Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud
veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis,
Hotel Telegraaf TALLLINN, ESTONIA Click to edit Master text styles Second level Third level History Fourth level Fifth level The Building The Revaler Handels Bank built our magnificent buliding at Vene Street 9 in 1878. Designed by the architect Peter Schreiberg from St. Petersburg, it was originally a four storey house, the two topmost floors added later. When the Republik of Estonia was established in 1918, the building was used as the post and telegraph center. The building retained this function in Soviet period.I In 2005, the wing of our building which had been destroyed in World War II was rebuilt. Location
maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta
aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt, kelle hulgas levis otseselt saksa kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine".
docstxt/.txt
See kujutab üht Eestimaa mõisnikku, kes välismaal õppinud poja iseloomu tundmaõppimiseks laseb end surnuks kuulutada ja maskeerub teenriks. Aegamööda selgub, et tegemist on targa ja humaanse isandaga, kes peab inimesteks ka kohalikke talupoegi. Kõrvalliini arendavadki eestlastest teenijad, kes räägivad silmapaistvat head eesti keelt. Lavastusel olevat olnud suur menu. Esimene kutseline teater Eestis 1795. aastal asutatud Tallinna saksa teatrist (alguses nimedega Revaler Theater ja Revaler Stadttheater) sai aastal 1809, pärast oma maja valmimist Laia tänava alguses, esimene pidevalt töötav kutseline teater. See teater tegutses peaaegu I maailmasõjani, pärast seda aktiivsus vähenes ning hoonet hakkasid kasutama ka eestri ja vene trupid. 1910 valmis uus maja Pärnu maanteel, mis aastal 1939 müüdi Eesti Draamateatrile. Samal aastal lõpetas Tallinna saksa teater II maailmasõja tõttu oma tegevuse ja trupi liikmed asusid ümber Saksamaale.
lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal toob Jannsen eeskujuks Sveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid
kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster- koolmeistrina. Järmisel aastal sõitis ta Tifliisi. Sealt tegi ta reisi Väike-Aasiasse. Kui ta Eestisse tagasi jõudis, töötas ta kaks aastat koduõpetajana Matsalu mõisas ning seejärel tegutses ta teatrikriitinkuna "Revaler Beobachteri" juures. 1885. aastal viibis Bornhöhe Saksamaal ning seejärel oli Kuuda Seminaris Märjamaal keelte- ja lauluõpetaja. Veel ühe aasta töötas ta koduõpetajana Matsalu mõisas. Teenistus võimaldas hakata ülikooli peale mõtlema. 1888. aasta detsembris sooritaski Bornhöhe Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina lõpueksami ning kohe järgmise aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli keeleteadust õppima. Juba mõne kuu pärast sai
Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 18911892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis. 1892. aastast asus Türnpu tööle Tallinna Niguliste kiriku organistina ning saksa gümnaasiumi ja Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetajana, temast ka Niguliste segakoori juhataja (Nikolai Gesangverein), lisaks juhatas Revaler Liedertafeli koori ja kandis mõlema kooriga ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. 19161927 juhatas ta Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori, esines sellega menukalt Helsingis ja Stockholmis. Türnpu oli Eesti Lauljate Liidu asutajaid ja selle esimees (19251926) ning V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte. Konstantin Türnpu looming koosneb koorilauludest (u. 60 koorilaulu, peamiselt meeskoorile, tuntumad neist
