11%. Suurim muutus jooksevkontol puudutas tööjõu- ja kapitalitulu, mille netoväljavool kahekordistus ning ulatus 206 mln euroni. Suurema osa tulukonto käibest moodustas välisinvesteeringutega seotud kapitalitulu. Mitteresidentide Eestisse paigutatud investeeringutelt teenitud tulu ületas residentide välismaal teenitud tulu 251 mln euro võrra, kasvades ligi 80%. Valdavalt põhjustas investeerimistulu kasvu välismaistelt otseinvesteeringutelt teenitud jaotamata kasum ehk reinvesteeritud tulu, mille arvestuslik netoväljavool kahekordistus. Tulukonto saldole avaldas positiivset mõju tööjõutulude ülejäägi 40% kasv. Eesti residentide poolt välisriikides teenitud tulu ületas Eestis välistööjõule makstavat tulu 45 mln euro võrra, mis kinnitab välismaal töötamise hoogustumist. Esimeses kvartalis laekus jooksev- ja kapitaliülekannetena kokku 194 mln eurot ehk 2,5 korda enam kui aasta varem. Põhiline osa laekus kapitalikonto kaudu Euroopa Liidu
13. Mis on põhierinevus ühistu ja aktsiaseltsi vahel? Ühistu ei ole kapitali õhing, sest kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest 15. Too näiteid, kuidas Eestis teostatakse ettevõtluspoliitikat? · Stardiabi 100 000.- alustavale ettevõttele · Toetus ettevõtte tootearenduseks ja uue toote rakendusuuringuteks(35-50% projekti mahust) · Toetus infrastruktuuri arendamiseks kuni 75% projekti mahust · Reinvesteeritud tulu(kasum) ei maksustata tulumaksuga · Toetus eksportööridele 16. Nim ettevõtluspoliitika peamised eesmärgid? · Et rohkem tööd pakkuda (võimalikult hea töö) · Riik saaks raha
Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 100% isikliku varaga vastutavad järgmiste äriühingute omanikud Vali üks või enam: füüsilisest isikust ettevõtja täisühing mittetulundusühing osaühing usaldusühing Tagasiside Õige vastus on: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing 4 Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 10 senti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 Äriühingutel maksustatakse reinvesteeritud kasum. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Reinvesteeritud kasum on jaotamata kasum, seni kuni kasumit ei ole otsustatud välja maksta dividendideks, ei ole ka tulumaksukohustust. Õige vastus on 'väär'. 3 Osakapitali miinimumsuurus on 2 500 eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb kasumi saamise eesmärgil. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi mõjutavad eelkõige kapitalimaksud maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist. Lisaks tarbimisele võib maksude abil mõjutada ka majandussubjektide teisi tegevusi (maksuvabastuste andmine). Eestis kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust. Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused. Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks. Riigi sekkumine majandusse toimub järgmistel juhtudel: Kogutoodang langeb ja töötus kasvab depressioon ehk majanduslangus.
Maksebilansi jooksevkonto ülejäägi põhjused on järgmised: · Välisnõudluse taastumine soodustas kaupade ja teenuste eksporti ning Eestisse paigutatud välismaiste otseinvesteeringute tulususe kasvu. · Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi ülejääk suurenes aastaga 40% ning oli 1,1 mld eurot ehk 7,6% SKPst. Kaupade eksport suurenes enam kui kolmandiku võrra. · Tulu netoväljavool, mis hõlmas valdavalt reinvesteeritud tulu, kasvas kaks korda. · Eesti kulla- ja välisvaluutareservid vähenesid 831 mln euro võrra, mille peamine põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude alandamine seoses ettevalmistusega eurosüsteemiga ühinemiseks. · Eesti majanduse koguvälisvõlg alanes aastaga 5% ning moodustas aasta lõpus 16,6 mld eurot, olles 14% suurem kui SKP. Võlakoormuse vähenemise
11'000 € ei ole suur summa, eriti kui seda tuleks jagada kolme vahel veel välja. Samas raha süüa ei küsi ning oleks temaga nõus, kes ütles et järgmine aasta! LAHENDUSED SAATA AADRESSILE: [email protected] hiljemalt 19.10. AS xxx 0 tulu TM 100,000 20,000 450,000 90,000 450,000 90,000 1,000,000 200,000 Reinvesteeritud tootlus 121,000 -> 11,000 [email protected] hiljemalt 19.10.2016. ÜLESANNE 138 (CAPM & WACC). Ettevõtte finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%
