ettevõttest. 45% aktsiatest kuulub aktsionärile A, kes sooviks käesoleval aastal dividende maksta: ülejäänud 45% kuulub aga aktsionärile B, kes teeks seda alles järgmine aasta. Seega sõltub see, kas dividende makstakse sel või järgmisel aastal, Teie otsusest. Ettevõtte vaba omakapitali suurus on miljon eurot. Ettevõte saaks selle raha investeerida üheks aastaks 10% tootlusega. Oletame, et Teil isiklikult oleks võimalik saadud dividendid üheks aastaks reinvesteerida 11% maksude-eelse tulususega. Kumba kaasaktsionäri te üldkoosolekul toetate ja miks? Firma A Minu minu osalus 10% Aksionär A 45% Soovib see aasta dividende Aksionär B 45% Soovib järgmine aasta Kokku Vaba kapital 1,000,000 ühe aasta tootlikus 10% Raha mida on investeerida
konkreetses õigussuhtes ellu viidud, et otsustada kas tegemist on ühe või teise maksustatava tahinguga. Kõik see muudab tehingute majandusliku tõlgendamise keeruliseks. Vägagi aktuaalne on maksudest kõrvale hoidumine. Luuakse keerulisi süsteeme ,et eksitada maksuametit ja ettevõtte teenitud tulu eraisiku käibevahendiks muuta. Eesti tulumaksu süsteem on ainulaadne kuna tulumaksu ei arvestada kasumi pealt vaid välja makstud tulu pealt. See annab võimaluse kasumit reinvesteerida maksuvabalt. Samuti annab see võimaluse kõiksuguste skeemide loomiseks. Ilma tehingute majandusliku tõlgendamise ehk pideva seaduspärasuse kontrollimise ei laekuks ilmselt üldse maksude raha riigikassasse. Tehingute majanduslik tõlgendus annab aluse maksukohustuse tekkimiseks. Ilma tehingu tõlgedamise ei ole alust ka maksukohustusele. Kõik tehingud peavad oleme tõlgendatavad majanduslikult, see on vajalik ellkõige, et kolmandad isikud mõistaksid toimuvat
otsima täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime näitajad Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Tegevuse laiendamiseks rahaliste vahendite hankimisel on kaks võimalust: ·suurendada omakapitali reinvesteerida kasum või suurendada aktsia/osakapitali; ·võtta laenu. Kapitali struktuuri näitajate abil saab hinnata ettevõtte laenatud vahendite kasutamist ja võimet täita võõrvahendite kasutamisega seotud kohustusi ehk tasuda intresse. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega Võlakordaja = kohustused/koguvara Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intressikulude ja maksude eelse kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid.
•ettevõtte väärtuse maksimeerimine; •omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine; •aktsia hinna maksimeerimine. Finantsotsused jaotuvad tinglikult kolme kategooriasse: • finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha hankimine); • investeerimisotsused, ehk ressursside paigutamisega seotud otsused; • dividendiotsused – määravad, kui suur osa teenitud kasumist reinvesteerida ning kui suure osa jaotada firma omanikele dividendidena. 14 Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus;PREV investeerimisprojektide läbivaatamine; investeeringu rahavoogude arvutamine - saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine – äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse
● Võmalus on valida vaid kolme kurja vahel: reguleerimata eramonopol, riigi poolt reguleeritud eramonopol ja riigi tegevus. Riik peaks kaotama tegurid, mis põhjustavad monopole. Kõige olulisem on võrdselt kohaldada seaduseid ametiühingutele ja ettevõtetele. Edasi tuleks läbi viia maksureform, kus esimesena kaotatakse ettevõtluse tulumaks. Omanikel peab olema võimalik ettevõttest kätte saada tulumaksuga maksustamata dividendid, et seda mõistlikult, oma äranägemisel reinvesteerida. Kaotada tuleb proportsionaalne tulumaks – kõiki tuleb maksustada ühe maksumääraga. Vabaturumajandusega on täeilikult vastuolus arusaam, et ettevõtjal peaks olema sotsiaalne vastutus. Ainsakt tõeliseks sotsiaalseks vastutuseks on tulude suurendamine. Kui ettevõtja hakkab tundma muud vastutust, siis see on suurimaks ohuks vabale turumajandusele, sest ettevõtja ei saa teada, mis on ühiskondlik huvi ning manipuleerida omanike rahadega
