armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus. Samas ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes.” Samuti olin mina arvamusel, et raamatut filmikeelde tõlkida võib olla üpris raske, kuna olles „Rehepappi” ise lugenud, tundus selle raamatu filmipilti ümbertegemine keeruline ettevõtmine. Seda kõike seetõttu, et on raske kujutada „Rehepappi” atmosfääri. Lisaks olid ka raamatus mõned üleloomulikud tegelased(nt: Kratid, Vanapagan), kelle kujutamine võis olla küllaltki keeruline. Nõustun Rammoga, et armastuslooks seda päris nimetada ei saaks, kuigi armastust ja valu seal on, siis siiski jääb domineerima pimedus ja depressiivsus. Minule jättis sammuti teos, kuidagi absurdse
üllatusena tuli oli filmis Endel (Taimo Kõrvemaa). Minu kujutluste järgi raamatust oli Endel üks keskmist kasvu, väikese habemega noor mees, kes lihtsalt väga palju ropendas ja vandus, aga filmis oli ta hoopis üks suur, habemega, pikkade juustega vana mees. Mulle meeldis ka filmi paigutatud muusika ja kuidas see film monteeritud oli. Valitud muusika sobis sellesse filmi väga hästi ja väljendas arusaadavalt filmi hetke emotsiooni. See film on eelkõige neile, kes on „Rehepappi“ lugenud, sest kui ma poleks raamatut enne filmi nägemist lugenud poleks ma eriti midagi aru saanud. Ma arvan, et filmi tegijad oleks pidanud selle filmi natuke rohkem arusaadavamaks tegema, mitte ühelt olukorralt teisele nii kiiresti hüppama või kasvõi kohti, kus oli pikemalt vaikus, lühemaks tegema ja selle asemel mujal paremini olukordi selgeks tegema. Kokkuvõtteks võin õelda, et mulle meeldis see film ja soovitan seda kõigile, eriti veel neile, kes on „Rehepappi“ lugenud
teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada? Üheks raamatu kirjutamise põhjuseks oli Kivirähkil kusagilt loetud Tuglase arvamus sellest, et eestlastel ikkagi pole oma õiget eepost, sest Kreutzwald jättis kasutamata tohutul hulgal rahvapärimusi, keskendudes üksnes Kalevipojale. Mõned inimesed peavad sellepärast ka raamatut 21. sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomustab väga hästi tüüpilisi eestlasi koomilises võtmes. ,,Kultusromaan "Rehepapp" ei kujuta eestlasi ja meie elu kõverpeeglis, vaid annab vägagi vahetu pildi meist ning meie tõelisest loomusest. Võtame nüüd hetkeks aja maha ja mõtleme rahulikult oma tutvuskonna ning laiemalt kogu meie ühiskonna peale. Ma olen kindel, et igaüks meist tunneb/teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu selleks Imbi ja Ärni,
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" ,,Rehepapp" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari Tähtsamad tegelased: Peategelane rehepapp Sander · Oli kõige kavalam ja elukogenum külas · Meeldis väga piipu popsutada · Aitas alati kõiki abivajajaid kubjas Hans · Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees
Näiteks kuidas katkud ning haigused ennast metsa peitsid ja siis inimest ründasid või kuidas rahvas vanakuradit veretilkadega petsid. See raamat on hästi vabas stiilis kirjutatud. Seda raamatut lugedes soovisin koguaeg, et see ära ei lõppeks. See oli nii kohutavalt naljakas. Mõni koht oli ajuvaba ning natuke rõve. Usun, et see raamat on rohkem populaarne noorte seas, sest noortele meeldivad naljakad ning ropud jutud, aga kindlasti meeldib see ka täiskasvanuile. Kui ma ,,Rehepappi" lugesin, siis mõtlesin et kuidas ühel kirjanikul tulevad sellised mõtted. See on ja jääb kindlasti mu lemmikuks raamatuks. Kristel Luik 8b
keskkoooli. Ta on töötanud Päevalehe ja Eesti Päevalehe toimetuses kolumnisti ja huumorikülje toimetajana. Aastal 1996 astus ta Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähile meeldis juba poisikesena kirjutada jutukesi. Tema loominguline tee algas 15- aastaselt humoristlike tekste kirjutades. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava Mälestused". Rehepapp Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli ,,Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis tegi Kivirähku 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi suutsid nad uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Tegelased
Ooperielamus Meie klass käis vaatamas ooperit “La traviata”. See oli minu elus teine ooper, mida olen näinud. Sel aastal käisin isaga vaatamas “Rehepappi”. Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud. Ma polnud kunagi varem klassikalist ooperit näinud ja ma ei ole sellise
„Rehepapp ja vanapagan“ Originaaltekst Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes kõikepidi usin ja osav mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnnetus õnnetuse peale: ikka oli iga kord vilja puudus, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud härra ka seega veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus,” vastas rehepapp.