· Üksikisiku tulumaks- Seda maksab üksikisik oma tulude pealt. · Praegu ( 29.09.2010) on maksumäär 21% Maksumäär on kas : 1)Proportsionaalne määr- Kõik maksavad ühe maksumäära alusel ( Eestis on nii) 2) Progressiivne ehk astmeline- Suuremate tulude saajad maksavad rohkem. 3) Regressiivne määr- Mida rohkem inimene teenib, seda väiksem määr läheb käibemaksule. Eestis on ka maksuvabatulu ( 2250kr kuus) ETTEVÕTTE TULUMAKS- Alates 2000.aastast on reinvesteeritud kasum ( ettevõttesse jäänud kasum) maksuvaba. SOTSIAALMAKS · Maks, mida ettevõtja maksab oma palgafondilt. · Alates 2000.aastast on ta riigieelarve koosseisus. · On kindla suunitlusega · Üksikisiku tulumaks on üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tuluallikaid. · Sotsiaalmaksu suurus on 33% 33% - 20% läheb pensionifondi ja 13% läheb haigekassasse. ( Lisaks sotsiaalmaksule maksab ettevõtja töötaja pealt 1,4% töötuskindlustusamaksu- st
1999. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisi. 1999. aasta 7. märtsil toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega 2. ja 3. kohta Isamaaliiduga. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. 2000-2001 1. jaanuarist 2000 kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999.aasta parlamendivalimistel, mida alguses oponendid tublisti kritiseerisid, kuid mis tänaseks on vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui maailmas. 2001.aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond esimesena Eestis sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. 2001
aidata. o Riigikaitses tuleb eelkõige investeerida sõdurite väljaõppesse ja rajatistesse ning mitte kulutada ülemäära palju vahendeid relvastuse hankimisele. Eesti sõjavägi peab baseeruma moodsal kergerelvastusel, mobiilsel ja kõrgetasemelisel tegutsemisel ning kõrgel lahingumoraalil. o Eesti peab tegema heanaaberlikku koostööd kõigi oma naabritega, seetõttu ei tohi Eesti Venemaale selga keerata. o Pooldame ettevõtte tulumaksu puudumist reinvesteeritud kasumilt ja madala määraga proportsionaalset üksikisiku tulumaksu. o Eestis kasutuselolevaks rahaühikuks peab ka tulevikus jääma Eesti kroon. Eesti rahapoliitika peab põhinema valuutakomiteesüsteemil ja krooni stabiilse vahetuskursi tagamisel. Eesti krooni kurss peab jääma seotuks euro kursiga. Eestimaa Rohelised Maailmavaade: o Peame pühaks igaühe õigust puhtale õhule ja veele ning loeme lubamatuks
tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonna populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk minimaalne riigi sekkumine. Paremtsentrismi iseloomustab suund traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole. Nad on oma ideoloogiast hoidnud kinni, mis kajastub nende tegudest, ütlemistest ja ajaloost. Nende üks suurim tegu toimus 1. jaanuaril 2000. aastal, kui nad kaotasid Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaksu ettevõttesse reinvesteeritud kasumilt. Tänaseks on see vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Samuti tegeleb erakond siiani emapalgaga, mis on aidanud kaasa sündide arvu kasvule Eestis. Kõige märkimisväärsemat tähelepanu on arvatavasti pälvinud üksikisiku tulumaksu alandamine 2005.a.-2015.aastal, mille ajal suudeti alandada tulumaksu 26%-st 20%-ni. Valimised 2019. aasta valimiste loosung oli “Parem Eesti
Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. EML peab õigeks tõsta lähetuskulude päevaraha ja töötaja isikliku sõiduautohüvitise määrasid, viies need vastavusse tegelike kuludega. EML peab õigeks tulumaksuseaduse muudatusi, mis vabastaksid füüsilise isiku reinvesteeritud kapitalitulu tulumaksust. Maksusüsteem peab soodustama säästmist ja investeerimist. 6 Maksukoormust suurendavate muudatuste sisseviimisel tuleb arvestada õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Lubamatu on maksukohustuste tagasiulatuv kehtestamine, samuti tähtajaliste maksusoodustuste ennetähtaegne tühistamine või
a) põhivara kiiremaks maha kirjutamiseks ja b) möödunud perioodide kahjumi mahakirjutamise tähtaja pikendamiseks. Läti Välisinvestorite Nõukogu sõnul ei soovi välisfirmad ettevõtte tulumaksu edasist alandamist kuna sellisel juhul võidakse Lätit pidada nn. maksuparadiisiks, ning osasid välisfirmasid võib oodata "kodus" täiendav maksustamine. Läti spetsialistid on rääkinud ka võimalusest rakendada Eesti eeskujul 0% tulumaksumäära reinvesteeritud ettevõtlustulule (millalgi 2006-2007), kuid kaugemale ja rohkem pole sellest ühekordsest avaldusest jõutud. Üldiste hoiakute põhjal võib mõista, et omajagu on Eesti oma 0% -ga Lätile "konkurendiks" välisinvesteeringute ligimeelitamisel. Jooksevkonto defitsiit Jooksevkonto defitsiit moodustas 2004.a. 11%. Tugev sisenõudlus (tarbija ja importsisendit tarbiv tööstus) ja importsisendite hindade tõus on jooksevkontodefitsiiti oluliselt suurendanud.