· 1887 Toimus esimene avalik lõpuaktus · 1890 Kooli nimi muudeti ära Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utsilistse-ks. · 1906 Hakati õpetama eesti keelt vabatahtliku õppeainena · 1916 Koolis moodustati linna üks esimesi skaudirühmi. · 1917 Realistid astusid A. Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo (ÕN) Roodu. · 1918 Realistid liitusid Kaitseliiduga, läksid õppursõduritena Vabadussõtta. Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati revaler Ober-Realchule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool. · 1919 Moodustati eesti õppekeelga Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11. klassi) · 1921 Võeti kasutusele must-kuldne koolimüts ja valmis kooli esimene lõpumärk · 1923 Kool siirdus uuele õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna poeglaste Reaalgümnaasium. Aulas avati marmortahvel. · 1925 Määrati kindlaks kooli ametlik aastapäev 29 september
sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. 20.sajandi algul jõudis teatrilavale ka tõsisem draama. "Estonia" teatrihoone valmis 1913.aastal. 1944. aastal hävis teatrihoone pommitamise tagajärjel. Maja taastati 1947.aastal. Teater sai uue nime ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater alates 1950.aastast. EESTI MUUSIKATEATRI EELKÄIJAD 1784. aastal rajas August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (3.mai 1761 23.märts 1819) "Saksa Asjaarmastajate Teatri" (Revaler Liebhaber Theater), mis algul andis etendusi Suurgiidi hoones. Teater avati 8.detsembril esietendusega "Die beiden Zauberer". August von Kotzebue pani aluse regulaarsele teatritegevusele Tallinnas ja tõi lavale eesti keele. Kirjutas üle 200 lavateksti, nii komöödiaid kui tõsidraamasid. Tallinnas valmis mitmeid näidendeid ja melodraama "Menschenhass und Reue" (1789) millega Kotzebue sai tuntuks. Tema eesti- ja saksakeelses rahvatükis "Isalik ootus" ("Die väterliche Erwartung.
Peterburi konservatooriumis õppis Miina Här maga sa maaegselt. Õppis orelit ja ko mp ositsiooni. Se ejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus t ööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hilje m ka m e e skoori ,, Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tase m ele. Meeskooriga esineti ka välis maal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija. Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis: · Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi m e e skoori · Oli 1921. aastal e e stvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Loo ming: umbes 60 koorilaulu, m õned soololaulud. Esi mesel perioodil kirjutatud
vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval. Ajakirjad prakt. Likvideeritud, mõned erialaajakirjad. PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA: Stalinistlik, sulaaegne, stagnatsiooniaegne 1944-55 stalinistlik Märksõna: HIRM! Küüditamine jne. Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei. Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine. Uudistes keskne positiivsus ja kommunistliku suhtumise väljendus. Vaid hea uudis on uudis
kirjanuselust ja oma äärmise tagasihoidlikuse tõttu oli ta kirjamehena üldse vähe tuntud. 1881. aasta sügisel läks Bornhöhe Stavropoli, kus töötas ühe talve kösterkoolmeistrina, seejärel oli ta lühemat aega keelteõpetajaks Tifliisis. Sel ajal oli ta teinud ka matka Väike- Aasiasse. Naasedes kodumaale oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Läänemaal, Matsalu mõisas parun Hoyningen-Huene perekonnas. Seejärel tegeles ta lühemat aega Tallinnas ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. (4. http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 , 1. Eesti kirjanduse ajalugu lk 464 465) 1888. aasta lõpus sooritas ta Tallinna kubermangugümnaasiumi juures eksternina edukalt abituuriumieksamid ning astus aasta hiljem Tartu ülikooli filosoofiat õppima. Kuid