hakkab tegutsema Jaanuse Puhkemaja ning milliste puhkamisvõimaluste ja teenustega; · osta vajalik turismivarustus; · toimub avamisüritus- milliste soodustuste ja üllatustega. Enne majutusfirma avamisüritust peaksid kõik eeltoodud toimingud tehtud olema. 14.Ettevõtte eesmärgid Esimeseks aastaks- aktiivne müügitegevus ja klientide leidmine, turuosa suurendamine ja kasumisse jõudmine. 2-5 aastaks- teenida suuremat kasumit, areneda ja täiendada teadmisi ning reinvesteerida firmasse teenuse kvaliteedi parandamiseks. 6-10 aastat- välja töötada täiendavaid teenuseid, mis võimaldaksid kasumit suurendada ja kokkuleppel osta ära kasutatav rendipind. 15.Riskid Ettevõttesse on investeeritud 80000 EEK omakapitali ja võõrfinantseeringuid 120000 EEK, mille tagatiseks on kinnisvara. Äri ebaõnnestumisel või pankrotiga lõppemisel on tagajärjeks vara arest. Firma väärtust langetada ja rikkuda kogu eksisteerimise võivad loodusõnnetused, tulekahju
Kui siisani oli selleks maksumääraks 26% ehk 26/74, siis aastal 2005 on vastav maksumäär 24%, 2006. aastal 22% ning alates 2007. Aastast maksustatakse dividendi väljamakseid 20% ulatuses. MM - dividendide tähtsusetuse teooria Miller ja Modiglian tõestasid 1961. a. matemaatiliselt, et ettevõtte aktsia hind määratakse ära peamiselt tema varade tuluteenimise võime või investeerimispoliitikaga ja see, kas maksta dividende välja või mitte või saadud kasum hoopis reinvesteerida, on aktsia väärtuse ning ka omakapitali hinna suhtes vähetähtis asjaolu. Miller-Modigliani seisukoha järgi -- dividendid on olulised, kuid dividendipoliitka on ebaoluline. Dividendipoliitika on ebaoluline eeldusel, et: · investori investeerimis- ja finantseerimisotsused järgmiseks aastaks on nagunii tehtud (dividendide väljamaksmine meid ei môjuta); · eksisteerib täielik kapitaliturg, mis põhineb efektiivse turu teoorial (the effective market theory) -- aktsiate ost-
Näide1! Kord aastas makstav dividendi summa 400 krooni aktsialt investori eeldatav kasuminorm on 16%, milline on selle aktsiaväärtus. P0=400/0,16=2500 Näide2! Aktsia turuhind 250 krooni, aastane dividendi summa 50, leia kasuminorm. R= D/p0 R= 50/250=0,2=20% Lihtaktsiate hindamine Lihtaktsia hindamine on suhteliselt keerukas, kuna neilt võib saada nii dividendi tulu kui ka kapitalitulu. Dividenditulu on väga ebamäärane, kuna ettevõtte võib kasumi täies mahus reinvesteerida, võib osa välja maksta dividendina ja lisaks on firma kasum pidevalt muutuv suurus. Kuna lihtaktsia on samuti tähtajatu siis tema väärtuse arvestamisel tuleb arvesse võtta ajaperioodi kui aktsia on omaniku valduses ja sellesmõttes on ta tähtajaline väärtpaber. n Dt Pn P0 = + t =1 (1 + r ) t (1 + r ) n 21
13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maksudel põhinev tulupoliitika (TIP) Tulupoliitika pooldajad mõistavad: · otsene hindade kontroll võib põhjustada ebaefektiivsust. · palgatõus võib olla vajalik kogenud töötajate ligitõmbamiseks · kõrged hinnad ning kasumid on sageli vajalikud investeerimiseks Probleem kerkib siis: · kui palgad kasvavad kiiremini kui tootlikus · kui kasumeid ei reinvesteerida produktiivsemasse tehnoloogiasse Inflatsiooni kontrollimiseks eelistavad paljud keinslased nüüd maksudel põhinevat tulupoliitikat. Tööjõu turu nõudluse Tööjõ õ dl jja pakkumise kk i eiramise i i asemell ü üritatakse i k maksude
riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid · Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Emitendi riskitaset ning sellest tulenevat oodatavat laenamise hinda väljendavad muuhulgas krediidireitingud 3 11. Mille poolest erinevad jooksev tulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
