• Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • Charles-Louis de Secondat Montesquieu – võimude lahususe
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel)
George I 1714. Hannoveri dünastia esimene esindaja Robert Walpole peaminister, tema võimu ajal kindlustusid parlamentlikud traditsioonid Thomas Hobbes inglise filosoof, kes väitis et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. ,,Leviathan" John Locke- Inglise filosoof, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki mitte vaenulik. Montesquieu Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahe liiki seadusi 1) ühiskonnast sõltumatuid 2) kirjutatuid seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Võimude lahususe põhimõte. Voltaire- Prantsuse ajaloolane, kirjanik, valgustusliikumise võtmekujudest. Ideaalne valitsusviis monarhia. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka
kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet. Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus
Õiguse alused Õiguse mõiste ja olemus. Õiguse tekkimine Ku ühiskond jõuab oma arengus niikaugele, et tekib organiseeritud ühiskond, siis seda iseloomustab sotsiaalse võimu olemasolu, sotsiaalse juhtimise olemasolu ja alluvus suhete olemasolu. Ilma nendeta ei ole võimalik ühisk. Liikmete käitumine ja tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Selline sots.ühisk. ja sots. Võimu esinemine,liedis aset palju varem, kui tekkis riik/riigieelne riik). Loomulikult sots. Võim erinevatel arenguetappidel oli erinev. Sots. võim esines teatud arenguetappidel:prekonnas, arengus kuni riigini. Tänapäeva arenenud ühiskond,millel on riigikuju, on võimu teostamine lahutamtult seotud poliitilise tegevusega. Poliitilisel tegevusel on 3 kindlat eesmärki : omandada võim, kasutada võimu, säilitada võimu. Kogu võimu organ ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo ja arengu käigus läbi teinud olulise arengu
Valgustuse mõju ühiskonnale Arvatavasti: Inimesed hakkasid omandama järjest rohkem ja kõrgemat haridust, sest valgustuse juhtmõte on usk mõistusesse. Samuti hakkas tänu valgustusele ühiskonnas tekkima inimeste vaimne vabadus, mõistuslik suhtumine ja kritiseerimisjulgus. Mõnevõrra muutub inimeste suhtumine jumalasse Levima hakkab liberalism, mis nägi valgustatud valitseja asemel riigi eesotsas ette valgustatud rahvast J. Locke Locke leiab erinevalt Hobbesist, et riigieelne ühiskond ei olnud kaugeltki vaenulik ja inimesed olid sündinud vabana, elasid üksteist abistades · Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ja kuningas (täidesaatev võim) ei looks seadusi · Locke`i arvates ei tohtinud ühtegi seadust ilma kuninga vastava otsuseta ellu viia · Maksude kogumine peab jääma parlamendile · Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist
Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul, kui ta sellega hakkama ei saa, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust valitsejale vastu panna. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke, kes oma raamatus ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugelti vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Olukord muutus alles üleminekul põlluharimisele, kui tekkis varanduslik ebavõrdsus. Locke pidas väga oluliseks, et seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim ei looks seadusi. Kahe võimu tasakaalus hoidmiseks ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksuda kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi kompententsi.
Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud väga Jean Bodini omast. [1] John Locke esitas esimese inimõiguste käsitluse. Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Locke pidas valgustajana vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist: ,,On naeruväärne, kui Taanis karistatakse inimest seepärast, et ta pole luterlane, Genfis, et pole kalvinist, ja Viinis, et pole katoliiklane
riigivõimu, ohverdades vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Jean Bodini omast. Ka Hobbes pidas oluliseks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus valitsejal Hobbesi järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke (1632-1704). Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud üldse vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist aidates. Olukord muutus, kui mindi üle põlluharimisele, sest siis tekkis varanduslik ebavõrdsus, mis pingestas senise rahuühiskonna. Locke`i järgi säilitas rahvas ka pärast lepingu sõlmimist suveräänsuse, mis tagati võimude lahususe printsiibiga. Locke arust oli väga tähtis, et seadusandlik võim (parlament) ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim (kuningas) ei looks ise seadusi
Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotluslikult suurt tähelepanu muinasajale. Seda aega on äärmiselt raske kindlate ajapiiridega määratleda laiemas mõistes on see riigieelne aeg, kuid muinasaja kasvatuskultuuri elemendid on hõlpsasti äratuntavad ka hilisemates tsivilisatsioonides ning eri rahvaste juures. Nüüdisaja kiires elus ei teadvusta me endale tegelikult, kuivõrd oma tänapäevastes kasvatusmallides järgime kaugete esivanemate tähtsustatud nähtusi ja tegevusi. Ma pean siin näiteks silmas iidset toidulaua ja söömise sakraalsust; askeesi, mis oma eri vormides on inimest läbi aja distsiplineerinud; ohverdamist; sõna-
allikad, mis kirjeldavad teatavat sündmustikku, mis sisaldab endas õiguslikku toimingut õigusteaduslikud teosed ilukirjanduslikud teosed isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus) 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp – selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus. Ei ole seotud kindla ajaperioodiga – selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe)
Eesti omariiklus (1918-1940) – veneseadused kehtisid kuni uutega asendamiseni, balti Eraseadus kehtis kuni 1940, lääne õiguskultuuri tunnused – juured roomaja kanoonilise õiguse uurimises, korporatsioon, leping, omand jne, õigusteadus, professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused. Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane *Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne *Mittekirjutatud, tavaõigus *Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) *Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos *Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulik: o Suuline / tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi o Stabiilne / orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga o Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine o Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu
anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord. 7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria. (John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. Inimesed loovad riigi. II Riigi mõiste NB! Riik on mitmetähenduslik mõiste. Ei ole ühte ja kõigis kontekstides õiget definitsiooni. 1.Kolme-elemendi-õpetus see on empiirilise riigi mõiste ja see on kasutuses rahvusvahelises õiguses. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste lepingutega. (Sealandi näide) Rahvas füüsilistest isikutest ühisuse liikmed (nt
3. Deismist: Jumal on maailma looja, kuid hiljem ei sekku selle asjadesse · Valgustus lähtus Inglismaast, seal olid vabamad pol.olud ja vaimne vabadus · Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot- 35 kd ,,Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat" · Thomas Hobbes (1588-1679) kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast · Põhiteos ,,Leviathon" 1631 riigieelne kord oli kõikide sõda kõikide vastu, hiljem sõlmiti ühiskondlik kokkuleppe, mille tulemusel kujunes riigivõim · Monarhile kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim · Monarh peab tagama rahvale julgeoleku · John Locke (1633-1704) ,,kaks traktaati valitsemisest" riigieelne üh oli koostöö üh, põlluharimine tekitas varandusliku ebavõrdsuse, tekkisid vastuolud ja siis sündis ühisk kokkuleppe. Mille tulemusel sündis riik, mille
õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. 1. Õiguse arengu perioodid. Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Tegemist on arhailise kultuuriga, arhailiste struktuuridega, mis ei ole seotud mingisuguse ajavahemikuga. Seisneb eelkõige isade pärandi hoidmises kõik mis ma olen saanud, pean ma hoidma ja võimalikult muutumatuna järgmistele põlvkondadele edasi andma. Veritasu- ohver või ohvri sugulased maksid kurjategijale kätte, et taastada õiguskord. Talioon- karistus peab täpselt peegeldama kuritegu (silm silma, hammas hamba eest).
Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi. Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elsaid mõistuspäraselt ja ükstesist abistades. Oli tarvis ühiskondliku lepingut. Pidas oluliseks, et seadusandlik võim ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim ei looks ise seadusi. Pööras 27 tähelepanu tasakaalu saavutamisele kahe võimu vahel. Montesquie: ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguse universaalsete seaduste kehtestamist, vaid