2013 2014 2015 Tasuvuse marginaal 37,55% 33,70% 35,51% Varade käibesagedus 26% 26% 27% ROA 9,94% 8,85% 9,63% Keskmine Vara/omakapital (aasta alguses) 2,37 2,36 2,35 Makstud dividendid 17401 18001 18001 Reinvesteeritud kasumi määr 13% -0,32% 9% Jätkusuutlik kasv % 3,0% -0,1% 2,1% ei saa Tegelik kasv % arvutada 0,29% 5,05% Allikas:autori koostatud Suures plaanis on ettevõtte jätkusuutlik kasv positiivne, kuid vaadeldaval perioodil toimunud väike jõnks allapoole, mis kõiki teisi indikaatoreid arvesse võttes on pigem anomaalia kui negatiivse trendi algus
Tootmisoperatsiooni tüüpi teenindusettevõttes on keemiline puhastus, trükikoda jne. Tootmisoperatsioonid on eraldatud kohast, kus klientide tellimusi vastu võetakse. Tähtis on,et vastuvõturuum sisendaks muljet professionaalsusest. 14. 60 Omakapital- vahendid, mis on ettevõtte omanikeringi poolt ettevõttesse paigutatud ( see ei pruugi olla ainult rahaline) või ettevõtte ise oma tegutsemisega loonud reinvesteeritud kasum (kasum, mida ei jagata dividendidena omanike vahel, vaid paigutatakse tegevuse laiendamisse). 15. 61 Võõrkapital vahendid, mis kaasatakse ettevõttesse väljast, nimetatakse ka laenukapitaliks, sest tegemist on ajutise kaasamisega. 16. Laenureegel võõr- ja omakapitali suhte kohta Klassikaline laenamise reegel ütleb, et võõr- ja omakapitali suhe on 2:1, st võõrkapitali maht ei tohi omakapitali mahtu ületada rohkem kui kaks korda. Eesti pankades on
· Maksudest kõrvalehiilimise tulemiks on varimajandus (selle loob rahvatulu deklareerimata ja järelikult ka maksustamata jäänud osa) · Inimese võõrandumine riigist ja varimajandus on tihedalt seotud · Maksupoliitikaga on seotud ka maksusoodustused 1) Üldisest sissetulekust maksustamisele eelnevalt teatud summade mahaarvamine: -2250 EEK (tulumaksuvaba miinimum) 2) Eestis puudub ettevütte tulumaks (reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba) Riigieelarve tulud · Riigieelarve põhitulu moodustab maksutulu (87%). 100% on 90 miljardit · Mittemaksulise tulu alla kuuluvad: - Tulu riigivaradelt - Riigilõivud (on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodaniku tehingute eest (pass, ID-kaart, autonumber jne.) - Majandustegevustest saadud tulud (riigiettevõtted) Sotsiaalkindlustus · NP=BP ((BP-2250)-21%, -2,8%) +2250
tulumaksumäär), vabakaubandus • Tarand, Vähi II ja Siimann – sotsiaalne turumajandus (pensioniref.) • Laar II – eelarve tasakaal, ettevõtete tulumaksuvabastus (1999), • Kallas, Parts – EL majandusmudel • Ansip – euro, majanduskriis • Rõivas – peenhäälestamine, stagnatsioon • Ratas I – astmeline tulumaks, aktsiisitõusud 6.4 Eesto majanduspoliitika erisused • Madal (0 ja 20%) tulumaks • Ettevõtete reinvesteeritud tulu maksuvaba • Konverteeritav valuuta (nn.valuutakomitee süsteem) • Tasakaalus eelarve, madal välisvõlg • Siseriiklike põllumajandustoetuste puudumine • Rahvapensioni indekseerimine • Vanemahüvitise süsteem sündimuse tõstmiseks • Tasuta kõrgharidus 6.5 Eesti majanduspoliitika usaldusväärsus • Seadusandluse ja institutsionaalse infrastruktuuri kooskõla majandusarenguga • Seaduste jõustamise mehhanismid (sh
Vastutuse ulatus. Mõnedel juhtudel (FIE, TÜ osanikud, UÜ täisosanikud) vastutab ettevõtja oma isikliku varaga, teistel juhtudel (OÜ, AS) riskib ta kaotada vaid ettevõttesse paigutatud vara 2.Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus. Lisakapital – FIE keerulisem, äriühingutele lihtsam 3.Maksudega seotud kaalutlused. Kuigi maksumäärad on võrdsed: FIE – tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu, kui ka sotsiaalmaksuga Äriühingud – reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba Табличка!!! 4.Avalikustamise kohustus. Äriregistrile esitatavad OÜ ja AS majandusaasta aastaaruanded on kättesaadavad kõigile. FIEd annavad aru vaid EMTAle ning see informatsioon ei ole avalikkusele kättesaadav 5.Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus. AS kõige rohkem nõudeid (Üldkoosolek 1 – Nõukogu 3 – Juhatus 1). OÜ-l nõukogu, kui osakapital ületab 400 000 kr.
tegu on kaubalist- või tootmisoperatsiooni tüüpi teenindusasutusega. Kaubalist tüüpi teenindusettevõtete hulka kuuluvad motellid, ilusalongid, reisibürood. Seda tüüpi teenindusettevõtte jaoks on oluline kohanduda tarbija nõudmistele ja luua tema jaoks atraktiivne mulje. 14.omakapital: 1) omakapital - vahendid, mis on ettevõtte omanikeringi poolt ettevõttesse paigutatud (see ei pruugi olla ainult rahaline) või ettevõtte ise oma tegutsemisega loonud - reinvesteeritud kasum (kasum, mida ei jagata dividendidena omanike vahel, vaid paigutatakse tegevuse laiendamisse 15.võõrkapital: võõrkapital - vahendid, mis kaasatakse ettevõttesse väljast, nimetatakse ka laenukapitaliks, sest tegemist on kapitali ajutise kaasamisega. 16.laenureegel võõr ja omakapitali suhte kokku: Kui omakapitalist ei piisa, siis tuleb kaasata võõrkapitali (nende liikidest lähemalt järgmises peatükis). Klassikaline laenamise
Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsis peab olema vähemalt kaks liiget. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Äriühingutel maksustatakse reinvesteeritud kasum. Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Erikontot kasutavad FIE-d raha kogumiseks suuremate investeeringute tarbeks. Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
tulumäära ja vähendama oma kapitali kaalutud keskmist hinda. 6. Dividendide taseme ja aktsiate tulususe analüüs Dividendide suhtarve ja aktsiate tulususe vastu tunnevad huvi esmajoones aktsionärid ja neid kordajaid kasutatakse investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. Lihtaktsia omanikku huvitab kõige enam see, et kui heaks ta võib oma raha paigutamist lugeda. Firma lihtaktsia väärtuse kasv sõltub paljudest teguritest, näiteks ROE väärtusest ja reinvesteeritud summade suurusest. Dividendide suhtarvud on järgmised. Tulu aktsia kohta ehk EPS = ( puhaskasum - eelisaktsiate dividendid ) / lihtaktsiate arv Antud kordaja näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandlusperioodil. Lihtaktsiate keskmine arv on kaalutud keskmine, kus arvesse võetakse aega , kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes. Kui firma on tegelenud lisaks normaalsele tegevusele veel millegi ebatavalisega ja sel teel saadud kasum moodustab puhastulust mingi osa tuleks arvutada
üle 1 aasta) välisnõuded ja kohustused; otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks. Netovälisvõlg riigi kõikide majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t. võla iseloomuga välisnõuete ja kohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa) kapitali tehtud portfellinvesteeringud ning reinvesteeritud tulud (eelmise aasta jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 57 Kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise (juhul kui võetud laenud mõjutavad raha pakkumist) majanduslikku mõju saab iseloomustada järgmise tuntud identsusvõrrandi abil:
· Kõrged maksudaeglasem majanduse areng Maksud riigi majanduses I · Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus · Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust · Maksuvabastused mingi tegevuse soosimiseks · Eestis nt tulumaksuvaba reinvesteeritud kasum · Kasumil tulumaks, kui kasum võetakse ettevõttest dividendidena (ettevõtte omanikule makstav kasumiosa) välja Riigieelarve kulutused I · S.o. teine fiskaalpoliitika vahend · Riigi kulutuste 1)suurendamine tarbimine elavneb suurem tootmismaht suurem tööjõu-nõudlus ja suurem ostujõud 2)vähendamine väiksem nõudlus ja inflatsiooniline nõudlus; võimalik suurem tööpuudus
Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning seetõttu avaldavad neile mõju pigem kapitalimaksud, nagu näiteks maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis, on võimalik mõjutada kahjulikke toodete, näiteks alkoholi või sigarettide tarbimist. Eesti tulumaksuseaduses kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum ehk see osa kasumist, mida ei maksta välja omanikele omanikutuluna (seega ettevõttesse jääv kapital, mida kasutatakse näiteks investeeringute tegemiseks), on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendidena välja võetakse. Riigieelarve kulutused Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused. Riigi kulutuste suurendamine ergutab tarbimist ja toob seega kaasa tootmismahu suurenemise. Majanduspoliitika rakendamine
NB! Aktsionär tahab maksimeerida oma tulumaksu järgset, mitte -eelset tulu. Ollakse huvitatud maksude edasilükkamisest sobivale ajale. Jääkdividendide teooria Dividendipoliitika, mille kohaselt makstakse dividende välja kasumiosast, mis jääb järele peale ettevõtte optimaalse kapitalistruktuuri hoidmiseks vajamineva osa reinvesteerimist. Ühtlasi tähendab see ka seda, et ettevõttel peaks samas olema võimalik investeerida reinvesteeritud kasum projektidesse, mille oodatav tulusus vastaks investorite nõutava tulunormiga. Dividendipoliitika tüübid: (1) Stabiilne dividend aktsia kohta -- dividendi suurendatakse, kui ettevõte on kindel, et kõrgem dividend saavutatakse tulevikus? See on kõige populaarsem poliitika. (2) Konstantne väljamaksekordaja -- ettevõte maksab fikseeritud %-i puhaskasumist sularahadividendidena igal aastal. Tegurid, mis mõjutavad dividendipoliitikat:
välisinvesteeringutele. Siiski on see trump kiire kaduma, kuna Läti siht on jõuda kiires tempos järele arenenud riikidele, mis tähendab ka palgataseme kasvu. Läti eeliseks on veel soodne majanduspoliitika. Välisettevõtteid meelitatakse erimajandustsoonide ja vabasadamatega, aga ka madala maksukoormaga. On ju näiteks Läti ettevõtete tulumaks praegu 15% (On enterprise...2005, 39) ehk tunduvalt madalam kui madalate maksudega uhkustama harjunud Eestis (kus see on 22%, kuigi jah, reinvesteeritud tulult 0%) (Invest in...2007, 1). Läti tugevuste sekka lisandub loomulikult väiksemaid aspekte nagu Riia linna olemasolu, mis annab oma suurust arvestades pigem terve Baltikumi, mitte vaid Läti pealinna mõõdu välja. Olenemata Balti koostöö haprusest, sobib Riia kas või oma asukoha poolest suurfirmade Baltikumi harude peakorterite asukohaks. 26 Selver Lativa SIA-t mõjutab otsesemalt Läti seadusandlus
Jätkukasvumäär näitab maksimaalset kasvumäära, mille ettevõte saavutab ilma omakapitali kasvuks ettenähtud välise finantseerimiseta, kusjuures D/E suhtarv säilitatakse (põhjus: kui võlakordaja suureneb, minnakse üle uuele riskitasemele) (Raudsepp 1999). Seega ei lubata teha aktsiaemissiooni, aga lubatakse võõrfinantseerimist. D/E saab säilitada, sest omakapital kasvab tänu aruandeaasta kasumile. Ettevõtte sisemisteks kasvuallikateks on reinvesteeritud ehk säilitatud tulu ja amortisatsioon. 4 5 Jätkukasvumäär leitakse järgmise valemi abil: D M ( 1-d) ( 1 + ) (7.29) SGR = E , A D
Ühiskonda tervikuna saab rahuldada vaid erinevate regulatsioonimehhanismide kompromissina kujunev optimum. Selle kompromissi efektiivsuse peab tagama poliitiline vabadus. Liberaalne (vaba) ühiskond leiab ise riigi ja turu mõistliku vahekorra. Tänase kapitalistliku süsteemi mõttelaadi võiks kokku võtta järgmiselt. Majandusedu on võimalik kõige paremini saavutada tootmise ja jaotamise vabaturusüstee- mis, kus reinvesteeritud kasum muudab töö ja kapitali üha tootlikumaks. Konkurentsieelis saavutatakse siis, kui üha suuremad ja tõhusamad ettevõtted toodavad üha rohkem kaupu üha kasvavatele turgudele. Kogutoodangu kasv toob kaasa ka inimeste heaolu kasvu. Igasugune ressursinappus toob kaasa aseainete väljatöötamise.
annaabi.ee 