teenitud raha investeeritakse tagasi projektidesse, mis teenivad soovitava tulunormi. Näiteks, kui meil on 10 aastase elueaga kaevandamisprojekt, mille sissetoov rahavoog on 100 000 dollarit teise aasta lõpuks, eeldab NPV tehnika, et see raha investeeritakse aastatel 3-10 nõutava tulumääraga, sisemise rentaabluse meetod aga, et sisemise rentaabluse määraga. Seega, kui vaadeldud kaevandusprojekti sisemise rentaabluse määr on 40, tuleks teenitud 100 000 dollarit reinvesteerida 40%-ga kogu projekti järelejäänud eluea jooksul. Nii praeguse puhasväärtuse kui ka sisemise rentaabluse meetodid annavad ühesuguse vastuse probleemile, kas projekt on investeerimiskõlbulik. Ometigi võivad nad projekte erinevalt järjestada nende eelistatavuse järgi. IRR arvutamine ühtlase rahavoo puhul Projekti sisemise rentaabluse arvutamine võib olla kas väga lihtne või suhteliselt keeruline.
Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu
Siis ei ole IRR adekvaatne näitaja. Selleks olgu toodud järgmine näide. Näide Investor käivitab projekti, millesse on vaja kohe investeerida 100 336 krooni. Esimesel aastal saadakse projektist 99 706 krooni ja teisel aastal 11 730 krooni. Leida IRR. Lahendada tuleb järgmine võrrand: 99706 11730 + - 100336 = 0. 1 + IRR (1 + IRR) 2 Lahendades võrrandi, saadakse, et IRR on 10%. Mida see tähendab? Et saada 10% tulusust, tuleb sissetulevad rahavood reinvesteerida IRRiga. Antud näites saab reinvesteerida ainult esimese aasta lõpus tulevat rahavoogu, sest teise aasta lõpuks on projekt lõppenud. Sisuliselt on teise aasta lõpus võimalik kasutada järgmist rahavoogu: 99706 (1 + 0,1) + 11730 = 121406,6 krooni. 8 9
turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga 11. Võlakirjade väärtuse leidmine ja väärtust mõjutavad tegurid Võlakirja väärtus leitakse tema pakutavate rahavoogude nüüdisväärtusena. Peaksime teadma perioodilisi intressimakseid, võlakirja nimiväärtust ja diskonto/intressimäära. Diskontomäär sõltub kahest komponendist - riskivaba tulumäär ja riskipreemia
Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. 3 11. Võlakirjade väärtuse leidmine 12
Mida kõrgem on P/E, seda suhteliselt kallim on aktsia. P 7 10 E 0,7 Kui ettevõtte aktsia hind on 7 ja kasum aktsia kohta on 0,70, siis 60. Dividenditootlus Dividend rahaline või mitterahaline tulu, mida makstakse äriühingu omanikele. Dividenditootluse suurendamiseks tuleb reinvesteerida saadud dividendid. Jooksev dividenditootlus = dividend/ aktsia turuväärtus Reaalne dividenditootlus = dividend/ aktsia soetushind 61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Võlakiri väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja eminent) võlgneb laenu andjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma 13
võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 28. Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon Võlakirja intressirisk (võlakirja intressitundlikkus) Võlakirja intressiriski koostisosad: 1. hinnarisk (võlakirjahinna muutus turuintressimäärade muutuste tõttu) 2. reinvesteerimisrisk (määramatus turu tuleviku intressimäärade osas ei võimalda investoril teada, millise tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida) Võlakirjaga kaasnev intressimäärarisk sõltub kupongimäärast ja võlakirja kestusest kustutustähtajani. Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration) Duratsioon näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Kus Ct on rahavoog võlakirjalt aastal t PV(Ct) on võlakirjalt aastal t laekuva rahavoo nüüdisväärtus PV=P0 on võlakirja praegune turuhind n on järelejäänud aastate arv võlakirja kustutustähtajani
(Keskm) vara 23 Vara tasuvust saab tõsta kas tulude ja kulude vahe suurendamisel või käibesageduse kiirendamisel. Vara käibesagedus kiireneb, kui müügitulud suurenevad või keskmine vara väheneb.Vara tasuvus on primaarne, kuna tootlikus peab katma võlausaldajate intressinõuded. Ülejääk võidakse maksta dividendidena või reinvesteerida. AS STV näitajad olid 2009. aastal 33,79% ja 2010. aastal 37,87%. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,95% ja 2010. aastal 1,45%. Näeme, kui edukalt on ettevõtted kasutanud oma varasid. 3.4.5 EBIT marginaal Ärikasum Äritulud AS STV näitajad olid 2009. aastal 0,17(17%) ja 2010. aastal 0,21 (21%). AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,15 (15%) ja 2010. aastal 0,13 (13%).