omakorda müüdiks. Valgustusideest, tuleb dogmaatiline hoiakute kompleks (ntks NSVL) Kriitiline nüristub muutub absoluutseks tõeks diktatuur (Saksamaa ja NSVL). Sama on radikaalsete valgustusideedega, mis võivad viia revlutsiooninni mis võib muututda samuti diktatuuriks. Modernistid Thomas Hobbes (05.04.1588 4.12.1679): Leviathan ja kõigi sõda kõigi vastu miks neid riike üldse vaja on? Kas on vaja EL'i, riigieelne periood on kõikide sõda kõikide vastu. Riik hoiab korras süsteemi, arhailistes süsteemis oli tugevama võim ja anarhia. Purge film, kus käib tapmine ja kõigil on õigus teha mida tahavad. Kuidas olukorrast välja tulla 1. Hirmust surma ees 2. Soov materiaalseid väärtusi rahus nautida; mõistus käsib inimesel otsida rahu. Inimmõistus või loomu seadus; ei olnud piisav sest mõistus ei suuda juhtida inimese loomulikke tunge. Lepingutest pole abi sest sõnda ei hirmuta kedagi
Auf.; Bd.3. (seit. 1650) 2. Auf. 5. Kroeschell, Karl. Rechtsgeschichte Deutschland im 20. Jahrhundert. Göttingen. 1992 6. Lange, Hermann. Römisches Recht im Mittelalter. 7. Rouland, Norbert. Juriditseskaja antropologija. Moskva. 1999. 8. Wieacker, Franz. Römische Rechtsgeschichte. München. 1988. 2. ARHAILINE ÕIGUS. Arhailise õiguse kaks aspekti 1. Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Ajaloolises arengus võimalik eristada 3 arenguastet: kütid-korilased akefaalsed ühiskonnad segmentaarne ühiskond protoriigid (chiefdom,vozdestvo) kefaalne ühiskond · lihtsad protoriigid · arenenud protoriigid 2. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus, kui "õigussüsteem" koos oma
ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitakse pigem erinevate arhailiste õiguste sarnasusest kui nende vastandlikkusest. Rääkides arhailisest õigusest võime rääkida kahest aspektist: arhailise õiguse algsest etapist mille kohta kasutatakse sünonüüme sugukondlik õigus, riigieelne õigus, teine aspekt on erilise mõttemaailma õigus, kasutatakse sünonüümina traditsiooniline õigus. Traditsiooniline õigus. Et mõista arhailist õigust tuleb eelkõige mõista mõttemaailma erinevust. N: talu põletamine nüüdisõiguses on varavastane kuritegu, arhailises õiguses aga isiksusevastane. Mõistmise muudab raskeks eelkõige see, et puuduvad vahetud allikad sellega tutvumiseks. Ei ole põhjust rääkida arhailisest õigusest kui modernse õiguse mingist varasemast vormist.
· Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine Eetilise kontraktualismi põhiküsimus: miks peab täitma moraalinorme? Looduslik seisund Lepingule (riigile) eelnes looduslik seisund, kus kehtis looduslik õigus (loomuõigus). Looduslikku seisundit iseloomustas ebakindlus ja turvalisuse puudumine ning ressursside nappus. Hobbes iseloomustas seda kui "kõikide sõda kõikide vastu". Õigustas isegi despootiat, kuna seegi on parem kui riigieelne looduslik seisund. Rousseau järgi on inimene looduse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; Rousseau kritiseerib igasugust riiki. Poliitiline kontraktualism · Õitseaeg 17.-18. sajand. · Peamised esindajad: Hobbes, Locke, Rousseau, Kant. · Eesmärgiks oli legitimeerida riigivõimu ja positiivset õigust läbi lepingu idee. Senine õigustamisviis, kus riikliku autoriteedi (monarhi) võimu õigustati Jumala tahtega, ei olnud enam veenev. Ühiskondliku lepingu sisu
väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms). Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms). Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
Kõrvuti õigusega valitseda lasus monarhil Hobbes'i järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Juhul kui ta seda garanteerida ei suuda, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust vastupanule. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke (16321704), kes oma raamatus ,,Two Treatises on Government" (Kaks traktaati valitsemisest, 1690) esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elasid mõistuspäraselt ja üksteist abistades. Olukord muutus koos üleminekuga põlluharimisele, kui tekkis varanduslik ebavõrdsus, mis senise rahuühiskonna komplitseeris. Et iga inimese individuaalne loomuõiguse tunne ei saanud olla üldkehtiv kogu ühiskonnale, oligi Locke'i järgi tarvis ühiskondlikku lepingut. Ka pärast lepingu sõlmimist säilitab rahvas suveräniteedi, mis tagatakse võimude lahususe printsiibiga
kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 17. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. 11 Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, sugukonna
muutusteks ülemineku seadus 3. Eituse eitamise seadus Kokkuvõtteks on igas nähtuses sisemised vastuolud, mis hakkavad üksteist eitama, ja need vastuolud viivad ühiskonna kvalitatiivsele hüppele, mille tulemusena jõuabki ühiskond kõrgemale arengu tasemeni kui ta seni oli. 10 Marxi arust on olemas ürgkommunism riigieelne ühiskond, olemas pole ka õigust. (Hegeli järgi TEESist ANTITEESI) Ürgkommunism murdub ja moodustub riigi, õiguse ja klassidega ühiskond, taas vastuolud (Hegel järgi ANTITESIST SÜNTEESI) Peale viimase murdumist moodustub kommunistlik ühiskond, taas riigita ja õiguseta Marxi käsitluses ühiskonnast: 1. majandus on baas. 2
annaabi.ee 
