Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ressursirikkad, kuid vaesed riigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sambia, alzeeria, suremus, mehhiko, indoneesia, hõive, sündimus, imikusuremus, tsiili, tšiili, mehhikos, gini, teeninduses, asukohta, õnnelikkuse, saime, kõiges, stabiilselt, andmetega, sündimuskordaja, heaoluga, arengumaadele, worldbankTähtis ressurss arengumaad, mis ei masintootmine. informatsioon. Maailmamajanduse suuda industrialiseeruda Ettevõtete paigutamisel oluline faktor globaliseerumine. Tootmine paigutatud on jäänud kõrged veokulud. 20. saj. algus - kolooniates sinna, kus on odavam. Sügav toorainemaadeks, nt. peamiselt agraarne majandus (industriaalne- spetsialiseerumine. Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid
..........................................6 2.2 Linnastumine.................................................................................................... 7 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid............................................................7 3. MAJANDUS.......................................................................................................... 8 3.1 Riigi majandusstruktuur................................................................................... 8 3.2 Hõive................................................................................................................ 9 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted............................................................................. 9 4. TURISM............................................................................................................... 9 5. Riigi areng........................................................................................................ 11 5.1 Globaliseerumine..........
ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud"
suuruselt teine. Suurbritannia inimeste oodatav eluiga on madalam kui Norras, kuid kõrgem kui Eestis, Tansaanias ja Brasiilias. Õpinguaastatelt on Suurbritannia aga kolmas, jäädes alla Norrale ja Eestile, kuid ületades Tansaania ja Brasiilia täiskasvanute keskmist õppeaastate arvu. RKT elaniku kohta on Suurbritannias võrrledavatest riikidest suuruselt teine, olles väiksem vaid Norra RKT st elaniku kohta. 3. Riigi hõive iseloomustus Joonis 2. Suurbritannia hõive iseloomustus. Allikas: The World Factbook Riigis on tööhõive suurim teeninduses (80.4 %). Tähtsuselt järgmine on tööstus (18.2%) ning kõige vähem töötajaid on põllumajandussektoris (1.4%). Seega võib öelda, et Suurbritannia puhul on tegu infoühiskonna riigiga ehk inforiigiga (teeninduse suur osakaal majanduses). Suurbritannia on kõrgelt arenenud riik ning kuulub Põhja riikide hulka. 4
Mehhiko Mehhiko SKT ehk sisemajanduse kogutoodang oli aastal 2016 2,315 trillionit dollarit (2,315 trillionit $). Maailma SKT pingereas oli Mehhiko 2016. aastal 12. kohal, edestades näiteks Itaaliat ja Türgit. Mehhiko SKT on 2014. ja 2015. aastal kasvanud 2,3 % ning aastal 2015 oli SKT kasv veidi suurem 2.7%. Oma sisemajanduse kogutoodangu kasvu poolest on Mehhiko 123. kohal. Samasugune kasvu tempo oli ka Leedul ja Ukrainal. SKT tõus on kiirem arengu maades, kuna nende majandus veel areneb ja nende SKT on veel võimalus kasvada. Põhja riigid on aga juba sellise arengu läbi teinud ja nende SKT ei kasva enam nii trastiliselt või ei muutu enam üldse. Põhja riikide SKT tõus jääb enamasti
kaubandusbarjääre 7. Riigi arengutaseme näitajad Ühe näitaja alusel ei saa riigi arengutaset määrata, näitajaid on väga palju 1. Majanduslikud näitajad: Kogutoodang Sisemine SKT/GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalised väljenduses 1. turuhindades 2. ostujõu alusel Rahvamajanduse (rahvuslik) RKT/GNP riigiressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõive majandussektorites Ekspordi ja impordi struktuur Kõrgelt arenenud riik teenused, valmistooted Madalalt arenenud riik tooraine, põllumajanduslikud saadused Side- ja transpordivahenditega varustatus 1000 inimese kohta 2. Sotsiaal-demograafilised näitajad: Iive, sündimus, suremus Kirjaoskuse % Keskmine oodatav eluiga Linnarahvastiku osatähtsus Imikusuremus Arstiabi kättesaadavus
1 Linnastumine.................................................................................................................9 .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid.........................................................................10 . MAJANDUS........................................................................................................................ 11 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud..........................................................11 3.2 Hõive majandussektorite liikides..................................................................................11 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted.........................................................................................11 3.4 Turism.......................................................................................................................... 11 . RIIGI ARENG...............................................................................................................
E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või teenindusasutus Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm B. tööd tehakse peamiselt käsitsi C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on maavarad D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? (NB! arengumaade hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades). Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?
RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta jne) Majanduse struktuur (arenenud riikidel paljuharuline , arengumaadel väga ühekülgne)
6154511 6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰ Riigi Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide nimi arv (‰) (‰) arv (‰) (‰) iive (‰) kasv (%) (‰) üldarv/tuh Norra 63 12 42 8 3,3 1,1 7 38 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon
fööniksina tuhast, kui nii võib öelda. SKT näitajate järgi võib julgelt väita, et Saksamaa on väga kõrgelt arenenud riik (USA-st rääkimata), ka Eesti kuulub arenenud maade hulka, ent kui vaadata Zimbabwe või Afganistaani SKT-d, mis on pea olematu, ei saa kohe kuidagi väita, et nende näol on tegemist arenenud maadega. Järgmine näitaja, mis on kriteeriumiks riigi arengutasemele, on rahvastiku hõive. Kõrge hõive teenindussektoris (USA, Saksamaa, Eesti) annab tunnistust, et tegemist on arenenud riigiga, samas kui kõrge hõive põllumajandussektoris on arengumaa tunnus (Afganistaan; ja ma olen 80% kindel, et üle poole rahvastikust on põllumajandussektoris ka Zimbabwes). Keskmine eluiga, sündimus ning imikusuremus näitab elutingimusi antud piirkonnas. Mida kõrgem on keskmine eluiga, seda kõrgemalt arenenum on riik. Keskmine eluiga viitab
Rootsi 0,776-0,898 Venemaa 1990-2013 0,729-0,778 Indoneesia 0,471-0,684 Mauritaania 0,347-0,487 Mongoolia 0,515-0,698 Eesti 1990-2013 0,73-0,84 Tabel 2. IAI (HDI) areng 1980-2013. Allikas: 2014 Human Development Reports 1 Kiirelt on arenenud igasugused praegusaegsed suured töösturiigid, enamasti Aasia piirkonnas, nt. Hiina, Indoneesia, Tai. Samuti on viimase kolmekümne aasta jooksul kiirelt Piret Karu 2014 1 arenema hakanud Ladina-Ameerika riigid tänu lääne kultuuri ülevõtmisele, nt.Argentiina, Brasiilia, Mehhiko. Joonis 1. Tai IAI muutumine 1980-2013. Allikas: 2014 Human Development Reports 1) HDI on tõusnud aeglaselt riikides, mille arengutase oli juba mõõtmiste algusaastatel kõrge, nt
USA arengutase USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (IAI>0,8). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt kõrgelt arenenud riikide(OECD) keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. SKT inimese kohta on USA-l peaaegu 3 korda suurem kui Eestil (45800 USD 15478 USD), tänu loodusvarade rohkusele, kõrgelt arenenud infrastuktuurile ning aktiivsele majandustegevusele. Majanduslikud näitajad 1.Kogutoodang SKT 41890 USD 2.Rahvastiku hõivatus erinevates sektorites Hõive on suur igas sektoris primaarses-, sekundaarses- ja tertsiaarses majandussektoris. 3.Majanduse struktuur Mitmeharuline majandus, masinaehituse hea tase, seetõttu on tegemist kõrge arengutaseme riigiga. 4.Ekspordi/impordi struktuur Eksport 1) Kauba ja teenuste eksport (% SKT-st) 10% 2) Toodangu eksport (% kauba ekspordist) 82% (Näitab, et tegu on kõrgelt arenenud riigiga)
