Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud erinev ,siis oleks see inferentspilt riista kui terviku pöörami
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused)
(selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); · mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. 3. Kuidas mõista väidet, et mass ja energia on samaväärsed (ühe nähtuse kaks väljendusvormi) mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v 4. Millistest komponentidest koosneb keha koguenergia, milles igaüks neist avaldub. Keha energia ja seisuenergia summat nimetatakse koguenergiaks. (seisumassile vastab seisuenergia) 5
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla eri
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik
1. Kuidas leida kahe vektori liitmisel tekkiva vektori pikkust kui on teada liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on: a) samasuunalised; b) vastassuunalised; c) üksteisega risti ? a) Kui vektorid on samasuunalised, siis liitmiseks tuleb nad üksteise otsa panna. b) Kui vektorid on vastassuunalised, siis liitmiseks tuleb nad lahutada. c) Kui vektorid on risti, tuleb liitmiseks kasutada rööpküliku reeglit ( vektorite alguspunktid paigutatakse nii, et alguspunktid ühtivad. Kui soovitakse rohkem kui kahte vektorit kokku liita, tuleb kasutada kolmnurga reeglit; uue vektori algupunkt pannakse eelmise vektori lõpp-punkti. Tuleb arvestada suundasid, saab kuitahes palju vektoreid kokku liita) 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende: a) skalaarkorrutis oleks 0; b) vektorkorrutis oleks 0 ? a) Selleks et skalaarkorrutis oleks null peavad vektorid risti olema. b) Selleks et vektorkorrutis oleks null peab vektorid olema samasihilised. 3. Mis on kohavektor? Mis on nihke
» 8.68 *10 -8 T 1.2 -7 10 *125 * 0.01*sin 30 b)B = » 4.34 *10 -8 T 1.2 2 RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgub laser,mille impulsi kestus on 2,20 0 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? Lahendus: Vaatleme asja kahes taustsüsteemis: S – vaatleja süsteem ja S’ – raketi süsteem kus tema ise on paigal . Kahe süsteemi omavaheline kiirus on u 0.990C. Dt 0 Dt = 1- u 2 / c 2 2.20 m s Dt = = 15.6 m s
Kõik kommentaarid