nii, et haldusasjades 400
· Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga Autor on tahtnud õelda, kuidas 10. klassi poistest arenevad mehed, kes lôpuks rebitakse sôtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.
komejantiv, loge suhtumine õppimisse, seltskondlik positsioon, klaverivabrikandi poeg, realist, psühholoog, ei laenanud raha) 9. Kelder loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline, 10. Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud, ema oli lastevanemate nõukogu raudvara, doktori poeg, tedretähniline) 11. Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne, hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad) 12. Ralf Tummel/Tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu,süütalastepäeval sündinud,hallid punnsilmad, ) 13. Jauram (tõmmu, igavene narr), Maila on pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar 14. Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a,
Kohtu esimehe ülesanded:juhib esindab oma kohust, koordineerib õigusmõistmise alast tegevust, teostab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle juhuslikkuse printsiibil, vastutab kohtunike koolituse üle. Kohtuniku valimine:Eesti kodanik, läbinud vastava õppe, eesti k. kõrgtasemel, kõrged kõlbelised kombed, kohtuniku tööks vajalikud võimed & isikuomadused, vestluse läbibiimine, vanus. piir 67 a., erakondadesse kuulumine miinuseks, ettevalmistusaeg 2a.(praktika, eksam), riigikohtuniku nimet. ametisse riigikogu, ametivande andmine. Rahvakohtunik tsiviilriietus, 4a järjest, saavad olla 2x4a. istungitel osalemine ja otsuste tegemineRahvakohtunik ei saa olla: süüdimõistetud,pankrotivõlglane,politsei pädevuses, notarid,advokaadid, riigivalitsuse liikmed, president.haridus ple määrav, vanus aga küll. Kriminaalhooldus selle käigus valvatakse krim.hooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse krim
dünaamiline, komejantiv, loge suhtumine õppimisse, seltskondlik positsioon, klaverivabrikandi poeg, realist, psühholoog) 10)Pallo 11) kelder loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline, 12)siku 13) Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud, ema oli lastevanemate nõukogu raudvara, doktori poeg, tedretähniline) 14) Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne, hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad 15) Ralf Tummel/tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu, ,,süütalastepäeval sündinud" , hallid punnsilmad, ) 16) Jauram (tõmmu, igavene narr) 17) Felix Rand 18) Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome
Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena. Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju Jauram - pahandusetegija, sõjaväelase poeg, paneb kõige kiiremini relva kokku Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) Noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine. Samuti see, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. kooliaega on kirjeldatud peaaegu alati huumori ja poolehoiuga, hoolimata mõnedest suurematest ja
• · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku • · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas • · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus • · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg • · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) • · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna • · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva
Kohtunik: Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: On täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava oskab eesti keelt kõrgtasemel on kõrgete kõlbeliste omadustega on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused Kohtunik nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametisse nimetamine: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse VP riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikele esitatavad nõuded: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.
seaduse redaktsioon riigi peaprokuröri palga tavakohtuniku palgaga esimeses kohtuastmes. Nimelt jõustub praeguse seisuga 1. jaanuaril 2012 ProkS § 22 lõige 32, mille järgi riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse*68 § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,65 korrutis. Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient saab samas olema 1,0; riigikohtuniku ametipalga koefitsient 0,85; ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient 0,75 ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient 0,65. Kohtunike puhul tulevad juurde veel lisatasud kohtute ja kohtumajade juhtimise eest. Kuna riigi peaprokuröri palgatasemest sõltub oluliselt ka teiste prokuröride palk, siis võib tekkida uuel aastal sisuliselt olukord, kus prokuröride ametipalgad lõpevad üldjuhul seal, kus kohtunike omad algavad,
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega 4) on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku, notari, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud;
on riigis kättesaadav. vabastatud. Kohtute haldamise nõukoda: Riigikohtu kohtunikuks võib annab eelneva seisukoha justiitsministri koostatud esimese ja nimetada isiku, kes on kogenud ja teise astme kohtute aastaeelarvete kujundamise ja muutmise tunnustatud jurist. põhimõtete kohta, Kohtunikuks kandideerija annab arvamuse riigikohtuniku vabale kohale kandideerivate isiksuseomaduste sobivust isikute kohta ja kohtunike ametist vabastamise kohta, hindab kohtunikueksamikomisjon. arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe iga aasta kevadel Kohtunikueksamiga hinnatakse parlamendile esitatava ülevaate kohtukorralduse, kohtunikuks kandideerija õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. õigusalaseid teadmisi ja oskust neid
haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt
haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt
kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. *Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine *Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt. 42.Rahvakohtunik.
