10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
markuustalu
Õppematerjali autor
tõhustamiseks ning muutnud selgemaks inimkaubanduse mõiste. Kuni selle ajani olid inimkaubanduse süüteod mitmeti tõlgendatavad ning laiali mitmetes erinevates süüteokoosseisudes ning Eesti oli ainus Euroopa Liidu riik, kus puudus inimkaubanduse kui eraldi kuriteoliigi koosseis. 2012. aasta märtsis muudetud Eesti karistusseadustiku § 133 keelustab kõik inimkaubanduse vormid. Uued karistusmäärad inimkaubitsemise eest küündivad kuni 15 aastase vabaduskaotuseni – mis on piisavalt range ja samaväärne karistusmääradega muude raskete kuritegude eest (nagu N: sunniviisiline seksuaalvahekord). 2012 a. aprillis jõustus karistusseadustikus senise orjastamise paragrahvi asemel uue kuriteokoosseisuna inimkaubandus, mis on väga raske kuriteoliik ja mille puhul on tegemist
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärvi kultuur Soome vanim
lootes sel teel kohalikke elanikke kiiremini venelasteks muuta. Levis kuuldus, nagu antaks "tsaari usku" siirdujatele maad ja muid soodustusi. Algas massiline usuvahetus 1845. aastal, mille eesmärgiks oli puht maiste hüvede saavutamine. Varsti paljud talupojad aga pettusid usuvahetuses ja 1847. aastal oli liikumine vaibunud. Uued talurahva seadused Aleksander II ajal (1849 ja 1856). "Mahtra sõda" Asjad läksid mõnevõrra paremaks sajandi keskpaiku, kui kehtestati uued talurahva seadused. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn. talumaa (vaku- ehk orjusemaa), mida võidi rentida või müüa talupoegadele; 1/6 talumaast jäi ikkagi mõisniku käsutusse. Et talurahvas kohe teotööst ei vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, suurim vastuhakk toimus Eduard Vilde romaani järgi 2. juunil 1858. aastal Mahtra sõjas. Rahutuste üldkäik ja ulatus olid
von Knapp. Alles 1890. aastate keskpaigas Transehe-Roseneck tagasi Liivimaale, puutus otseselt kokku Läti olustikuga. Tema teos ,,GUtsherr.." ooma aja kohta tähelepanuväärne Roseneck valdas uusimat, teaduslikult värsket metodoloogiat ja teooriat, oli kriitiline teaduse suhtes, mida ajaloo kirjutus tehtud enne teada. Liiga provintslik, kõik siia suure hilinemisega. Liiga palju poliitikat, rohkem tähelepanu sotsiaalsele elule, majandusele ja kultuuriloole. Sajandi vahetuse paiku uued suunad ja tegijad (Max Weber), kes laiendavad ajaloo uurimise maastiku raame. Max Weber leidis, et talurahva olukord polnud hea, pilt sellest, kuidas mõisa ja talurahva suhted sajandite jooksul kujunenud, oma seletuse pärisorjuse kujunemisele. Roseneck, et pärisorjus ei tekkinud koos vallutusega, siinsed talurahvad enne sakslaste tulekut elanud üsna algelisel tasemel (ei eraomandit, õiget kohtupidamist pole, kõik sõdivad kõigi vastu, ristisõdijate tulekuks satutud
metsa. Metsataludes jätkubki veel mõnda aega endine eluolu. Kirjeldades uute jõuvahekordade järkjärgulist kujunemist, näeb Mägi murranguna Jüriöö ülestõusu luhtumist ja sellele järgnenud katku, nagu ka Saksa ordu mõjujõu kasvamist. Nii koosneb ,,Risti riik" justkui kahest eri romaanist. Selle teine osa ,,Mõõk" kirjeldab mõisaelu, kus varem metsas vabalt elanud Karvikud on uute isandatega leppinud. Veljo Kahl 12.b Arvo Mägi ,, Uued isandad" Selles raamatus räägib Arvo Mägi ühe suguvõsa juhtumistest Liivi sõjast kuni Põhjasõjani. Raamat jutustab Laari, Enriku, Anti, Mikku, Riko, Siimu, Joosu, Peepu, Volemri ja Antsu tegemistest. Räägitakse põhiliselt sellest, kuidas inimesed hakkama saavad nendel rasketel aegade, kui külast käivad läbi erinevate maade sõdurid ( poolakad, rootslased, venelased ). Sekka on toodud ka huvitavaimaid lugusid, millega on mõni vapram Karvik hakkama saanud.
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka määratud põgenemistee, kuid kohali
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid