Mood kui religioon Mood on tänapäeva inimesele väga tuttav ja levinult kasutatav sõna. Termin ,,mood" hakkas Euroopas levima juba 14-ndal sajandil ülikute peredes. Sealt edasi hakkas moe mõju ja võim aina suurenema ja praeguses materiaalses ühiskonnas on moest saanud elustiil ja religioon, mis on levinud igal pool maailmas ja mille mõju on suurima ulatuse ja erinevaid rahvusi ning tõekspidamisi ühendava nähtusega. Moe ja religiooni vahel on väga lihtne leida märkimisväärseid sarnasusi. Jumalateks on suured ja tuntud moeloojad, kelle nimed ja näod meid tihti õlgu kehitama panevad, kuid kelle olemasolust ja tähtsusest me kõik teadlikud oleme. Jumalad panevad paika moesuunad ja kriteeriumid, mis meieni jõuavad preestrite valgustuse kaudu. Moemaailma preestriteks on kuulsused, kes kannavad ja seeläbi tutvustavad moeloojate uusi riideid. Preestrite alla kuuluvad ka moeajakir...
Eestist pärit mees peeti Koivakkalantie lähistel kinni laupäeva öösel kella 2 paiku, kui viimane parasjagu autoistmel uinakut tegi, edastab MSN. Kiire narkotest andis vastuseks, et mees oli tarvitanud amfetamiini. Autojuhil ei olnud juhtimisõigust ja ta võeti uurimise ajaks vahi alla. Kokkuvõtte: Eestist pärit mees oli Soomes ja peeti kinni, kuna ta oli sõitnud autoga ja olnud narkootikumite ja alkoholi mõju all. Heast elust põrunud? Rootsi valitsus tunnustas failijagamist ametliku religioonina. Autor on Lauri Jürisoo, kirjutati 06. jaanuar 2012, artikkel delfi.ee Täpselt nii, Rootsi tunnustab nüüd ja edaspidi ametliku religioonina Kopimismi Kirikut mille pühade sümbolite sekka kuuluvad näiteks CTRL+C ja CTRL+V. Kopimismi omaks võtnute arv on kasvanud viimase poole aastaga tuhandelt umbes 3000le.
Uusaja Religioon Mis on religioon? Mida mõistetakse religioonina? Millest religioon koosneb? Need on küsimused, millele pakutakse vastuseid esimesel korral, sest nagu on öelnud juba 19. sajandi lõpul elanud ja kirjutanud religiooniloolane James Frazer ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt. Erinevad religioonid Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia
Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.) Piiramatu armastus ja andumus jumalate vastu Bhakti ideed kandusid kõikjale üle maa Kabir ja Nanak levitasid bhakti tõekspidamisi Kunst Tihedasti seotud religioonina Palju jumalustele pühendatud templeid Lennukas fantaasia kandis usulisi eesmärke Paleed, lossid, kust radzad riike valitsesid Shiva Kunst Skulptuuris ja maalikunstis domineerisid religoossed süzeed Hulgaliselt kaunistusi Skulptuurid kujutasid jumalusi 16.saj tugevnes muhamedlik kultuur ja algas euroopa kultuuri sissetung TÄNAN KUULAMAST!
Ja ka siis on nad väljamurdmise ajaks kulutanud kogudusele hiiglaslikke rahasummasid. Üha jõukust koguv organisatsioon on nii tugev, et võtab sihikule juba riikide õigussüsteemid, katsudes imbuda parlamentidesse. Ulmeline religioon Mis imeloom see saientoloogia küll on? Religioon, sekt või lihtlabane kommerts? Kui kuulata neid endid, siis kahtlemata esimene – saientoloogia kirik, nagu nad end kutsuvad. Paraku leiavad nad vähe riike, mis on nõus saientoloogide põhimõtteid religioonina tunnistama – ühe erandina seejuures USA.Liikumise asutas 1953. aastal ulmekirjanik L. Ron Hubbard, kes ehitas selle üles oma paar aastat varasemale raamatule “Dianeetika”. Hubbardi kirjelduse järgi pärinevad inimeste hädad 75 miljoni aasta eest Maale paisatud ning siis vesinikupommidega hävitatud miljardite olendite vaimudest ehk teetanitest, mida tuleb endast välja puhastada.
Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast? Objektiivsus tähendab minu jaoks maailma reaalsuse tunnetamist, mis ei ole sõltuv mõtlejast ja tema emotsioonidest. Selle olemasolul on inimene võimeline registreerima ja võimeline tajuma maailma õigesti. Küsimus on aga selles, kas teadvus on võimeline tajuma maailma objektiivselt (kui ei siis miks) ja kas objektiivsus üldse eksisteerib ning kas uskumine objektiivsusesse võib olla ka lahti mõtestatud religioonina? Inimene ei ole võimeline maailma tajuma objektiivselt, kui tal on emotsionaalsed isiklikud probleemid või kui tal ei ole üldse emotsioone. Näiteks, kui ta paneb oma isiklike probleemide kogumi ühte patta, siis tähendab see teadvuste ühesuguseks muutumist. Emotsioonideta või emotsionaalsete probleemidega inimene ei oleks ilmselt siis enam inimene, vaid robot või mõni muu tehniline seade. Emotsioonidega võitlemine või nende
Muinasajal sai alguse ka Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Kirschbaum-Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. Taarausk on säilinud Eestis siiani, küll mitte laiemalt tunnustatud usuna kuid siiski väiksemates ringkondades viljeleva religioonina. Kokkuvõtteks võiks öelda et muinasusundist on Eesti tänapäeva ühiskonda tulnud üsna mitmeid kombeid, kuigi me iga päev sellele ei mõtle, on nad siiski pärit väga pika aja tagant.Muinasajast ei ole pärit vaid uskumused ja kombed vaid ka mitmeid kasulikke asju milleta tänapäeval oleks elu palju keerukam, näiteks rahvakalender. Mina arvan et muudatused, mis on pärit muinasajast on tulnud meie rahva kultuurile tugevalt kasuks.
lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina? Defineeriksin kõigepealt, mida tähendavad teemat moodustavad sõnad minu jaoks: teadmine ~ tõde mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses) pesitsevates emotsioonides leiduv nähtus, omadus, objekt, seos vms. objektiivne mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest, eelnevatest empiirilistest segajatest, taju ebatäiuslikkusest.. seega maailma ja reaalsuse kohta käiva teadmise juhtum, mis kehtib absoluutselt ja mille olemasolu
Võimu võtsid endale, aga pro-budistid. Budistliku pühamud olid esialgu seotud vaid klanniga nagu ka Shinto pühamud polnud nad üleriiklikud. Buddha kujudelt oodati erivõimu ja budistlikke tekste retsenseeriti seepärast, et neil arvati olevat maagiline võim, mis õnnistab pere liikmeid hea tervisega, toob õnne, annab retsenseerijale pika eluaja, annab majandusliku õitsengu. Shtoku ajal saavutas budism valitseva seisundi, kuid ei suutnud välja tõrjuda shintt. Budism, religioonina, eeldab virgunud seisundi tekkimist. Budism eeldab 4- õilsat tõde: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest ja tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus.
dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai- laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks. Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu
Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses.
Tänaseks on budism levinud ka idapoolsetesse Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidesse ja neis on isegi rohkem budiste kui Indias. Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai-laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks. Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna
varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism, evolutsionism, preanimism. animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia?
