Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Relatiivsusteooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekin, mkin, võrdetegur, relatiivsusteooria, olenevus, eelnevaga, liitumise, kiirusele, iialgi, rakendame, suurenemisel, teguriga, kinemaatiline, pannes, lisame, kineetilistAnde Andekas-Lammutaja Füüsika Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis
*Pikkuste lühenemist määrab kinemaatiline tegur. *Kiiruste liitmise eeskiri peab muutuma nii, et ei oleks võimalik saavutada kiiruseid mis ületavad c. *Relatiivsusteooria postulaadid: 1.Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. 2.Füüsikaseadused on kõikides intertsiaalsüsteemides ühesugused. Ei ole absoluutset liikumist ega ka abs paigalseisu. *Massi olenevus kiirusest: Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga. Liikuva keha mass suureneb võrreldes seisvaga [gamma] korda. *Seisumass: keha mass intertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Liikuva keha mass on alati suurem. Näiteks miljoni voldiga kiirendatud elektron on umbes kolm korda suurema massiga kui paigalseisev. *Seisuenergia E0 on kehal ainuüksi tema olemasolu tõttu. Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise energia võrra suurem
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused)
(selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); · mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. 3. Kuidas mõista väidet, et mass ja energia on samaväärsed (ühe nähtuse kaks väljendusvormi) mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v 4. Millistest komponentidest koosneb keha koguenergia, milles igaüks neist avaldub. Keha energia ja seisuenergia summat nimetatakse koguenergiaks. (seisumassile vastab seisuenergia) 5
∆x on keha absoluutne pikenemine, l keha esialgne pikkus, S keha ristlõike pindala. 16. Hooke’ seadus? Mis on mehaaniline pinge ja kuidas sellest sõltub elastsusjõud? Kuidas muutub energia deformatsiooni käigus? Hooke’i seadus väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. ∆l F =k ∙ l S , kus Δl on absoluutne pikenemine, l – keha esialgne pikkus, F – venitav jõud, S – keha ristlõike pindala, k – materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. F on suunatud kehast väljapoole(venitamine), samuti Δl. S Teine kuju: Fel = -k ∙ Δx, kus k = I ∙ E . k on keha jäikus, ∆x keha pikkuse muutus (võrreldes tasakaaluasendiga) ning E on elastsusmoodul. Miinusmärk k ees näitab, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeruva jõuga. Mehaaniline pinge iseloomustab keha sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pingalaühiku kohta.
Tööd tehakse energia arvel. ENERGIAT OMAVAD kõik kehad mis on võimelised tegema tööd. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad sooritada. Energia tähis on E, ühik on 1J KINEETILINE ENERGIA - Energiat, mida omavad kehad liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad liikuvad kehad. Kineetiline energia sõltub keha kiirusest ja keha massist. Ekin = mv2 Ekin kineetiline energia 1J 2 m keha mass 1 kg v keha kiirus 1m/s POTENTSIAALNE ENERGIA - Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nimetatakse potentsiaalseks energiaks. · Ülestõstetud kehad keha on raskusjõu tõttu vastastikmõjus Maaga. Epot = mgh Epot potentsiaalne energia 1J m keha mass 1kg g raskuskiirendus 1m/s2
Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kesktõmbejõud on suunatud ringi keskpunkti. 13. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) Hooke’i seadus väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. ∆l F =k ∙ , kus Δl on absoluutne pikenemine, l – keha esialgne pikkus, F – l S venitav jõud, S – keha ristlõike pindala, k – materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. F on suunatud kehast väljapoole(venitamine), samuti Δl. S Teine kuju: Fel = -k ∙ Δx, kus k = I ∙ E . k on keha jäikus, ∆x keha pikkuse muutus (võrreldes tasakaaluasendiga) ning E on elastsusmoodul. Miinusmärk k ees näitab, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeruva jõuga. 14. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada)
» 8.68 *10 -8 T 1.2 -7 10 *125 * 0.01*sin 30 b)B = » 4.34 *10 -8 T 1.2 2 RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgub laser,mille impulsi kestus on 2,20 0 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? Lahendus: Vaatleme asja kahes taustsüsteemis: S – vaatleja süsteem ja S’ – raketi süsteem kus tema ise on paigal . Kahe süsteemi omavaheline kiirus on u 0.990C. Dt 0 Dt = 1- u 2 / c 2 2.20 m s Dt = = 15.6 m s
