G valitsuse kulutused Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator MS M0 = P - hinnaindeks P P Reaalne rahapakkumine M0 nom. rahapakkumine M0 MS = P Äritehingute rahanõudlus MT = L1 (Y ) L1 > 0 L1 äritehingute nõudlus P Raha nüüdisväärtus
kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi Keskpank alandab diskontomäära pangad alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega
Makroökonoomika osaeksam Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse
mõju märgatavalt nõrgem. Kui riigile, kes ei tea, mida sellises olukorras ette võtta ning probleem ei leia kiiret lahendust. Kuna raha, mida lennukilt alla visatakse, on teise riigi poolt trükitud raha, siis see mõjutab otseselt rahapakkumist ning rahabaasi. Turul oleva raha hulka nimetatakse raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib rahapakkumist riigist keskpank. Rahapakkumine on võrdne raha nõudmisega. Rahabaas on inimeste käes sularahana olev raha ja pankade reservina olev raha hulk. Paberrelva mõjul rahabaas suureneb, sest sularaha on inimestel rohkem. Tavaliselt öeldakse, et kui rahabaas suureneb mingi % võrra, suureneb rahapakkumine sama palju. Sellest lähtudes, kuna rahabaas on suurenenud, suureneb ka rahapakkumine. Lõpuks võib tekkida riigis inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on
likviidsust rahaturul ning anda turu osalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha osakaalu majanduses, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. Kohustuslik reserv on keskpanga poolt määratud ponentsiaalne osa krediidiasutuse kohustest, mis tuleb hoida reservina keskpangas. Euroopa Liidu liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest. Euroopa Liidu eelarve – mitmeaastane plaan, mis fikseerib kavandatud kulud ja tulud. EL-i ühine poliitika ja eelkõige investeeringute eelarve, mis toetab majanduskasvu ja tööhõivet kogu Euroopas. Euroopa Liidu eelarve tulud • 66% nn headusmaks • 15% traditsioonilised omavahendid • 15% käibemaksul põhinevad omavahendid • 4% muud tulud Euroopa Liidu eelarve kulud
Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3. Kohustusliku reservimäära muutmine - keskpank mõjutab väljastatavate laenude mahtu ja sedakaudu rahapakkumist. Kommertspangad on kohustatud hoidma teatud osa saadud hoiustest reservina keskpangas (kohustusliku reservi määr), et neil oleks hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks piisavalt raha. Mida väiksem on kohustusliku reservi määr, seda rohkem saavad pangad raha välja laenata. Kui reservi määr on 10%, siis tähendab see seda, et pangad saavad kaasatud rahast välja laenata 90%. 3 Hinnastabiilsuse tähtsus • Rahapoliitika üheks eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus.
Tagajärjeks on intressimäärade alanemine, investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine. Raha loomine kommertspankade poolt: Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga. Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena. Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata. Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed.
12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus Leebe rahapoliitika puhul on raha rohkem ringluses. Lisaks on intressimäärad madalad. Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda
Avaturuoperatsioonid Keskpanga algatatud tehingud (väärtpaberite müük,ost). Pankade likviidsuse tagamine Igakuised,nädalased laenud, teatud kuupäev Pusivoimalused ehk Hoiustamise pohivoimalus -0,40% (peab peale maksma, sp miinusega) diskontomäär Laenamise pohivoimalus 0,25% Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas( kuni 2.a kohustustest kantakse reservi 1% Erakorralised vahendid Volakirju müües peaks kekspank innustama volakirju müünud investoreid raha mujale investeerima 14. Eesti Panga ülesanded o finantsjärelevalve korraldamine (Finantsinspektsioonikaudu) o majanduse seire ja analüüs, o majandusprognoosikoostamine, o rahvusvaheline koostöö väljaspool El-i. 15
(intressimäärade kujundamine) AVATURUOPERATSIOONID – Keskpanga algatatud tehingud. Põhilised (ja pikaajalised) refinantseerimisoperatsioonid, regulaarsed (iganädalased, igakuised) PÜSIVÕIMALUSED - Hoiustamise püsivõimalus, laenamise püsivõimalus KOHUSTUSLIK RESERV - Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas (kuni kaheaastastest tähtajalistest kohustustest kantakse reservi 1%) Erakorralised meetmed REFINANTSEERIMISTINGIMUSTE LEEVENDAMINE – Jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiim, refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade pikendamine, valuutavahetuslepingud juhtivate keskpankadega STRESSIS OLEVATE RIIGIVÕLATURGUDE TOETAMINE –
