Boccaccio. Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuglas võttis oma novellides kasutusele sümboolika ja otsis teadlikult traditsioonilisest realismist erinevaid lähenemisviise. Tegevusalad KIRJANDUS- KIRJANIK JUHT KRIITIK Wriedebert Mihkelson TEADLANE TÕLKIJA TOIMETAJA Abikaasa Eloga 1930. Tegevus kirjanikuna NOVELLID ROMAANID REISIKIRJAD MARGINAALID MINIATUURID Tegevus kirjanikuna REISIKIRJAD NOVELLID ROMAANID Teekond Hispaania Popi ja Huhuu Väike Illimar Teekond Põhja-Aafrika Suveöö armastus Felix Ormusson Ühe Norra reisi kroonika Toome helbed MARGINAALID MINIATUURID TÄNAPÄEVAL Fr.Tuglase novelliauhind alates 1971.aastast Sümbolism - 19. SAJ LÕPU JA 20. SAJ
Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Proosa `'noore Wertheri kannatused'' (1774) `'Wilhelm Meisteri õpiaastad'' (1796) Wilhelm Meisteri rännuaastat'' (1829) `'Luule ja tõde'' nelja osaline autobiograafiline romaan üks autobiograafiliste tipp teoseid (1811 1839) `'reisikirjad'', `'itaaliareis`', `'kirjad Sweitsist''. Draamad 1771 `'Götz von Berlichingen'' (16. Saj talupegade sõda Saksamaal) 1773 `'prometheus'' (nimitegelane ei allu Zeusile, vaid kuulutab oma sõprust inimestele ja tööle) 1787 `'Egmont'' 1790 `'torguato Tasso'' 1787 `' Iphigenia Taurises''
rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad Kirjavahetus jne. Sentimentalistid ei uskunud mõistuse kõikvõimsusesse, olles veendunud, et tõelised on ainult tunded. Nende arvates mõjuvad tunded inimhingele puhastavalt.u
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine,
1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis,, Reisikirjad: "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab,, 1957, "Maailm arlekiini kuues,, 1973 Ja veel palju muud Mälestused Pansost Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia. Andrus Kivirähk on Voldemar Panso mälestuste, päevikute ja artiklite põhjal kirjutanud näidendi "Voldemar,,. EMTA Lavakunstikooli seinal on Voldemar Panso bareljeef. Kasutatud kir jandus http://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Panso http://et
Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "Kaksteist" ja teised. Loomingu iseloomustus Ei avaldanud luules tundeid, jäi objektiivseks Värsid laitmatult vormikindlad ja hoolikalt viimistletud Luule on põhilaadilt realislik ning sisaldab peent psühholoogilist analüüsi, vahel ka sarkasm
· Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja-Aafrikast. · 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. · Ajakirja ,,Looming" üks juhtidest. · Valiti Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. · 1918. aastal abiellus ta Eloga. · Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming · Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. · Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi.
Helerin Tamm Asukoht Niagara juba asub Põhja-Ameerikas, Niagara jõel Niagara juga Kliimavööde: lähistroopiline Loodusvöönd: peamiselt okasmetsavöönd ,aga ka tundra Juga jaguneb kaheks: Kitsesaar ja Hobuseraua juga Taimed: ligiduses kasvavad seal kuused, tsuugad, seedrid ja männid Loomastik: sellel alal on metsloomi ohtralt(karu,rebane,skunk,ilves urson jne..) Peamiselt imetajad(193 liiki) Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett Voolu kiirus: 2400 m3/s Rahvuskultuuriselts Kirmas Tähtsus turismiobjektina Turistid külastavad juga aastaringselt, kuna erinevatel aastaaegadel on juga erinevat "nägu".
Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid. o Ajaloolisi isikuid ei kujuta M.Traat ,,Tants aurukatla ümber" ja ,,Pommeri aed" Sõjaainestik: o Lisatud dokumentaalset materjali Kuusberg ,,Üks öö" Ü.Tuulik ,,Sõja jalus" J. Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" 70ndate II poolest hakkas kirjandust mõjutama sõnade ja tegude lahkvenus, avalikustamise kartus. Takistati teravate küsimuste käsitlemist.
klassikalise novelli loojaks. 1925-1971 - psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimas" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismi. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre ("´Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestuste raamatutel, artiklitel ja uurimustel ("Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", Ado Grenzsteini lahkumine"). Teosed: "Väike Illimar" (1962) "Reisikirjad" (1961) "Mälestused" (1960) "Valik kriitilisi töid" (1959) "Eesti kirjameeste selts" (1958) "Juhan Liiv" (1958) "Valik novelle ja miniatuure" (1957)
(1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut realistlikule kujutamisviisile. Bornhöhe realistlikud teosed ei ole saavutanud ta romantiliste ajalooaineliste raamatutega võrreldavat menu. Tähelepanuväärsemad neist on jutustused 1880-te aastate Tallinna elust “Anni neitsipõlv” ja “Kollid” (1902). Bornhöhe reisikirjad on hoogsad ja kujundlikud. Lugu “Usurändajate radadel” jutustab kirjaniku 1898 sooritatud reisist Palestiinasse ja Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. Bornhöhe on avaldanud tõlkeid saksa ja vene keelest. Bornhöhe looming ei ole kuigi ulatuslik, kuid see on olnud jätkuvalt populaarne, ta ajaloolised jutustused kuuluvad eesti kirjandusklassikasse ja noorsookirjanduse kullafondi.
Tegutses 1905-1915 Anti välja viis "Noor-Eesti" albumit Sai nime Soomes ilmuva väljaande järgi Rühmituse liikmed Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 20.sajandi alguse üks oluline luuletaja tema kõnest sai ,,Noor Eesti`` 1 albumi sissejuhatus eesti kirjandusteaduse looja ja põhjendaja akadeemiline õpetaja Friedebert Tuglas Elas ja töötas aastatel 1886-1971 Novellid, romaanid, reisikirjad, miniatuurid, monograafiad, tõlked Varasemad novellid kujutavad realistlikult ja kriitiliselt Eesti ühiskonda 20. sajandi alguses Osales veel kirjandusrühmituses Siuru ja Tarapita Oli Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusajakirja Looming asutaja Teda võib nimetada ka sõnadega maalijaks Ta on toonud eesti keelde uusi värvinimetusi On üks tuntuimaid iseõppijaid eesti kultuuriloos Johannes Aavik Oli eesti keeleteadlane
· "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" Muud: · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Au"- näidend Täiendav informatsioon: Keeled: Eesti keel: emakeel Saksa keel Vene keel: Inglise keel Soome keel: Itaalia keel: Hobid: lugemine, teatrite külastamine
id=348329 · Noorim debütant, loodusluule · "Pilvede püha" (1965) ja "Taevaste tuul" (1968). · "Lauludemüüja" (1968) · "Pildi sisse minek" (1973) Jaan Kaplinski (1941) · http://www.epl.ee/artikkel/402796 · Sündis Tartus · isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu · lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina · Eesti Kirjanike Liit, 40 kirja, Eesti Kongress, Riigikogu (1992-93) · Proosa- romaanid, ulmejutud, reisikirjad, esseed, mälestusraamatud · Luule- kogu "Tuulest ja värvidest" (1965) http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html · http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kirjandus/Kuuek%C3%BCmnendad/Jaan_Kaplisnki/?max Mats Traat (1936) · http://uus.www.valgamaalane.ee/071206/esileht/kultuur/25008186_foto.php?&Y=2007&M=1 Andres Ehin (1940) · http://n2dalaautor.wordpress.com/2009/05/06/andres-ehin/ Aitäh!
Umbes aasta 1848 paiku Liszt väsis ja asus paiksemale elule Weimari. 8. Liszt ja Genf Aastal 1835 läks Liszt elama Sveitsi. Hakkas Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatama. Tegeles pideva enesetäiendamisega luges kirjandust, kirjutas artikleid. Lisaks sellele visandas ta Genfis klaveripalade tsükli "Rännakuaastad" esimese vihiku esimese variandi. Ta oli teinud suuri samme see oli Paganini eeskuju ja suure töö tulemus. 9. Muusika bakalaureuse reisikirjad. Aastal 1837 läks Itaaliasse. ,,Muusika bakalaureuse reisikirjad", kritiseerib teravalt sealset olustikku. 10. Adam Liszt Oli Ferenc Liszti isa. Töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena. Oli poja esimeseks õpetajaks. Oma töö kõrvalt mängis ta Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Hoolitses poja haridustee eest, oli kogunud ka väikese rahasumma, et poisile haridust anda. Ferenc Liszti oli tema ainus laps. 11. Liszt ja Ungari külastus.
*korduvad värvid *loodusdetailid ja esemed Kirjandusikud rõhmitused *Noor -Eesti 1905 1916 (Tartus) *,,Siuru" 1917 1919 (Tallinnas) *,,Tarapita" 1921 1922 Tuglas kirjanduselu organiseerija *Eesti kulutuurikapitali mõtte üks algatajaid(alates 1925 ) *Eesti Kirjanikkude Liidu looja (1922) *Ajakiri ,,Looming" esimene toimetaja oli Tuglas (1923) *Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse" 1918 *,,Teekond Põhja-Aafrikasse 1928-1930 *,,Ühe Norra reisi Kroonika" 1939 Kirjanduslikud uurimused: *,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" 1909 *,,Kirjanduslik stiil" 1912 *,,Ado Grenzsteini lahkumine" 1917 *Juhan Liiv" 1927 *,,Eesti kirjameeste Selts" 1932 *,,Lühike eesti kirjanduslugu" Tuglase novelliauhinna laureaadid: 1971. aastast antakse välja Fr. Tuglase novelliauhinda Underi- Tuglase majamuuseum Väikese Illimari tänaval Marginaalia
domineerimisest.Laikmaa tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Austriasse ja Soome ning asutas 1903. a. ateljeekooli (Tallinnas esimene Eesti Kunstiõppeasutus) ja 1907. a. Eesti Kunstiseltsi.Samuti korraldas ta näitusi ja vanavara ainelist kogumist. 1907-09.a oli Laikmaa maapaos ja töötas peamiselt Soomes.Ta reisis 1909-13.a Lääne-Euroopa kunstilinnades ning elas 1910-12 .a Capril ja Tuneesias; avaldas muljeid ajakirjanduses ("reisikirjad "Teelt") ning lõi neil aastail palju maastikumaale. Aastatel 1913-32 töötas ta Tallinnas loovkunstnikuna ning pedagoogina, aastani 1920 oli ta ka Eesti Kunstiseltsis, Eesti rahva Muuseumis jm. Laikmaa maalis sel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maalid, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära ja mitu autoportreed. Hakkas samal ajal viljelema lillemaali. Laikmaa töötas pastelltehnikas ja tõi selle sajandi algul Eesti maalikunsti
Tema vagabundiromaanid ,,Toomas Nipernaadi" ja ,,Ekke Moor" vastandavad tegelikkuse ja unistustemaailma, tõsise töötegija ja rändaja-poeedihinge. F. Tuglas Oli silmapaistvaim rühmituse liige. Pani aluse eesti eesti uusromantilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Kirjutas J. Liivist monograafia. Hämmastab oma loomingi zanrilise mitmekesisusega- uurimused, kriitika, reisikirjad, memuaarid. Omapärased, novelliliku ülesehitusega romaanid: ,,Felix Ormusson" ja ,,Väike Illimar". J. Semper Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik (üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest) ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Semper kirjutas 1944. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks. A. Adson Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.
Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Individualism. Looming väljendas isiklikke tundeid ja elamusi. Liikmed- Marie Under- visuaalne, maaliline kujutus, uudne armastuslüürika Henrik Visnapuu- lõhestunud inimene, andis luuletustes edasi loodushääli. Armastus-ja isamaaline luule. (nt. ,,Suviöö") Johannes Semper kirjutanud sõnad Eesti NSV hümnile Artur Adson Friedebert Tuglas- novellikirjutaja, kriitik, reisikirjad. August Gailit- kuulsaim följeton ,, Sinises tualetis daam" Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal soiku jäänud kirjandus. Gailit kritiseeris rühmituskaaslaste luulet liigromantiliseks, Siuru tegevus lõpetati 20.jaanuar. Tarapita Kirjanduspoliitiline rühmitus, tegutses 1921 1922. Teadvustas kultuuri kehva olukorda, võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Astusid võitlusse sotsiaalsete pahedega. Kohaliku kultuuri ja kirjanduse eest kõneleja.
1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päevaraamatud 1946–1956", II (2007) Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed Juhan Smuuli "Lea„ "Kihnu Jõnn„ Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi" silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal Oskar Lutsu "Kevade„
mind!" Paremad ajad on ees! Promet suri 16.veerbuar 2007 Rahul kõigega! Alati tuleb elada olevikus, mitte minevikus või tulevikus. Lilli Prometi mitmekülgsus: Neli filmi "Roosa kübar", "Tütarlaps mustas", "Ühe suve akvarellid" ja "Pimedad aknad". Kaks näidendit "Los Caprichos" ning "Else, Teeba prints". Sõnad laulule ,,See pole see"(1969). Raamatud on väga erinevad: luule, miniatuurid, novellid, romaanid, jutustused, reisikirjad jne. Iseloomustatud: ,,Tõeline daam." ,,Edev naine: ,,Oh, oleksin ma seda teadnud, et pilti tullakse tegema! Ma oleksin ennast sättinud!"" ,,Promet pildistab ja jutustab, maalib ja stiliseerib. " ,,Pilpake võimsas veevoolus ja naine suures eluvõitluses neil kahel on palju ühist." ,,Lillil on suurepärane keskendumisoskus ja erakordne detailimeel." "See tee on nüüd lõppenud, kirjutatu jääb ja alati leidub keegi, kes selle juurde naaseb."
· Päris nimi Eduard Brunberg · Esik jutt ,,Röövel ja mõisnik" (15 aastaselt) · On kirjutatud ajaloolist proosat (romantiline, seikluslik) · Võttis eeskuju Walter Scottilt · Raamatud: - ,,Tasuja" - 1343. a. Jüriöö ülestõus - ,,Villu võitlused" - Jüriöö ülestõus - ,,Vürst Gabriel" - Liivi sõda · Jutustused: - ,,Tallinna narrid ja narrikesed" - Naeruvääristatakse inimeste pahesid (,,Kuulsuste narrid") · Reisikirjad: - ,,Volgal" · On tegelenud tõlkimisega: ,,Don Quijote" KÜSIMUSED: 1. Liivimaa kroonika (kes, millal, mida sisaldas) - Ajalugu, misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juurde kuni Saaremaa allaheitmiseni. 2. Esimene eestikeelse trükise ilmumine - 1525.a. 3. Esimese eestikeelse säilinud trükise ilmumine - 1535.a. 4. Kes ja Millal tõlkis Piibli eesti keelde? - Anton Thor Helle 1739.a. 5. Kes on Käsu Hans?
Oma muusikaoskuseid ta arendas juba varasemates eluaastates, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Esimene muusika riist oli tal mänguklaver, millega ta laulis. Lugema ta hakkas ilma kõrvalise abita, kirjutamise õpetas vanaisa. Oma muusika teed aitas tal rajada tema ema, kes suunas oma last Jõgeva Laste Muusikakooli. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminaalid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Alole kõige rohkem meeldis "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi
tugev, nii et lõpetas keskkooli heade hinnete ja auhinnaga. Reporter laseb tänapäeva õpilastel Bornhöhed iseloomustada. Õpilased iseloomustavad Bornhöhed kui üliandekat inimest. Jutujärg jõuab tema reisikirjeldusteni. Ta räägib reporterile, et tema suurimaks kireks noorusajal oli reisimine, ta jõudis ära käia Idamaadel, kus tal oli ühe kaunitari peigmehe armukadeduse pärast peaaegu elu kaalul. Pealelugeja loeb tsitaadi raamatust ,,Jutud ja reisikirjad". ,,Nüüd algas kole võitlus elu pärast meie vahel. Selsamal ajal möirgas torm ja peksis rasket vihma meie pähe, määratud lained käisid meist üle ja pilkane pimedus tegi loodusevägede ja inimeste viha mässamise veel koledamaks. Kalosakis võitles kui metsaline. Vagane mees oli surmasuus tiigriks saanud..." Rahvas plaksutab. Reporter jätkab rääkides Bornhöhe teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad"
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad.
· Õppinud Tartu linnakoolis ja Treffneri Gümnaasiumis · prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija · Elas peaaegu 11 aastat paguluses Looming · Omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad · Omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming Teosed · Novelliraamatud "Hingemaa" (1906) "Saatus" (1917) · Romaan "Väike Illimar"(1937) · Reisikirjad "Teekond Hispaania" "Ühe Norra reisi kroonika" Artur Adson · Eluaastad 1889 1977 · Sündis LõunaEestis Sännas · Õppinud Tartu Ülikoolis, töötas maamõõtjana Pihkva kubermangus · luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist · 1944. aastal emigreerus Rootsi Looming · Omane sakraliseerivate armulaulude ja lapsepõlvemaade sidumine vanaaegsete motiivide ja maastikega · Valdavalt surma ja kaduvikumeeleolud
ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jms. Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad, alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad, sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19.sajandil. 19. - 20. sajandi vahetuseks hakkas rahvaluuleteadus iseseisvana välja kujunema, eristudes etnograafiast ja arheoloogiast. Eesti rahvaluuleteaduses sai ainuvaldavaks võrdlev- ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi.
2.3 Hiina olulisemad leiutised olid kompass, paber, must püssirohi ja seismoskoop. (1p) 2.4 Hiinas oli kolme astmeline eksamite süsteem. Põhilektüür koosnes 13 kirjatööst, tähtsamad nn ,,Viisraamatusse" . Kuni 807.a olid eksamid suulised,hiljem kirjalikud. Eksamid toimusid kolmes etapis. (2p) 2.5 Olulise tõuke andis kultuuri arengule trükikunsti leiutamine 6 sajandil. 8 sajandil ilmus maailma esimene ajaleht. Suuri edusamme tegi ka hiina kirjandus. Kujunesid uued proosazanrid: reisikirjad, kangelaseeposed, looduskirjeldused jne. Suurt tunust kogus ka maalikunst, tekkisid uued maalizanris. (2p) 3.Ühenda joonega inimene ning tema sünni-ja surma aasta. (5p) Kong Fuzi 551-479 eKr Li Bo 701-762 Wang Wei 699-759 Du Fu 712-770 Zhu Xi 1130-1200 4. Seleta mõisted. (3p) Hiina hieroglüüfkiri - Arenes välja piltkirjast. Kus on 26 ladina tähest koosnev alfabeet.
Lennart Meri 1929-2006 Elas noorena mitmes välisriigis ja varakult valdas mitmeid keeli. Ta küüditati juba noorena töölaagrisse metsatööliseks, paari aasta pärast naases tagasi eestisse. Lõpetas tartu ülikooli ajaloolasena. Leiab tööd vanemuises. Tal ei lubatud töötada ajaloolasena. Teeb ekspeditsiooni reisi kesk-aasiasse ja jätab sellest ka maha reisikirja mitmes keeles. Reisib ka siberisse kus valmivad taas reisikirjad. Tagsi eestisse tulles leiab tööd Tallinn Filmis stsenaristi ja produtsendina. Lõi kokku 5 filmi ise. Tema onupoeg oli üks küüditajate organiseerijatest ning tänu sellele sisaldavad Lennarti filmid palju originaalseid materjale. Meri huvitus meie hõimurahvaste ajaloost ja kultuurist. Tema tuntuim teos on "hõbevalge". Töötas ka eesti kirjanike liidu välissuhete sekretärina kus rajas palju väliskontaktide võrke. Meri oli väga hea suhtleja
Päris tihti räägitakse nendes novellides armastusest. Novellides „Suveöö armastus“ ja „Toome helbed“ kirjutab Tuglas armastusest eri vaatepunktidest. Tuglase kaks kõige tähtsamat romaani on „Felix Ormisson“ ,mis ilmus aastal 1915 ja „Väike Illimar“, mis ilmus aastal 1937. „Felix Ormisson“ peegeldab ajajärgu vastuolusid. „Väike Illimar“ on realistlik romaan, mis kujutab tema lapsepõlve. Emigratsioonis olles reisis Tuglas palju, kirjutas reisikirjad „Teekond Hispaania“ (1918) , „Teekond Põhja-Aafrika“ ja pani nendega aluse ka eesti kunstipärasele reisikirjale. 2.2 Tõlkija Friedebert Tuglas on tõlkinud eesti keelde mitmeid raamatuid, näiteks A. Kivi romaani „Seitse venda“ ja A. Tolstoi romaani „Peeter Esimene“. Peale selle ka põhiosa A. Kalda loomingust ja palju A. Tsehhovi novelle. 2.3 Kriitik ja kirjandusteadlane Tuglas on avaldanud ka monograafiaid, uurimusi ja kirjanduskriitikat
Isa oli jõukas advokaat Hakkas lugema Voltaire'i ja Rousseau'd Lääne-Alpides Grenoble'is sündinud. Isa oli rojalist(Kuninga pooldaja) Vanaisa pooldas vabariiki. Õpib tehnikat, matemaatikas pädev. Elas Itaalias. Tema arvates on itaallased aktiivsemad, tahtejõukamad. Looming on itaaliaga seotud LOOMING ESSEED: "Haydn'i, Mozarti ja Metastario elu"(1814) "Napoleoni elu" (1817) "Maalikunsti ajalugu Itaalias"(1817) BIOGRAAFIA: "Rossini elu" PSÜHHOLOOGILINE ROMAAN: "Punane ja must" REISIKIRJAD: "Rooma, Napoli ja Firenze" (1817) "Jalutuskäigud Roomas" (1829) ROMAANID: "Parma klooster" "Armance" õnn= armastus + töö Nõu kirjandusele: kaasaegsus, selgus ja loogika Stendhali arvates inimene elab elu kirglikult ja mitte laisalt ja igavalt. "Punane ja must" moto: "Tõtt, karmi tõtt!" Romaani peategelane on Julien Sorel, kes on puusepa poeg, õppinud selgeks ladina keele. Plaan edasi jõuda naiste abil. Usub pigem Napoleoni kui piiblit. Esimene samm on koduõpetaja koht