1931. aastal moodustati Briti Rahvaste Ühendus. Suurbritannia astus Euroopa Liitu 1. jaanuaril 1973. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE Riigi arengutaseme iseloomustamiseks toon välja mõned arvud: SKT ühe inimese kohta aastal 2008 oli 36 357 USA dollarit. Tööealise elanikkonna hõivatus põllumajandussektoris on 1,4%, tööstussektoris 18,2% ning teenindussektoris on 80,4%. Imikusuremus oli 2008. aastal 4,85 surma tuhande elussünni kohta. Suremus oli 10,02 surma tuhande elaniku kohta, sündimus 10,65 sündi tuhande elaniku kohta. Suurbritannia majandus on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos. Suurbritannia on vanim tööstusriik, seal algas industrialiseeriminejuba 18. sajandi keskel. Kuna Suurbritannia asus tollel ajal isolatsioonis, ei levinud tööstusühiskond sealt pikalt välja ning jõudis palju areneda enne, kui teised riigid alustasid industrialiseerimisega
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N:
Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused). Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne, eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvaarvu suurenemine XIX sajandil oli keskmiselt 5 promilli, XX sajandi esimesel poolel 8 promilli, teisel poolel 20 promilli, praegu üle 10 promilli. Seega iga aasta suureneb rahvaarv umbes 75 mln inimese võrra
Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2. Sarnase rahvastikutihedusega on riigid on Itaalia, Lichtenstein ja Põhja-Korea. Suurema rahvastikutihedusega alad painevad lõuna pool. Põhja pool on rahvastikutihedsu kõige väiksem. Põhja pool on mägisem maastik ning seetõttu elab seal ka vähem inimesi.. 5 joonis 7. Nepali rahvastikutiheduse kaart allikas: sedac 4.3 Loomulik iive Sündimus Nepalis on 23.18 ja suremus 8.97 ning loomuli iive on seega 13.21 (2008). Sdimus on võrreldes maailma keskmisega (21) kõrgem kuid suremus on võrreldes maailma keskmisega (9) veidi madalam. Rändesaldo on -3.39 (2009) Imikusuremus Nepalis on 47.46 ning keskmine laste arv naise kohta on 2.64. Maailma keskmine imikusuremus on 21 ning laste arv naise kohta 2.8. Seega on imikusuremaus maailma keskmisest ligi kaks korda suurem ning laset arv naise kohta veidi väiksem. 4.4 Keskmine eluiga
Mehhiko Mehhiko rahvaarv on 124 574 795 inimest 2017. aasta seisuga. Umbes sama suur rahvaarv on ka Jaapanis. Tegemist on rahavaarvu poolest suure riigiga, kuna Mehhiko on Maailmas 11. kohal rahavaarvult.1 Mehhiko rahvaarv aastast 1950. aastast järjepidevalt ja suhteliselt ühtlaselt kasvanud (vaata lisa 1, joonis 1.), kasv jätkub ka 2025. aastani ühtlaselt. Kuigi aastatel 1955- 1960. oli Mehhiko rahvaarvu kavutempo kiirem, kui eelmisel viiel aastal siis peale 1960. aastat kasvutempo siiski kaheneb. Kõige kiirem rahvaarvu kasv oli aastatel 1955- 1960, see oli 3,17%. Aastaks 2010-2015 on rahvavarvu kasvutempo jõudnud 1,30% ja 2020- 2025. aastaks on kasvutempo statistika põhjal langenud 0,94%-le.
Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani. 3 Argentina kaart
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+.