rahvaloomingut väljaspool piire ( Riia, Pihkva, Peterburg). Ta oli osav ka organistina ning angis kontserte nii eestis kui ka välismaal. Heliloojana paistis cta eelkõige silma rahvaviiside töötlustega. K. Türnpu asutas oma koori juba 16-aastaselt ja aasta hiljem esineti juba kontsertidel, mille tulud läksud Aleksandrikooli rajamisele. Peale oreliklassi lõpetamist suundus ta Berliini end täiendama ja naases tagasi kodumaale saanud koha niguliste kiriku organistina. Meeskooriga Revaler Liedertafel esineti mitmel polle kuna see osutus nii edukaks. Ta oli ka 6. laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija: · Ta juhatas 1916 a. Loodud Tallinna meestelaulu seltsi meeskoori ja selle kooriga esineti ka völjaspool eestit. · Oli 1921 aastal loodud lauljate liidu eestvedajaks. Liidu ülesannete hulka kuulusid laulukooride töö suunamine ja laulupidude korraldamine.õ Tema loomingusse kuulub u 60 koorilaulu. Tema jaoks olid tähtsal kohal
spetsiaalseid trükivärve. Ühe raamiga sai trükkida vaid ühte värvi. Siiditrükk võimaldab väga peente ja graafiliste mustrite trükkimist. Reljeefi see trüki tehnika paberi pinnale ei jäta. Mustrit või kujutist väga lähedalt uurides võib märgata siidist jäänud peent struktuuri värvi pinnal. Tapeetide tootmise kohta Eestis on vähe viiteid, siiski leidub arhiiviallikad, mis räägivad 1880ndate alguses Tallinnas tegutsenud Revaler Tapeten Fabrik`ist, kus toodeti tapeete nii valts- kui ka plokitrükitehnikas. Peale sõda on Eestis tapeete tootnud näiteks Kohila Paberivabrik ja Polümeeri Tehas. TAPEETIDE SÄILITAMINE Ajalooliste tapeetide säilitamisel on eristatavad kaks põhimõtet: seinalt eemaldatud fragmentide säilitamine ja suuremate pindade säilitamine in situ ehk algsel kohal. Eestis on eelkõige tegeletud ajalooliste tapeedifragmentide säilitamisega. Põhja- ja Kesk-
Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve kursustel ja seminaridel, kirjastus tegevus, konkursid jpm. 2 Aleksander Läte ( 1860 Aakre v. -1948 Tartu )
Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster-koolmeistrina. Järgmisel aastal sõitis ta Tifliisi, kust tegi reisi Väike-Aasiasse. Kui ta Eestisse tagasi jõudis, töötas ta kaks aastat koduõpetajana Matsalu mõisas ning seejärel tegutses ta teatrikriitinkuna "Revaler Beobachteri" juures. 1885. aastal viibis Bornhöhe Saksamaal ning seejärel oli Kuuda Seminaris Märjamaal keelte- ja lauluõpetaja. Veel ühe aasta töötas ta koduõpetajana Matsalu mõisas. Teenistus võimaldas tal hakata ülikooli peale mõtlema. 1888. aasta detsembris sooritaski Bornhöhe Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina lõpueksami ning kohe järgmise aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli keeleteadust õppima.
Saksamaal jäi see zanr siiski pelgalt meelelahutuslikuks, Austrias oli aga toetatud keisri (Joseph II) poolt -- see võimaldas kasutada professionaalseid lauljaid ja seeläbi saavutada kõrgemat kunstilist taset. Siiski kuuluvad muusikateatri klassikasse ainult kolm Mozarti kirjutatud laulumängu. 18.sajandi lõpuveerandil jõudis sakslaste Singspiel ka Tallinna, 1784.a rajati seal asjaarmastajate teater (Revaler Liebhaber-Theater) August von Kotzebue juhtimisel. Draamaetenduste kõrval etendati selles teatris laulumängu ja ka balletti. Kotzebue laulumängus ,,Isalik ootus" kuuleb ka eestikeelseid laule ja dialooge. Reformimist vajas aga ka tõsine ooper. Juba Händel püüdis 18.sajandi teisel veerandil muuta opera seriat lavaliselt dünaamilisemaks. Tema käe läbi tuli ooperisse uusi vokaalvorme, julgemalt sekkusid orkester ja koor.
Katsetas instrumentaalteostega - teedrajav tähtsus. Loomingu paremik- koorilaulud : Pilvedele, Laul rõõmule (Schilleri tekst), Kuldrannake Tema artiklid Postimehes panid aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal, täiendas end Saksamaal dirigeerimise alal. Sajandi alguses Tallinnas ainuke professionaalne muusik. Tegutses Niguliste saksa koguduse organistina, juhatas Niguliste segakoori, meeskoori Revaler Liedertafel. Viimastel väga kõrge tase, koos lauldi isegi Bachi h-moll missat ja Matteuse passiooni (solistid kutsus Saksamaalt). Oma aja väljapaistvamaid dirigente Eestis.Tegutsemine sakslastega viis aga vastuollu eesti eliidiga, ei kutsutud laulupidude juhiks ega lauldud seal tema laule. Hiljem Tallinna Meestelaulu Seltsi koori dirigent, algas koostöö eestlastega ning valmisid kõrgel tasemel koorilaulud (ka soololaulud), samuti laulupidude dirigendiks.