Järjestus ja lühidalt sisu. Hankelepingu sõlmimise kavatsus: vajadus osta mingi asi või tellida mingi teenus Asja või teenuse täpne määramine Pakkumismenetluse korraldamine 81. Mis on riigivara? Riigile kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. 82. Millistel eesmärkidel võib riigivara kasutada? Riigivõimu teostamiseks; muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil; tulu saamiseks; reservina säilitamiseks. 83. Kes on riigivara valitsejad ja volitatud asutused? Mõiste ja asutused. Riigikogu Kantselei; Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus; ministeeriumid; Riigikantselei. Mõningatel juhtudel maavalitsus või riigitulundusasutus. 84. Millistel tingimustel võib riigivara võõrandada? o Kui vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks
riikides kasutatakse selleks lisaks eelarvele laene jm. vahendeid. Laenamist kasutavad põhiliselt kohalikud omavalitsused. Muude vahendite hulgas on olulisemad ühest küljest erasäästud ja teisest küljest valitsuse säästud. Valitsuse V lit säästud ää t d oleks l k ti tinglikult lik lt valitsuse lit reservina. i Säästude kasutamine sõltub ühelt poolt majapidamiste otsustest ning teisest küljest j valitsuse fiskaalpoliitikast p ((valitsuse reservide suurusest). ) 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise ja tarbimise otsused
Vastavalt sellele satub raha ringlusse mitmel viisil: 1. Sularaharingluseks emiteerib keskpank paberraha ja münte. Nii on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. Keerulisem on asi pangaarvetel oleva rahaga, mida sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. 2. Keskpank saab pangaarvetel olevat raha kontrollida ainult kaudsete meetoditega (tabel 8.1). Nimelt peab iga pank osa oma klientide raha üle kandma keskpanka nn kohustusliku reservina. Selle reservi abil püüab keskpank kontrollida pankade poolt väljalaenatava raha hulka. · Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos, st et raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks. Keskpangad teevad seda siiski harva ja vähe, sest see avaldab raha pakkumisele väga tugevat mõju.
reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Püsivõimalused - (hoiustamine, laenamine) Eesmärgiks on juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks. Laenu andmisel vajalik tagatis. Kohustuslik reserv – keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa krediidiasutuste kohustustest mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid. • hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% (2%) võrra; • eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; • riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; • vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 22
Rahapoliitika eesmärgiks on: • Majanduse üldine kasv • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu • Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine. • Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. • Kohustuslik reserv; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine • Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine • Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus
Laenu ja hoiuse püsivõimalused eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik tagatis (madala riskiga võlakirjad). Pankade kohustuslikud reservid keskpangas keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku reservi määr) krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi baas), mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid Hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra. Eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st. Vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.
SDR-i väärtus kujundati 5 valuuta alusel, mis moodustavad valuutakorvi, sinna kuulusid USD, Saksa mark, Inglise nael, Prantsuse frank, jaapani jeen. Uue valuuta kasutamine pidi parandama rahvusvahelisi arveldusi kaubanduses ja rahanduses ja riikidevahelistes arveldustes võis SDR- i vahetada kõikide teiste valuutade vastu vastavalt SDR arvestatud kursile korvivaluutade suhtes. 1960-aastateni koosnesid riikide reservfondid peamiselt kullast ja USD-st. Kuid mõlemal on reservina omad tõsised puudused: kuld on loodusvara, mille varud on piiratud ja mille tootmine on võimalik ainult leiupiirkondades ja tootmiskulud on kasvutrendid. Seetõttu jääb kullareservide kasv maailma majandusarengus oluliselt maha ning seetõttu ei ole kulla roll enam nii oluline nagu varasemal perioodil. Ka USD nagu iga teinegi valuuta ei ole ideaalseks reservivahendiks. Võimalus dollarit kasutada sõltub nt oluliselt sellest, millist