oma mööbliga korter. Need aastad olid majanduslikult suhteliselt kindlustatud. Saadi honorari uute jutustuste ja artiklite eest eesti lehtedele. 1911 aastal reisis ta Ameerikasse. Ta abikaasa oli eelmisel aastal New Yorki tööle läinud ühte eestikeelset töölislehte toimetama. Tal oli palju sekeldusi maale jõudes ja sealne elulaad ei meeldinud talle kuidagi. Nii tulid Vilde ja Jürmann juba mõne kuu pärast tagasi Euroopasse. Peale seda ilmusid tal mõned iroonilised reisikirjad sellest Ameerika-reisist. Pikemalt jäädi elama Taani,Kopenhaagenisse ja seal meeldis Vildele väga. Rahamured muidugi kimbutasid ka seal. Aastast 1912 pühendas ta oma loomingulise jõu näidendite kirjutamisele ja romaanile „Mäeküla piimamees“. Sellel ajalõigul pühendab ta oma tööd emantsipeerunud naistele mõeldes. Vilde varasemates töödes esinevad ideaalnaised ei võitle enese kui inimese õiguste eest, vaid ainult oma südamearmastuse eest. Nüüd Vilde sellega enam ei lepi
18. ,,Tõtt, karmi tõtt" viitab vast sellele, et autor üritab olla võimalikult täpne, otsekohene ja piinlikult aus. 19. Teose ,,Punane ja must" peategelane on külasepa poeg Julien Sorel, kes võitleb iseenda ja ühiskonnaga, mis teda sellisena, nagu ta on, ei aktsepteeri. 20. Beilism tähendab küünilist minakultust elust tuleb kõik rikkused välja kaevata, koguda ebatavalisi kogemusi. 21. Stendhali teosed on nt romaan ,,Punane ja must", romaan ,,Parma klooster", reisikirjad ,,Rooma, Napoli ja Firenze", romantiline esikromaan ,,Armance". 22. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal, Tours'i linnas, sai hea koolihariduse, lõpetas Pariisi juriidilise kooli. Kuigi temast sai jurist, ei töötanud ta kunagi sel ametikohal, ometi proovis ta kätt äris, teades kogu aeg, et temast saab kirjanik. 23. Balzaci suurteoseks pidi saama ,,Jumalik komöödia", mis pidi koosnema 140 romaanist, valmis sai vaid 90. Pealkirja jaoks sai ta kahtlemata inspiratsiooni Dante
Tuntumad luuletused:''Kevade tunne'', ''Talvine õhtu''. Ridala oli N.E keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Fr.Tuglas- Pani aluse eesti uusromnatismilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, omad laadis esinduslik ja heatasemeline. Novelliraamatud: ''hingemaa''(1906), ''Saatus''(1917), ''Raskuse vaim''(1920). Romaanid: ''Felix Ormusson'', ''Väike Illumar''. Reisikirjad:''Teekond Hispaania'', ''Teekond Põhja-Aafrika''. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas. Nõmmel Tuglase viimases elupaigas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat. Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud,
Aastal 1835 asus Liszt elama Šveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise. Siin asus ta enese täiendamisele. Genfis visandas ta klaveripalade tsükli "Rännakuaastad" esimese vihiku esimese variandi. Ja kui aasta hiljem Liszt taas Pariisis esines, märkasid kõik, missuguseid suuri edusamme oli ta teinud. See oli Paganini eeskuju ja suure töö vili. 9. Muusika bakalaureuse kirjad Aastal 1837 läks Itaaliasse. „Muusika bakalaureuse reisikirjad“, kritiseerib teravalt sealset olustikku. 10. Adam Liszt Ta oli Fernec Liszti isa. Ta oli vürst Esterhazy juures ametnik ja tegeles ka harrastusmuusikuna. Isa toetas oma poega. Oli õpetaja Ferencile alates ajast, kui Ferenc sai 5 aastaseks. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. 11. Liszt ja Ungari külastused 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Alates 1867
mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja
Skandinaavia ülikkond rajas oma poliitilise süsteemi. See tugines sõjakusel ja rikkalikul kinkimisel. Siin ei tunnistatud roomlust ega ladina keelt. Rooma impeerium lang. 395a. Elati külaühiskonnas, tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega. Kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Tugevaim kuningariik oli Sveariket(sveade riik). Skandinaavlaste suurim keskus oli Uppsala. Skandinaavia arheoloogilised leiud: ehted,mündid. Skandinaavlastest jutustavad Allikad: reisikirjad-Tacitus"Germania", kroonikad-Bremeni Adama kroonika; tal on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi. Väidet., et skandinaavlased on amatsoonid ja kükloobid, kes korraldavad verepidusid. Eeposed- Germaanlasde vanim eepos munk 8.saj. ,,beowulf"(oli götalaste kuningas). Veel üks eepos ,,Edda", mis koosneb vanemast Eddast" ja nooremast". Vanem-Edda kirjel. Jumalaid, kangelasi, elutarku. Vaadeldakse maailma 3-st tsoonist: kesktalu, välistalu, meri. Saagad-neis kirjeld
ma pole ikka veel pajatanud lugu, mida ma tahtsin pajatada, ja pole kindel, et see mul kunagi õnnestub, aga just selles peitubki filmikunsti seikluslik külg." on öelnud hispaania filmirezissöör Pedro Almodovar. Teiseks, väga odavaks ja lihtsaks, variandiks argimurede unustamiseks on raamatute lugemine. Raamatukogust raamatute laenutamine on tasuta ja seega igaühele kättesaadav. Raamatuid on erinevatele maitsetele: reisikirjad, romaanid, noorsooromaanid, elulood, ajaloolised romaanid, romantilised naistekad, ulme- ja kriminaalromaanid jne. Tuleb lihtsalt minna raamatukokku ja leida see sobiv. Samal nõul oli ka inglise filosoof Francis Bacon: ,,Ajalooraamatud teevad targaks, luule vaimukaks, matemaatika nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, loogika ja kõnekunst osavaks väitlejaks." Kui valida ei oska, siis saab töötaja käest küsida ning üheskoos lõpuks ka raamatu välja valida
Skandinaavia ülikkond rajas oma poliitilise süsteemi. See tugines sõjakusel ja rikkalikul kinkimisel. Siin ei tunnistatud roomlust ega ladina keelt. Rooma impeerium lang. 395a. Elati külaühiskonnas, tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega. Kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Tugevaim kuningariik oli Sveariket(sveade riik). Skandinaavlaste suurim keskus oli Uppsala. Skandinaavia arheoloogilised leiud: ehted,mündid. Skandinaavlastest jutustavad Allikad: reisikirjad-Tacitus"Germania", kroonikad-Bremeni Adama kroonika; tal on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi. Väidet., et skandinaavlased on amatsoonid ja kükloobid, kes korraldavad verepidusid. Eeposed- Germaanlasde vanim eepos munk 8.saj. ,,beowulf"(oli götalaste kuningas). Veel üks eepos ,,Edda", mis koosneb vanemast Eddast" ja nooremast". Vanem-Edda kirjel. Jumalaid, kangelasi, elutarku. Vaadeldakse maailma 3-st tsoonist: kesktalu, välistalu, meri. Saagad-neis kirjeld
Rooma impeerium langeb 395.aastal aga ei mõjutanud Skandinaaviat. Elati külaühiskonnas,tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega,kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Väikesi kuningriike oli mitu,neist kõige tugevaim oli Svearikest-`Sveade riik'. Suurimaks keskuseks kujunes Vana-Uppsala. Skandinaavia ei olnud päriselt muust maailmast ära lõigatud,sellele viitavad arheoloogilised leiud(ehted,mündid) ja mütoloogia.Ajavahemikus 800-1050 valitses siin viikingite kultuur.- allikad: reisikirjad,eeposed,kroonikad,saagad,ruunikirjad. Tacitus ,,Germaania''- 1.saj, ta mainib oma reisikirjades ka Eestit(Aestii). Munk 8.saj kirjutas,,Beowulf''- germaanlaste vanim kangelaseepos,tegevus 512-520 ja räägib Beowulfist e göötalaste kuningast. Bremeni Adama kroonikas on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi,väidab et skandinaavlased on amatsoonid ja gükloobid,et nad korraldavad verepidustusi(ohverdamised) ning iga mees pidi ohverdama 7 elu.