1838 Esimene teadaolev eestlase avalik maadlusmats - voorimees Johann Innok astus vastu itaalasest tsirkusejõumehele Pierre Pazzianile 1857 Toomele rajati ülikooli võimlemisväljak 1862 Esimese kutselise võimlemisõpetajana Eestis asus Tartu Kubermangugümnaasiumis tööle J. R. Reinhard 1863 Asuti Tartu Võimlemisühing. Reinhardi eestvõttel korraldati Tartus Toomel esimene võimlemispidu Eestis. Tallinnas asutati saksa võimlemisselts "Revaler Turnverein" 1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein" 1867 Avati Dorpater Turnvereini võimla Tartu Linnavalitsuse Ametnike Pensioniühingu hoone tiivas 1874 Võimlemisõpetaja Paul Buro avaldas raamatu "Das Turnen in Beziehung auf die Wehrpflicht" (Võimlemine seoses sõjaväeteenistuskohustusega). Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis 1875 Asutati Tartu Sõudeklubi (Dorpater Ruderclub) 1876 C.R
kolmeks: isamaalised koorilaulud (“Meestelaul” meeskoorile), lüürilised koorilaulud (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvalauluseaded, mille puhul põimis kokku erinevaid rahvaviise (“Tuljak”) Konstantin Türnpu Eluaastad: 1865 - 1927 Õpingud: 1891 aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi organisti erialal Tööaastad: Tallinna Niguliste kirikus tegutsenud saksa koguduse organist, kus juhatas veel lisaks sealse lauluseltsi segakoori ning meeskoori (Revaler Liedertafel); 5. ja 6. laulupeol mees- ja segakooride üldjuht; Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht (sellest kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor); aitas asutada Eesti Lauljate Liitu ning oli ka selle esimees. Looming žanrite kaupa: koosneb ainult vokaalmuusikast ehk 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, lisaks vaimulikud koorilaulud Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne”
Suurem osa Eesti vanema põlve heliloojatest sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumist. Seal õpiti orelit ja kompositsiooni. Johannes Kappel Miina Härma eesti esimene naishelilooja. 150 koorilaulu, aktiivne muusikaelu edendaja, Miina Hermanni Seltsi koor Tartus, õpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsis. Kirjutas isamaalisi koorilaule, lüürilisi koorilaule ja rahvalauluseadeid. Konstatin Türnpu- Tallinna Niguliste kiriku organist, juhatas meeskoori Revaler Liedertafel ja Tallinna Niguliste kiriku lauluseltsi, Tallinna meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht, üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest, ta on kirjutanud 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, tema loomingus ilmneb isamaaline temaatika Aleksander Läte lõpetas Dresdeni konservatooriumi, väga mitmekülgne muusikamees, Eesti esimene sümfooniaorkester Tartus 1990, asutas Tartus ka sega- ja meestekoori, 150 koorilaulu Lk 98,102,103, 106,107,
Meie väikese Eesti tegemisi jalgrattaspordis ei tasu häbeneda ühegi suurriigi ees. Viimase veerandsaja aasta jooksul oleme maailmale andnud kaks jalgrattaspordi olümpiavõitjat ja tosin profiratturit. Lisaks on rattaspordi valinud veel tuhanded harrastajad, mis on sellest teinud ühe edukama ja suurejoonelisema spordiala Eestis. Paide ja Viljandi kõrval jalgrattaseltside kõrvale tekkisid 1888. aastal veel kaks tuntumat ja suuremat seltsi Tallinnas ja Tartus. Esimene teada olev klubi Revaler Velocipedisten Club pärineb samuti Tallinnast, mille eesotsas olid kuberner vürst Schachowskoi ja raehärra Julius Pfaff ning klubisse kuulus 96 liiget. Kui see ühing oli loodud rohkem seltskonna mõttes, siis Tartu Jalgrattaselts ehitas valmis esimese velodroomi. Võisteldi 2 korda aastas karmide reeglite järgi. Kuna klubiliikmed võistlesid väheste kallite välismaise päritoluga ratastega, siis kohalikud talupoegadest külasepad hakkasid valmistama omal käel rattaid.