P0 = D/r D igaaastane välja makstav dividendi summa Ülesanne Aastas makstav dividendi norm on 400 krooni. Oodatav kasuminorm on 16% D 400 r 16 Dividend on väärtpaber mis näitab, et aktsionär on fima kaasosanik. Lihtaktsia hindamine on suhteliselt keerukas, kuna neilt võib saada tulu nii dividendina kui kapitalitulu. Dividendina saadav tulu on ebamäärane, sest ettevõte võib kasumi täielikult võib osaliselt reinvesteerida ning seega ei sõltu dividendi suurus üksnes kasumi suurusest. Seetõttu ongi lihtaktsia tulevikuväärtust raskem määrata. Lihtaktsia väärtus on eeldatavate tulevaste rahavoogude väärtus, mis sisaldab dividenditulu ja kapitalitulu. Aktsia väärtus sõltub sellest, et kui kaua on aktsia omaniku valduses. Seega võib tulu olla seotud konkreetselt määratud tähtajaga või on tegemist tähtajatu omamisega. Kui lihtaktsia tähtaeg on
D igaaastane välja makstav dividendi summa Ülesanne Aastas makstav dividendi norm on 400 krooni. Oodatav kasuminorm on 16% D 400 r 16 Dividend on väärtpaber mis näitab, et aktsionär on fima kaasosanik. Lihtaktsia hindamine on suhteliselt keerukas, kuna neilt võib saada tulu nii dividendina kui kapitalitulu. Dividendina saadav tulu on ebamäärane, sest ettevõte võib kasumi täielikult võib osaliselt reinvesteerida ning seega ei sõltu dividendi suurus üksnes kasumi suurusest. Seetõttu ongi lihtaktsia tulevikuväärtust raskem määrata. Lihtaktsia väärtus on eeldatavate tulevaste rahavoogude väärtus, mis sisaldab dividenditulu ja kapitalitulu. Aktsia väärtus sõltub sellest, et kui kaua on aktsia omaniku valduses. Seega võib tulu olla seotud konkreetselt määratud tähtajaga või on tegemist tähtajatu omamisega. Kui lihtaktsia tähtaeg on
Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody's ning Standard&Poor's. AAA kõrgeim. Baa-st
Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody's ning Standard&Poor's. AAA kõrgeim. Baa-st
Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu
Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu
Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu
Raieringi pikkuse valik sõltub ka varem tehtud (või tegemata jäetud) otsustest. Otsust mõjutab puuliik, puistu varasem majandamisreziim, puistu seisund jne. Otsust saab teha erineval viisil: optimaalne küpsusvanus valitakse mingi kriteeriumi alusel erinevaid vanuseid "katsetades". Arvutustes on tarvis ennustada tulevasi tulusid ja kulusid. küpsusvanus valitakse investeerimisotsuse põhimõtteid rakendades. Tuleb leida vastus küsimusele: kas kasvatada puistut edasi või reinvesteerida praegune müügitulu tulevase suurema tulu ootuses? Raieringist saab rääkida vanuseliselt homogeense puistu korral. Kui puistu koosneb erineva vanusega puudest, tuleb rääkida mitte puistu, vaid puu(de) küpsusvanusest. Käesolevas peatükis esitatavad küpsusvanuse leidmise põhimõtted sisaldavad lihtsustavaid oletusi puistu on ühevanuseline, tulu saadakse puidu realiseerimisest, küpses puistus tehakse lageraie. 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted
annaabi.ee 