943 81.1 0.985 47.557 Eesti 34 0.835 74.8 0.916 16.799 Tansaania 152 0.466 58.2 0.454 1.328 Brasiilia 84 0.718 73.5 0.663 10.162 Saksamaa 9 0.905 80.4 0.928 34.854 Allikas: The 2011 Human Development Report. 3. Riigi hõive iseloomustus Järgnev graafik illustreerib Saksamaa hõive jaotumist hankivas ,tööstuslikus ja teenindus sektoris. Nagu näha on teenindussektor suures ülekaalus, mis tagab riigile kõrge elatustaseme. Ka tööstus on Saksamaal tähtsal kohal. Saksamaal eksporditakse välja palju masinaid, autosid, kemikaale ja kodutarbeid. Hankiv sektoris on hõive kõigest 1%, sest kasutusele on võetud kõrgtehnoloogilised masinad ning inimtööjõudu ei lähe enam väga vaja. Joonis 2: Saksamaa hõive
Judaism -> Iisrael Õigeusk -> Venemaa Protestantism -> Taani 12) Millised on Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega? Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega on ülelinnastumine, slummide teke, kuritegevus, nakkushaigused ja narkomaania. 13) Paigutage Suurbritanniat ja Indiat iseloomustavad andmed tabelisse õigesse kohta. SKT ühe elaniku kohta: 450 USD, 24 430 USD Energiatarbimine ühe elaniku kohta aastas: 5978 Kwh, 547 Kwh Imikusuremus: 68 promilli, 5,6 promilli Põllumajanduses hõivatud elanikke: 2% , 67 % Arengutaseme näitaja Suurbritannia India SKT 1 elaniku kohta 24 430 USD 450 USD aastas Energiatarbimine 1 5978 Kwh 547 Kwh elaniku kohta aastas Imikusuremus 5,6 promilli 68 promilli
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) G
27311 27073 24197 2012 10000 5000 0 Joonis 6: Kreeka SKP elaniku kohta 2009-2012 dollarites 2 Ka teised näitajad, mis riiki iseloomustavad, kinnitavad, et Kreeka on kõrge arengutasemega. Nii sündimus- kui ka suremuskordaja on madal ning lapsi on naise kohta alla kahe, mis on iseloomulikud arenenud riigile. Imikusuremus on madal ja keskmine eluiga kõrge. Imikusuremus 4,9 Sündimus 9 Suremus 10,8 Lapsi naise kohta 1,4 Keskmine eluiga 80 aastat Kulutused tervishoiule 7,4 % SKPst Kirjaoskus 96 %
10 aastat tagasi oli see arv 3,2 ning 20 aastat tagasi 3,7. 2025- aastaks prognoositakse keskmiselt 2.5 last naise kohta. c) Näitajad on keskmised. Põhjenduseks on see, et osades riikides on näitajad suuremad, osades väiksemad. SUREMUS a) Aastatel 1996-1997 oli suremuse üldkordaja 6. Aastast 1998 praeguseni on see püsinud 5 peal. Tulevikuks prognoositakse suremuse üldkordaja seisu jätku 5 peal. (arv/1000) b) Imikusuremus aastal 2015 on 22/1000-st. See on langenud. Paarkümmend aastat tagasi oli imikusuremus 49/1000-45/1000 vahel. Prognoositakse, et imikusuremus langeb aastaks 2025 enamgi, 15/1000 peale. c) Aastal 2015 on inimene keskmine oodatav eluiga 74. 19 aastat tagasi, 1996 oli see 67. 2000. aastal oli see juba 70 ning 2010. aastal 72. Aastaks 2025 prognoositakse inimese keskmist oodatavat eluiga 76 peale. Loomulik iive käesoleval aastal on 18. Promillides teeb see 0.018
Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2
11% rahvastikust on mustanahalised, 16% on valged ja 73% on segunenud erinevatest rassidest. Joonis 2. Rahvaarvu muutused Rahvaarv on aastatel 1950- 2030 kasvanud küllaltki ühtlaselt (joonis 2). Aastal 1950 oli rahvaarv natuke üle kahe miljoni. Aastaks 2030 ennustatakse, et see kasvab 12,5 miljonile. Iga 10 aastaga on rahvaarv kasvanud 1,5 miljoni võrra. Meeste keskmine eluiga on 70,21 aastat ja naiste keskmine eluiga on 73,33 aastat ning võib öelda, et eluiga on üsna kõrge. Sündimus on Dominikaani Vabariigis 23,22 promilli ja 6 suremus on 5,73 promilli. Viimase 5 aasta jooksul on poisse sündinud natuke rohkem kui tüdrukuid. Loomulik iive on 1,47 promilli. Ülalpeetaavuskordaja on 0,62.(2006) Selle riigi kohta võib öelda, et rahvastik on noor, sest tööealist rahvast ja nooremaid inimesi on 94,5% ja vanemaealisi on kõigest 5,5% kogu rahvastikust (joonis 3). Dominikaani
Tabel : IAI (HDI) osakomponendid Allikas. The 2008 Human Development Report. Kõige kõrgem IAI on Norral. Tema kõrget arengut on näha ka maailmamajanduses (nafta tootmine). SKT on ka väga kõrge. Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Eesti on oma tasemelt suhteliselt heal kohal(42. kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgem. Riigi hõive iseloomustus Joonis : Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitajate võrdlus
Ungaris on keskmine eluiga 73,6 aastat, meestel 69,5 ja naistel 77,6 aastat. Kõige madalam eluiga meestel nendes kolmes riigis on Eestis. Küll aga kõige madalam eluiga naistel on Ungaris. Keskmiselt elavad kõige kauem inimesed kes elavad Saksamaal (79.8 aastat) ja kõige vähem kes elavad Ungaris(73,6 aastat). 3.2 MAAILMARAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE Hans Roslingi videoloeng rääkis sellest, kuidas maailmas on palju inimesi. On olemas riike kus peredel on 4-6 last, aga laste suremus on kõrge. Lisaks on ka olemas riike kus peres elab 1-2 last ja suremus on madal. Inimesed saavad aina rikkamaks, ja neid tuleb ka juurde. Kui meie soov on hoida inimeste arvu aastaks 2050 9 miljardi ligi, oleks eesmärk kõigis riikides saavutada madala suremusega 1-2 lapse olukord. Loengust sain kinnitust, et hetkel on maailmas 7 miljardit inimest ja inimesi saab jõukuse ja vajaduste järgi ,,kastidesse“ panna. Lisaks sain teada, et tervelt 40 aastaga lisandub 2 miljardit inimest
Joonis 3. Brasiilia pealinna lipp. Joonis 4. Brasiilia pealinna vapp. 4 1.2. Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas, hõlmates ligi 50% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ja Brasiilial on rannajoon üle 7,367 kilomeetri. Brasiilial on maismaapiir peaaegu Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili: Venezuela, Suriname, Guyana ja Prantsuse Guyanaga lõunast, Kolumbiaga loodest, Boliivia ja Peruuga läänest, Argentiina ja Paraguayga edelast ja Uruguayga põhjast (Joonis 6). Brasiilia pealin Brasília asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel (Joonis 5). Joonis 5. Brasiilia pealinna asukoht. Joonis 6. Brasiilia asukoht. 5 1.3. Arengutase
eluiga 15 eluaastat, 2009. aastal on see tõusnud juba 30-ni ja 2025 aastal jääb keskmine eluiga 45-50 aastani. Naiste keskmine eluiga 1991.aastal oli võrdne meestega, 2009. aastal jääb eluiga 30ne ja 40ne vahele ning 2025.aastal 40 eluaastat. 1991.aasta suhtes oli selline keskmine eluiga madala, kuid see on järk-järgult tõusnud. 1991-2009. aastatel sündis ja suri peaaegu sama palju inimesi, kuid 2025. aastal sureb inimesi rohkem, kui neid juurde sünnib. Väikelaste suremus on iga aastaga aina vähemaks jäänud. Aastate jooksul on sündimus aeglaselt vähenema hakanud. Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe peaaegu võrdne, kuid natuke rohkem on siiski sündinud poisse. Portugal kuulub kaasaaegsesse rahvastiku etappi. Koondtabel: Aasta Sündimus Suremus Imikusuremus Keskmine Laste arv naiste (1000 el. (1000 el. (1000 sünni eluiga kohta
1) Majanduslikud näitajad a) Sisemine kogutoodang = SKT = SKP = GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta Luksemburg ja Sveits kõige kõrgem b) Majanduse (rahvuslik) kogutoodang = RKT = GNP riigi ressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta aluseks, missugusele riigile läheb ostujõudu arvestades elukallidus PPP turuväärtuse alusel c) Rahvastiku hõive majandussektoris d) Majanduse struktuur millised harud milline tase kõige kõrgem masinaehitus ja selle harulisus e) Ekspordi ja impordi struktuur arenenud maad valmistooted arengumaad toorained Kanada ja Austraalia suur tooraine eksport + on arenenud f) Side- ja transpordivahendid 100 või 1000 elaniku kohta 2) Sotsiaal-demograafilised näitajad kirjaoskus kirjaoskamatus haridustase keskmine oodatav eluiga
Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti
annaabi.ee 