Eesti krediidiasutustes reguleerib kõige üldisemat likviidsust krediidiasutuste seadus, mis sätestab põhinõuetena: 1. Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajahetkel oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk panga likviidsus. Selleks peab pank säilitama vajaliku likviidsete vahendite ning jooksvate kohustuste vahekorra. 1. Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma vabadest vahenditest kohustusliku reservina Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti 1. Kohustusliku reservi määra ja selle kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. 1996. aastal rakendati kohustusliku reservi määr, milleks oli 10% panga bilansis kaastatud hoiustest. Pankade likviidsuse hindamisel keskendub Eesti Pank eelkõige likviidsete aktivate ja neile ajaliselt vastavate kohustuste suhtele, mis algab tähtajast kuni 2 päeva ja lõpeb tähtajaga 1 kuu. Kuni 1995
Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Raha pakkumine- pangad Primitiivne pangandus- kullassepp Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgmema protsendiga. Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11) Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib
SDRi väärtus kujundati viie valuuta alusel nn valuutakorvi ja sinna kuulusid USA dollar, Saksa mark, Jaapani jeen, Inglise nael ja Prantsuse frank. Uue valuuta kasutamine pidi parandama rahvusvahelisi arveldusi kaubanduses ja rahanduses ja riikidevahelistest arveldustes võis SDRi vahetada kõigi teiste valuutade vastu vastavalt SDRi arvsestatud kursile korvivaluuta suhtes. Kuni 1960ni koosnesid riikide reservfondid kullast ja USA dollaritest, kuid mõlemal on reservina oma tõsised puudused – kuld on loodusvara, mille varud on piiratud ja mille tootmine on võimalik ainult leiupiirkondades ja tootmiskulud on kasvutrendiga. Seetõttu jääb kullareservide kasv maailmamajanduse arengust oluliselt mahaning seetõttu ei ole kulla roll enam nii oluline nagu varasemal perioodil. Ka usa dollar nagu teinegi valuuta ei ole ideaalseks reservivahendiks – võimalus dollarit kasutada sõltub näiteks
Väide "suhkur on mürk" kehtib ainult vitamiin B1 vaeguse korral. Kui süsivesikuid on toidus liiga vähe, siis saab organism närvisüsteemi ja erütrotsüütide elutegevuseks vajaliku glükoosi sünteesida aminohapetest. Selle protsessi käigus kuhjub aga kasutamata ketogeenseid aminohappeid, mis võib põhjustada ketoatsidoosi kujunemise. Seepärast tuleb isegi rasvtõve ravi puhul loobuda süsivesikute rangest piiramisest. Lahustumatu süsivesikute reservina esineb organismis glükogeen, mida on kõige rohkem maksas ja lihastes. Pankrease hormoon glükagoon soodustab glükogeenist glükoosi vabanemist. Seega toimib glükagoon vere suhkrusisaldust tõstvalt. Glükogenolüüs maksas hoiab vere glükoosisisalduse vajalikul tasemel. Neerupealise adrenaliin stimuleerib glükogeeni lagundamist ja vere suhkrutaseme tõusu. Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad monosahhariidide kiiret imendumist peensooles pärast söömist ning
Väide "suhkur on mürk" kehtib ainult vitamiin B1 vaeguse korral. Kui süsivesikuid on toidus liiga vähe, siis saab organism närvisüsteemi ja erütrotsüütide elutegevuseks vajaliku glükoosi sünteesida aminohapetest. Selle protsessi käigus kuhjub aga kasutamata ketogeenseid aminohappeid, mis võib põhjustada ketoatsidoosi kujunemise. Seepärast tuleb isegi rasvtõve ravi puhul loobuda süsivesikute rangest piiramisest. Lahustumatu süsivesikute reservina esineb organismis glükogeen, mida on kõige rohkem maksas ja lihastes. Pankrease hormoon glükagoon soodustab glükogeenist glükoosi vabanemist. Seega toimib glükagoon vere suhkrusisaldust tõstvalt. Glükogenolüüs maksas hoiab vere glükoosisisalduse vajalikul tasemel. Neerupealise adrenaliin stimuleerib glükogeeni lagundamist ja vere suhkrutaseme tõusu. Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad monosahhariidide kiiret imendumist peensooles pärast söömist ning
Primitiivne pangandus kullassepp Kuld toodi hoiule (deposiit) , vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri) Jõude seisev kuld laenati välja Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga. Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 euro eest, siis peab ta jätma 200 eurot reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 eurot, seega võib välja laenata
Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Eestis peab 11% deposiitidest säilitatama reservina. Sellega suurendatakse hoiustajate usaldust pangasüsteemi suhtes. Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse kommertspanka deposiitarvele 1000 krooni, peab pank osa raha jätma kohustuslikku reservi, oletame et kohustusliku reservi määr on 10%, siis on kohustusliku reservi suurus 0,1 x 1000 = 100 . Ülejäänud raha 1000 - 100 = 900 võib pank uuesti välja laenata. Kui
annaabi.ee 