surma kiriku ette maha matta, kust ta hauast terve kogudus üle käigu! Sellega lootnud vennatapja oma veresüüd rahva ees lunastada. Rist kivi peal, mõni samm suurest kirikuuksest eemal, näitab seda kohta, kuhu patukahetseja vennatapja maetud. - Nõnda rahvasuu." Erinevus varjunime -na all esineva autori variandist seisneb selles, et risti alla on tapetud noorema venna asemel maetud oma pattu kahetsev vanem vend. Varjunime B all esinev autor seostab 1894. aastal Revaler Beobachteris ilmunud artiklis "Kiri Virumaalt" legendi samuti Jõhvi naabruses asuva Edisega. Jõhvi ja Edise kuulunud kahele vennale, kes mõlemad alustasid ehitama lossi - üks Edisel, teine Jõhvi. Jõhvi vend sõitnud sõtta ja palunud teist ka Jõhvis loss valmis ehitada. Sõjast tagasi tulles polevat ta alustatud ehitisega rahule jäänud, läinud vennaga tülli ja surmanud ta kahevõitlusel. Järgnenud kahetsuses lammutanud ta lossi ja ehitanud selle asemele kiriku
kirjutada nii vähe kui võimalik ja ainult siis, kui see oli möödapääsmatu. Kivikas tagandati peatoimetaja kohalt seoses sellega, et ta aitas inimestel Soome põgeneda. Temast sai 1. mail 1942 ilmuma hakanud "Maa Sõna" peatoimetaja. Monopoolses seisus olnud Eesti Sõna ei saanud oma seisundit ära kasutada paberinappuse pärast. Lehe tiraaz ulatus peaaegu saja tuhandeni, kõiki tellimusi ei saadudki täita. Saksa tsiviilvalitsuse häälekandja "Revaler Zeitung" sai lõviosa paberist, kuid seda jäi tuhandeid eksemplare üle, mis läks makulatuuriks. Et "Eesti Sõna" tootmiskulud olid kõhna leheformaadi tõttu küllalt väikesed, siis sissetulekud olid head ja otsiti võimalusi toetada nii ajakirjanikke kui teisi kultuuritegelasi mitmesuguste honoraridega. Seda selleks, et mitte lasta lehe puhaskasumit Eestist välja minna. Eesti Sõna oli tiheda tsensuuri ja omavalitsuse käskude-keeldude kontrolli all,
1 The Third Symphony was first performed at the Estonia Concert Hall, 26 Feb. 1943, Olav Roots conducting the Broadcasting Symphony orchestra. The Fourth Symphony was first performed at the Tallinn Drama Theatre, 16 Apr. 1944, same performers. 2 Eduard Tubina elust ja loomingust (Eduard Tubin’s Life and Works), Eesti loomig: kirjanduslik koguteos (Estonian Creation), vol. 4 (Stockholm: Välis-Eesti Kirjastustoimkond, 1946) 103. 3 Ibid, 103-104. 4 Carl G. Brinkmann, Revaler Zeitung 18 Apr. 1944. Sciences; Gustav Ränk (1902-1998), ethnologist; Oskar Loorits (1900-1961) historian and folklorist, greatly appreciated for research into the ancient religions of the Estonians and Livonians; Ernst Öpik (1893-1985), astronomer, founder of the Estonian School of Astronomers, author of a theory concerning the evolution of comets; Edgar Kant (1902-1978), economist and geographer, the last war-time Rector of Tartu
annaabi.ee 