4.3 Ideaalse gaasi temperatuur, molekulide ruutkeskmine kiirus NB! Seda osa käsitletakse põhjalikumalt üldfüüsika kursuses, mistõttu on järgnev ainult üldteadmiseks. Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes molekulide nn kaootilisest soojusliikumisest. Molekulid liiguvad üldiselt erineva kiirusega, kusjuures väga väikese ja väga suure kiirusega liikuvaid molekule on vähe. Enamus molekule liigub nn tõenäoseimale kiirusele (mille väärtus sõltub gaasi temperatuurist) lähedaste kiirustega. Kuna molekulide kiirused on erinevad, iseloomustatakse gaasi ühe molekuli keskmise kineetilise energia kaudu, mis võimaldab määrata nii gaasi siseenergia kui ka temperatuuri. Molekuli liikumine on keeruline, sest molekul liigub kulgevalt, kuid võib ka pöörelda, samuti võivad aatomid molekulis oma tasakaaluasendi ümber võnkuda. Osutub, et gaasi temperatuur on
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st mistahes ajahetkel on süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa konstantne r r r p1 + p 2 + L + p n = const. Kehade liikumisel ja omavahelistel vastastikmõjudel kehade impulsid muutuvad, muutuda võib ka kehade arv süsteemis. Nii näiteks võivad k
siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Harmoonilise võnkumise kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. diferensiaalvõrrand? Sumbuva võnkumise differentsiaalvõrrand? .. Sellist seost peavad rahuldama kõik k , - võrdetegur, hõõrde- või x x 0 2 x x x 0 võnkumisseadused,mis kujutavad takistusjõu tõtte ei toimu 0 harmoonilisi võnkumisi. Millal tekib võnkumine jääva
Võnkumise energia lahendiks on c juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi Võnkumisprotsessis toimub Ekin muundumine Epot t välisjõudude vastu. Q=U2 – U1+A. ja vastupidi, kusjuures max hälbe korral E=EP ja 2
Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi. 3) Füüsikaline pendel? Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. 4) Sumbuva võnkumise differentsiaalvõrrand? k x + x + x = 0 , - võrdetegur, hõõrde- või takistusjõu tõtte ei toimu võnkumine m m jääva amplituudiga. 5) Mida nimetatakse lainepaketiks? Praktikas on lained lõpliku kestusega , nad on alguse ja lõpuga. Lainet ei saa iseloomustada ühe täpse sagedusega. Kuid teda võib vaadelda koosnevana teatud hulgast sinosoidaalsestest lainetest. Peaaegu alati on võimalik leida sellist ideaalsete lainete summast ,mis interferentsi tulemusena annaks reaalse laine. Niisugune lainete
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
133. Mis on kilovatt-tund? Näitab võimsust 1 tunnis mitte sekundis Energia, mille kulutab ära 1 kW tarbija tunniga 134. Mis on energia? Energia on keha võime teha tööd. Energiat mõõdetakse samades ühikutes nagu tööd. 135. Mis on kineetiline energia? energia, mida keha omab liikumise tõttu. 136. Millest oleneb kineetilise energia suurus? massist ja kiirusest 2 mv Ekin = 2 137. Mis on potentsiaalne energia? energia, mida keha omab oma asendi tõttu teiste kehade suhtes 138. Kas tõmbejõudude potentsiaalne energia on negatiivne või positiivne? negatiivne 139. Kas tõukejõudude potentsiaalne energia on negatiivne või positiivne? positiivne 140. Mis on soojushulga ühik SI-süsteemis? 1W m 2 kg 1J = = 1s s2 141
dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutamist teoreetilises mehaanikas. *Teoreetilise mehaanika osad:
Enne Galileid arvati, et mõju on vajalik mitte kiiruse muutmiseks vaid selleks, et säilitada kiirus muutumatuna. I seadus kehtib ainult inertsiaalsüsteemis. II seadus- iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ning kF pöördvõrdeline tema massiga a = . Seda valemit nim. klassikalise mehaanika põhi- m valemiks, kus k on võrdetegur. Kui kehale mõjub jõud on võrdne nulliga, on kiirendus samuti võrdne nulliga(teised kehad ei mõju antud kehale). Seega võib Newtoni esimest seadust vaadelda kui teise seaduse erijuhtu. Selles järeldub, et II seadus kehtib samuti ainult inertsiaalsüsteemides. III seadus- kui keha M1 mõjub kehale M2 jõuga F21, siis keha M2 mõjutab keha M1 jõuga F12. Jõud millega kehad üksteist mõjutavad on alati võrdsed ning suuna poolest vastupidised. F12= -F21
Laine levimiskiiruse määrab keskkonna inertsuse ja elastsuse vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. 27. LAINETE DIFRAKTSIOON JA INTERFERENTS. SEISEV LAINE. DOPPLERI EFEKT. Lainete difraktsioon: Difraktsioon on lainete tõkete taha levimise nähtus, see on samuti seotud interferentsiga. Lainete interferents: Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib
jõud ei saa siduda vastasmõjuga ega mingi kindla kehaga. Inerts on nähtus, mitte jõud. Kehale avaldatav mõju võib kutsuda esile keha kiiruse muutumist või deformatsiooni. Näiteks Hooke'i seadus: Vedru pikenemine on võrdeline temale mõjuva jõuga F=k*l (l on pikenemine). Raamatus tehakse katse vankrikesega, mida mõjutavad kaks pingulolevat niiti (omavahel nurga all). Katse näitab, et f1+f2=f ja kiirenduse suund ühtib jõu suunaga, saadakse: v=k*f/m (mass m ja võrdetegur k on skalaarsed suurused, jõud on vektor). Viimane võrrand on klassikalise mehaanika põhivõrrand. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdsete arvväärtustega, suunalt vastupidised ja nad asuvad ühel sirgel. Järeldused: *Suurem kiirendus tekitab suurema deformatsiooni (veoauto ja sõiduauto kokkupõrge) *Jõudude liitmine on mõttetu nad mõjutavad erinevaid kehi.