ettepanekute, ettekannete ja ülevaadete esitamisel. 12.2. Õiguskantsleri ülevaate, ettepaneku ja ettekande piiritlemine Õiguskantsleri ettepanek mille kohaselt tehakse ettepanek organile, kelle poolt vastu võetud õigustloov akt on õiguskantsleri arvates põhiseadusega vastuolus. Ettepaneku teine, samuti kitsalt piiritletud definitsioon on antud ettepanek Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, ministri, riigikontrolöri ja riigikohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks). Kui õiguskantsler leiab, et Riigikogus vastu võetud seadus on põhiseadusega vastuolus, teeb ta Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri ettekanne sõnavõtt Riigikogus, mis on ajendatud õiguskantslerile riigiasutuste töö ning seaduste muutmise ja vastuvõtmise kohta tehtud ettepanekutest. Õiguskantsleri ülevaade esitatakse kord aastas Riigikogule seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
kohtuinstitutsiooni kohtunikuks. Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist. Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest. Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: 1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; 2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
1) Avaliku võimu kontroll 2) Põhiseaduslikkuse järelvalve 127. Kohtuniku kutsesobivus ja katseaeg Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava[1], oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Ametisse astunud kohtunikel on kolmeaastane katseaeg. Kehvade tulemuste korral on võimalik kohtunik katseajal ametist 21 vabastada. Kui katseaeg on aga läbitud, siis võib kohtunikku ametist vabastada kriminaalkuriteos süüdimõistmise korral või
kohtuinstitutsiooni kohtunikuks. Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist. Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest. Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: 1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; 2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
Õiguskantsleri ettepanek Õiguskantsleri ettepanek on defineeritud PS §-s 142: ettepanek tehakse organile, kelle vastuvõetud õigustloov akt on õiguskantsleri arvates põhiseadusega vastuolus. Ettepaneku eesmärk on saavutada sellise akti põhiseadusega kooskõlla viimine. Ettepaneku teine, samuti kitsalt piiritletud definitsioon on antud PS §-des 76, 85, 101, 138 ja 153 (ettepanek Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, ministri, riigikontrolöri, riigikohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks). Kui õiguskantsler leiab, et Riigikogus vastuvõetud seadus on põhiseadusega vastuolus, teeb ta Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Ettepanek on motiveeritud, vajadusel selgitavad ettepaneku põhjendusi õiguskantsler ja nõunikud Riigikogu komisjonides. Põhiseaduse järgi tuleb Riigikogul kahekümne päeva jooksul otsustada õiguskantsleri ettepaneku põhjendatuse üle ja vajadusel seadust muuta
327. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava[1], oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunikuks võib nimetada 2570aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja
4. Riigikohus, kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 327. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava(magistrikraad), oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. . Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. (Kohtunik ei tohi olla:
· Jauram pahandusetegija, sõjaväelase poeg, paneb kõige kiiremini relva kokku · Penn e. Penno koomik, teeb kõigi hääli järele, sportlik, rikas · Terrepson klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika nukogus · Tummel e. Tumbu klassi kige rikkam poiss, phimtteliselt raha ei laena ega anna · Linkman e. Valge Luich kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg · Maria putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) · Aino Pukspuu Jussi vanem de, Penni sbranna · Virve Pukspuu Jussi paar minutit noorem de (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga Sisu: 10. klass: Poisid koguvad usupetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, petaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pleva tiku
Ta ei saa võtta seisukohta süü olemasolu või puudumise kohta. Kui süüdistusakt või läbiviidud menetlus pole kooskõlas Kriminaalmenetluse seadustiku nõuetega, siis tagastab kantsler peaprokuröri taotluse, esitades oma motiivid. Pärast Riigikogu nõusoleku saamist toimub asja edasine menetlemine Kriminaalmenetluse seadustiku järgi. Riigikogu nõusolek ei peata Riigikogu liikme ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni (Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikohtuniku, õiguskantsleri ja riigikontrolöri suhtes antud nõusolek seevastu peatab nende ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni). Kui kohtuotsus on süüdimõistev, siis toob sellise kohtuotsuse jõustumine kaasa Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise. 3) kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist saab Riigikogu liikme suhtes kohaldada alles pärast seda, kui Riigikogu on andnud tema
annaabi.ee 