Tavaliselt on selles kesksel kohal budismiaineline kuju või mõni muu sümbol, peale selle on seal esivanemaid mälestav tahvel, püha budistliku tekstiga raamatuke, viiruki põletamise alus ja üht- teist muud. Hommikupalvuse ajal võidakse asetada altarile väike toiduohver, lugeda katkend suutrast ja läita viirukiküünal. Igal koolkonnal on oma eripärased riitused (5). Budism on iseäranis mõjukas matusetseremooniate ja kalmistute religioonina. Ka selles valdkonnas erinevad riitused koolkonniti, kuid põhilised rituaalid on ühesugused. Külastajad seavad hauakivi kõrvale õhukesi puitlaaste, millele on paksu musta tusiga kirjutatud tekstid, mis kajastavad selle templi uskumusi (5). 11 Surnuaedadel käiakse eriti higani ajal- kaks korda aastas, kevadisel ja sügisesel pööripäeval
eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? ● Animatism- Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. ( käsitletav pigem maailmavaate kui religioonina) ● Animism- Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist 6. Mis on maagia? Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava
· Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noorem kui kristlus. · Islami teb tugevaks selle lihtsus. · Islamile on omane see, et seda on keelatud tõlgendada. Aafrika konstitutsioon: · ,,mustal mandril" ja Aafrikas. · See on segu kõigist kolmest õiguskultuurist, mis on läbi kolonisatsiooni kokku saanud. · Samuti ka rahva enda tavad. Mandri-Euroopalik õiguskultuur: · Põhineb normiloomingul. · Tähtis osa riigil õiguse sünd on seotud riigi tulekuga · Õiguse tekkimine: 1
aladel, kus reformatsioon sai oma võimu. Riik sai kiriku maavaldused ja vara, kirikutest eemaldati kõik kaunistused ja pildid, et need ei segaks plavetamist, ladinakeelsed jutlused muudeti rahvakeelseteks. 1529. aastal üritas keiser keelustada luteri usku, kuid selle pooldajad avaldasid protesti --> protestandid. 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu ning luteri usk sai eksisteerida teise religioonina katoliku usu kõrval. Põhimõte oli "kelle maa, selle usk" nii et kõik olenes maahärrast. Katoliku usu juurde jäid peamiselt lõuna- ja lääneosa Saksamaast, põhja- ja idaosa olid aga luteri usku. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Sveitsis hakkas korraldama usupuhastust Ulrich Zwingli, kes kuulutas 1523. aastal Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja abielukeeld.
perspektiive on vaja uurida ja assimileerida kristlikku maailmanägemusse. Martin Luther (1483-1546) Augustiinlaste preester. Kõik mida inimestel on vaja teada maailma kohta on kirjas Uues Testamendis. Inimestele ei tohiks anda võimalust põgeneda oma pattude eest läbi indulgentside. Soovis personaalsemat religiooni, kus iga inimene on vastutav jumala ees. Protestantismil 2 negatiivset aspekti: Religioonina askeetlik, karm, sünge. Indiviid peab jumalat aktsepteerima läbi usu. Püüd mõista teda läbi mõistuse või empiiriliste vaatluse olevat vale. Desiderius Erasmus (1466-1536) Sarnaselt Picole vastandus fanaatilisele usule. Mitte miski inimese poolt loodu ei saa olla täiuslik. Soovitas võtta eeskuju Jeesuse lihtsast elust kiriku grandioossuse asemel. Sõjad on põhjustatud fanatismist ning need pole midagi muud kui massimõrvad. Ei võtnud poolt
Mõistagi ei arva keegi, et kõike seda teeks üle kohu ilma üks ja sama nõidaderühm, ent kõiki neid uskumisi võib täheldada nii Euroopas kui ka Aafrikas. Ning ka teistest ühiskondadest võib leida vähemasti viiskümmend Euroopa nõiausus esinevat motiivi. Mõningad sarnasused Euroopa nõiakunsti ja mitte-Euroopa loitsumaagia vahel tulenevad euroopalike uskumuste eksportimisest kolonialismi vahendusel. Vodoo tekkis religioonina, mille tõid Haitile Benini rannikult sisseveetud orjad (nimetus on jorubade keeles jumalat tähistavad sõna moonutis). Kristluse ja muude Euroopa ideede mõjutusel sai sellest sünkretistlik religioon, milles sulasid ühte mitte ainult mitmed Aafrika kultused, vaid samuti ka mõned Euroopa olkloorist pärinevad uskumused. Lühidalt, see on kõikvõimalike osiste konglomeraat, milles on ülekaalus Aafrika traditsioonid. Selle religiooni on omaks võtnud 90% Haiti elanikest
Esoteerika, okultism (okultism = salaõpetus). Okultismi puhul on rõhk rohkem tehnikal ja oskustel. Esoteerika sensitiivselt tajutavad asjad, vaimsed nähtused, jõud, energiad, vaimolendid, ... ja nendega seotud elamused (surmalähikogemused, kohtumised vaimudega jne), võtted (vaimudega suhtlemise tehnikad, ennustamine, feng shui jpm). [Meditatsiooni/joogat võidakse võtta ka väga tehniliselt, materiaalselt.] Esoteerika kaudu võib uus vaimsus religioonina nähtavaks saada. Uue vaimsuse ,,teispoolsusse pürgiv tahk" ammutab oma mõisteid esoteerikast. Ida usundid neist pärit mõisted ,,reedavad" teistele uue vaimsuse religioosset olemust. Hinduism, budism, taoism. Üldiselt new age religioosseid väljendeid väldib. Ida usundite puhul võetakse üle üldise müüdiga sobivad ideed. Loodusrahvaste religioon ja öko harmoonilise suhte arendamine loodusega ja elava Maaga
Riigiusundiks sai zoroastrism I at. keskpaiku. Kultus seisnes ohverdamises ja tulekultuses. Preestriseisuse liikmed - atravanid ehk maagid. Kõik ebapuhas oli seotud surmaga. Laip ei tohtinud rüvetada tuld, maad ega vett, kuna need olid pühad. Seetõttu viidi surnukehad katuseta tornidesse dakma´desse röövlindudele nokkida. Oluliseks peeti mitte surnukeha, vaid hinge saatust. Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja viimsest kohtumõistmisest, mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib neitsist ja päästab õiged inimesed. Maailmalõpu lahingus kurjus ja põrgu eesotsas Angramanjuga hävitatakse. Avesta järgi on õiglase inimese
ideaale, rääkida tõtt, peab püüdlema õigete ideaalide suunas. Pühamehed, kes käivad alasti digambara sadhu; valgesse riietunud (ka naised) svetambara sadhu. Askees võib omandada väga äärmuslikke vorme. Lihasuretamisega on inimesi nälginud surnuks. 22 13. november 2007 BUDISM Budism on levinud oma tekkepaigast väljapoole üle kogu maailma, samamoodi nagu kristlus. Budismi nähakse läänemaailmas pigem filosoofiana kui religioonina. Budism sai alguse Gautama Siddhartaga sündis kuningapojana Kirde-Indias (Nepaal) (563-483/448-368). Buddha sünniga käib samuti kaasas sündimise imelugu. Siddharta kohtas teekonnal vanurit, haiget, surnut ja lihasuretajat askeeti nii oli olnud ka tema ennustuses. Ta otsustas pere juurest lahkuda ja vabanemist otsima minna. Askeetide juures veetis ta 6 aastat ja ta leidis, et askees on ainult ühe kannatuse asendamine teise kannatusega. Lõpuks sai temast Buddha
· Taoism · Budism · Islam · Katoliiklus · Protestanstism - Jumala kohta erinevad tähemärgid (katoliiklus ja protestantism) · Riiklikud organistatsioonid · Mitteametlikud ehk põranda religioonid · Taevas on see, kus on olemas kõik annab vastused KONFUTSIANISM: · Konfutsianism hiinluse kultuurisüsteem välised mõjud - Rahvareligioon - Koosneb erinevatest elementidest - Käsitletakse religioonina - Eesmärk tegeleda inimesetega, kes elavad praeguses maailmas, HARMOONIA - Esindaja Konfutsius 551479 K`ung (Kongzi Ideaaliks rahu, harmoonia Sõdade perioodil elas Tahtis saada riigiametnikuks eksamid (kommete, trad. tundmine) I õpetajaks ema tal ema roll lapsekasvatamisel suur vormib last Akepteeris vaimude olemasolu (või vaimse maailma???)
Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk? Usk on inimese hoiak selle suhtes, millest inimene
kaitsmisel“. Francogi eesmärk oli teadlikult taastada ajaloolise Hispaania väärtused, mis Teine vabariik oli tema arust hävitanud; iseennast pidas aga ta Felipe II poliitiliseks reinkarnatsiooniks. Mõndades riikides puudusid presidentaalsel või kuninglikul absolutismil igasugused süsteemsed ideed, toetuti vaid pragmaatilisele tervele mõistusele ja patriootlikele üleskutsetele. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilise religioonina võtame seda religiooni, mis on juurdunud poliitilise kommuuniga. Sellisel määral, et see ei saaks eksisteerida ilma poliitilise aluseta. Poliitiline religioon tihti hõivab sama eetilise, psühholoogilise ja sotsiaalse osa nagu traditsiooniline religioon ja selle tulemusel kas tõrjutakse või eksisteeritakse ühiselt olemasolevate usuorganisatsioonide ja uskumustega. Poliitika „pühaks“ muutmine, näiteks suur religioone tunne teenides oma riiki
kurjus inimeses on kõrvaldamatu ning tõeline voorus pole mitte lunastuse saavutamine, vaid lõputu võitlus lunastuse nimel. Ülistatud on halastus, armastus, sallivus, inimlik sümpaatia, kohusetunne, mõistuspärase tunnetamine, usuline innukus, maiseid-ajutisi asju peeti põlastusväärseks. Kristlik poliitiline teooria võttis palju üle (pea kõik) üle paganlikust traditsioonist. Kristlus muutus ka religioonina. 204 eKr hakkas Rooma riigis kehtima Kybele müsteeriumiusund, mille läbivateks teemadeks olid surematus, looduse taassünd ja inimeste uuestisünd. Isise ja Osirise kultus tõi samuti surmajärgse uuestisünni lootuse. Mithra kultus levis Roomasse 1. sajandil pKr, peale seda kui Keiser Nero lasi end pühendada Mithra müsteeriumisse, aastal 307 kuulutati Mithra "võitmatu päikesejumalana" (Sol invictus) riigijumalaks. Mithra kultusega seostuvast õpetusest on vähe teada. Müsteeriumidesse
Seneca ja Marcus Aurelius (121 180) olid usklikud stoikud, kes rääkisid inimese loomupärasest patususest, kurjus inimeses on kõrvaldamatu ning tõeline voorus pole mitte lunastuse saavutamine, vaid lõputu võitlus lunastuse nimel. Ülistatud on halastus, armastus, sallivus, inimlik sümpaatia, kohusetunne, mõistuspärase tunnetamine, usuline innukus, maiseid-ajutisi asju peeti põlastusväärseks. Kristlus muutus ka religioonina. Neljandal sajandil paganpühad ja tavad ristiusustati (nt jõulud, templid jne), müsteeriumireligioonidest võetakse üle mitmed hoiakud (Mithra, Isis ja Osiris, Kybele inimeste uuestisünd, hea ja kurja vaheline võitlus): 1) 204 eKr hakkas Rooma riigis kehtima Kybele müsteeriumiusund, mille läbivateks teemadeks olid surematus, looduse taassünd ja inimeste uuestisünd. 2) Isise ja Osirise kultus tõi samuti surmajärgse uuestisünni lootuse.
annaabi.ee 