Ristkoordinaadistikus: n m i xi xC = i =1 M Kui süsteem koosneb lõpmata paljudest m, siis summa läheb üle integraaliks: 1 xc = M x dm Teine võimalus on süsteem taandada vähemahulgaliseks punktmassideks, selleks: 1) Jagame mõtteliselt keha osadeks, mille C saab õelda sümmeetria põhjal 2) Loeme sellise sümmeetrilise osa massi asuvaks tema C-s 3) Rakendame süsteemi massikeskme valemit. 16. Mehaanilise süsteemi impulss ja liikumisseadus. Süsteemi impulss r n r P = pi i =1 ehk r n r P = M v c = mi v i i =1 Süsteemi liikumisseadus Newtoni seadused kehtivad nii punktmassi kohta, kui ka süsteemi kohta. Erinevus vaid see, et valemites kasutatavad jõud, impulsid jne on resultantsuurused. Kiirendus, asukoht jne käivad süsteemi massikeskme C kohta. Järeldus
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resul
nähtus läbib välja tekitanud vool. Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust. Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. I E = -L L induktiivsus (1H, üks henri) t Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Laetud Cu 2 C kondensaatori mahtuvus (1F), kondensaatori E= u vahelduvpinge hetkväärtus elektrivälja energia 2 Vooluga pooli Li 2 L pooli induktiivsus, magnetvälja energia E= i voolutugevuse hetkväärtus 2
nähtus läbib välja tekitanud vool. Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust. Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. I E = -L L induktiivsus (1H, üks henri) t Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Laetud Cu 2 C kondensaatori mahtuvus (1F), kondensaatori E= u vahelduvpinge hetkväärtus elektrivälja energia 2 Vooluga pooli Li 2 L pooli induktiivsus, magnetvälja energia E= i voolutugevuse hetkväärtus 2
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. Nt.
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus määratud suuna ja arvväärtusega Mood vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu. Ühtlane sirgjoonel
122. Millise liikumise korral on punkti tangensiaalkiirendus alati võrdne nulliga? Punkti tangensiaalkiirendus on võrdne nulliga, kui punkti kiirus ajas ei muutu ehk kiirus on konstantne. 123. Millise liikumise korral on punkti normaalkiirendus alati võrdne nulliga? Punkti normaalkiirendus on alati võrdne nulliga sirgjoonelise liikumise korral. 124. Millisele loomuliku koordinaadistiku teljele ei anna ühegi punkti kiirendusvektor iialgi projektsiooni? Binormaalteljestikule ei anna ühegi punkti kiirusvektor kunagi projektsiooni. 125. Millistele loomuliku koordinaadistiku telgedele ei anna punkti kiirusvektor iialgi projektsiooni? Punkti kiirusvektor ei anna iialgi projektsiooni loomuliku koordinaadistiku normaal- ja binormaaltelgedele. 126. Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mööda mingit kõverjoonelist trajektoori?
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. · 1. kihil kun
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Soojusõpetuse lühikonspekt Tõnu Laas 2009-2010 2 Sisukord Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi.......................................................................3 I Molekulaarfüüsika ja termodünaamika..............................................................................................4 1.1.Molekulide mass ja mõõtmed....................................................................................................4 1.2. Süsteemi olek. Protsess. Tasakaaluline protsess.......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip......................................................................................................5 1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine....................................................................................5
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kulgliikumisel jääb iga keh
18) ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid (2.17). Kõrvutades võrrandeid (2.18) ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrranditega at 2 s = s0 + v 0 t + 2 , v = v + at 0 saame analoogiad sirgjoonelist liikumist ja pöördliikumist iseloomustavate suurustega: 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus. s ↔ ϕ v ↔ ω . (2.19) a ↔ ε Valemitest (2.4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v ε = . dt r Et jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu, siis r = const ja me võime kirjutada 1 dv ε= , r dt
Viimane tuleb sellest, et valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune. y’=y z’=z β=v/c √ √ 27. Relativistlik energia. (kineetiline energia) valemid 2 Kogu relativistlik energia E mc v2 1 2 c Kineetiline energia Ekin mc 2 mc 2 , mc on seisuenergia. 2 2 v 1 c2 28. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. p,kulgliikumise energia, Ideaalgaasi ehk ka Clayperon-Mendelejevi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid
56.Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt 57.Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Coulombi seadus: Fe = k , kus k- võrdetegur = 9 * 109 Nm2/C2 Seaduse avastas Prantsuse füüsik Charles Coulomb 1785. aastal. Elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel mõõda mis tahes suletud trajektori võrdub nulliga. Selliste omadustega välju nimetatakse potensiaalväljadeks e. elektrostaatilisteks väljadeks. Väljatugevuse suund välja igas puntis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsele perioodilaengule mõjuva jõu suunaga. 58.Ekvipotensiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
annaabi.ee 