Elu pärast surma on teema, mille kohta midagi väga kindlat väita ei saa. Läbi ajaloo on see olnud eelkõige suurte religioonide pärusmaa, kuid ka filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub? Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab. See on suhteliselt uudne seisukoht inimajaloos, kujunes välja teaduse domineerimisega religiooni üle ja on sügavalt mõjutanud kooliharidust.
Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele
2 kuud vanglas. Seal valmib pikem proosaluuletus ,,Meri", kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904-1914 on paguluses, enamasti Soomes, kuid rändab palju. Eestisse saabub tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. Alustab kirjanduselu organiseerijana. Rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja- Aafrikast. Valitakse Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. Peale riigipööret läheb alguses nõukogude korraga justkui kaasa. 1941. ilmub novell ,,Viimne tervitus", mis on riigivastane ludu. Plaanib põgeneda kuid jääb füüsiliselt hiljaks. 1946. sai rahvakirjaniku aunimetuse kuid 1949 kuulutati kodanlikuks natsionalistiks ja visati kirjanike liidust välja, lisaks keelustati ka tema looming. Peale 1956
kõik, mis suulisele iseloomulik. kirjeldamisel on juba olemas pühakiri juba olemas. tsükliline ajaarvamine.üleloomulikkus pole kohane. suuline ja kirjalik on paralleelselt nt rituaalid 3) teaduslik-teoreetiline - usulisi rituaale pole, psühholoogilist käitumist on küll->tseremooniad. teadmised maailmapildist ei põhine uskumisel, kogemustel, vaid informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud. RAHVAUSUNDI UURIMINE *19.saj hakati rl kirja panema *krooonikad, reisikirjad, pastorite aruanded *reisikirjad - autor ei kirjelda, mida nad näevad, aga ei võta midagi ka ette, et seda muuta. kirjeldatakse kõike tervikuna *aruanded - mismoodi Jumala asjad külades arenevad *rahvausundeid saab uurida juttude, laulude, lühivormide kaudu- *hing-ruumiline, tunnete ha emotsioonide ala. nt hing sai täis. hing on südame lähedal, sest hingega tegema-südamega tegema *vaim-seotud psüühikaga, intellektuaalsusega *meel-mälu asukoht nt meelest läks ära
koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat. Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Veneetsiasse tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa. Kohale jõudis ta 1295. aastal. Marco Polo`t peetakse üheks suurimaks maailmaränduriks. Marco Polo reisides on kaheldud keskajast tänapäevani. Üks põhjus on see, et peale reisiraamatu nappide andmete pole Marcost midagi teada. Raamat ütleb, et 1271
Esi meseks õp etajaks oli õp etaja Oja maa. Esi meseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hilje m Jüri Lees m ent. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates e ma suunamisel, kuid ka ise oli muusikast v äga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esi mese loo kirjutas muusikakooli kol mandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult luge ma. Le m mikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võibolla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele
Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem tuli Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid O. Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli matemaatikas, aga üheks nõrgemaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele
Kirjandusmuuseumi töötajate kollektiivis? 10. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta leidub: keskaja kroonikates (nt Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikas" (13.sajand)) esimesed kirjalikud allikad ja kõik on esitatud võõrast vaatepunktist; varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad (nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588)); kohtudokumendites (17.sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W
Marco Polo Veneetsia linnriigis 1254. aastal sündinud kaupmees ja maadeuurija Marco Polo saabus umbes 1275. aastal oma kahe onu Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti köitsid teda seal mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Tolle aja inimeste teadmised kaugetest maadest põhinesid enamasti legendidel või ebausul. Nii arvati, et maa nimega India on muinasjutumaa, mis kubiseb aardeist ja veidratest koletistest. Teekond avamerel oli paljudele inimestele hirmuäratav mõte
1. Jutustused · "Musta mantliga mees" · "Kurjal teel" 1. Kogumikud · "Jutustused" (1913) · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) 1.Jutukesed ja jutud · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" 1. Muud · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Au"- näidend Kahe E.Vilde jutu kokkuvõte Minu pommid E. Vilde
annaabi.ee 