postmodernistlikust kirjandusest: ajaloo ja fantaasia segu, näiteks on tegelasteks nii kratid kui mõisnikud, ja rohked kõnekeelsed väljendid. Kui võrrelda eelnevas lõigus mainitud raamatute tegelasi on samuti märgata suurt muutust tegelaste kujutamises. Kui Vargamäe Andres oli tihti vähese jutuga ja tõsise olemisega, siis näiteks Rehepapp oli pigem jutukas ja kaval mees avatud meelega, kel leidus alati aega oma küla tegemistel silma peal hoida. Siinkohal võib Rehepappi kõrvutada ka Koiola Aotõiviga Indrek Hargla raamatust, kes samuti pühendas rohkelt aega Eestimaal 4 müsteeriumi lahendamisele ja oli oma olemuselt Rehepapile sarnaselt väga avatud olemise ja otsese ütlemisega. Üks postmodernistliku kirjanduse tunnuseid on lisaks muudele aspektidele ka kõnekeele toomine kirjapilti. Kui varasemalt oli kirjutamata reegel raamatut kirjutades jääda janeeyrelikult viisakaks siis ajapikku on see muutunud: kirjutatakse just nii, nagu parasjagu
2 Rehepapp ja vanapagan Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes kõikepidi usin ja osav mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnnetus õnnetuse peale: ikka oli iga kord vilja puudus, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud härra ka seega veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. ,,Mis sul viga, sõber?" küsis keegi rehepapi selja tagant. ,,Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus," vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise.
följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tuntumad teosed ,,Ivan Orava mälestused" ,,Sirli, Siim ja saladused" ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte" ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamatust ,,Rehepapp" 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid
Ainult peategelane rehepapp suudab oma karakteriga kogu sisu tasakaalustada. Külarahva vaimne isa, kel alati mõni tarkusetera või kavalus lausa taskust võtta. Külma rahuga suutis ta kuradi Püha Jüri kutsikate piiramisrõngasse püüda, kus kuri ka otsa leidis. Oma meelerahu ja enesekindla käitumisega nõrgestas ta tontide ja kollide võimutsemist. Seda kõike inimeste kasuks, kes valetasid ja varastasid, sest teistmoodi elada oli ju mõeldamatu. Rehepappi ei kohutanud katk, tondid ega Vanakurat ise. Kogu külarahvast julgen võrrelda peata kanaga, kes absoluutselt ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Pidev teiste tagant näppamine, salatsemine inimesed pugesid varanduse nimel lausa nahast välja. Mõtlematult loodi uusi kratte oma soovide ja ihade täitmiseks. Vanakuradi petmine oli kaval, ent siiski kaevati sellega endale järjest sügavamat auku kuhu ise sisse kukkuda
Mis need väärtused tegelikult muud ongi, kui inimeste arusaamine selle maailma heast ja kurjast. Oleme pika ja keerulise ajalooga rahvas ja meil on tegelikult väga vähe ideaale peale isikliku heaolu. Millega muidu seletada mitmeid ja mitmeid aastaid kestnud/kestvaid ,,spungi" (on üks väga tore asjandus Pipi Pikksuka raamatus, teadmata/tundmata loom ) otsinguid. Peale Kivirähki romaani ilmumist leidsime ta üles. Rehepaplusest sai eesti Nokia. Suhtumine ,,Rehepappi" on seinast seina, kes tunneb poolehoidu, kes pahameelt (ehk näeb iseenda peegelpilti, vähemalt meie saamahimulise ja kiusaka iseloomu peaksime ikka ära tundma). Lausa müstiline on ju , kuidas vara ja võimu pärast reaalsustaju ja eetilised piirid kaotatakse, suisa napakaks minnakse. Ja siis tunned, kuidas endalgi jalad novembri vee ja lörtsi sees märjaks saavad. ,,Rehepapp" taasloob eestlaste mineviku, tolle ,,orjaajaks" kutsutud perioodi, võttes aluseks rahvaluule
Andrus Kivirähk „November“ Käisin vaatamas uut Andrus Kivirähi raamatu „Rehepapp“ põhjal tehtud filmi „November“. Mina ise ei ole „Rehepappi“ läbi lugenud ning sellest tingitult oli mul väga keeruline aru saada filmi mõttest. Tegelased olid võõrad ning väga raske oli aru saada kes on kes ja mida teeb. Filmi algus oli juba segadust tekitav ja see arusaamatus ei kadunud ülejäänud filmi vältel ära. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda
Imbi ja Ärni-vanapaar, kellel oli kombeks läbi teiste külainimeste rikastuda. Lumememm-kubjas Hansu kratt, kes oli väga romantiline ning luuleise hingega. Joosep-Rehepapi vana ja tark kratt. Miina-nõid, kes aitas külarahval naabreid nõiduda jms. Kuid kes armastas Rehepappi. Hans-kubjas mõisas, kes armastas mõisapreilit. Õuna Endel-väga ropu suuga mees, keda taheti Liinale kosja saata. REHEPAPP Ints-mõisas toapoiss, kes arvas, et kõik mis on Eesti maal kuulub eestlastele. Liina-Räägu Reinu tubli
must kass, ta arvas et see on see kass kes meremehe tappis aga ta ei lasknud ennast heidutada. Siis jõudis ta ruumi kus oli mitu ust ta läks sitsmendast uksest sisse ja sõi seal, mingi aja pärast oli see sama kass seal aga rehepapp ei lasknud ikka ennast heidutada ja kass jooksis minema. Tuppa tuli neli meest ja panid surnuraami maha aga rehepapp sõi oma körti edasi. Rehepapp võttis surnuraamist mehikese välja ja pani ta kamina juurde sooja ja mees ärkas ellu. Hiljem kutsus mees rehepappi endaga kaasa tänutäheks. Nad läksid keldrist sisse siis andis vanamees rehepapile kolm päeva aega et ta raha hunniku kahte hunnikusse laoks ja ühtegi viga ei tohi teha need peavad olema võrdselt muidu lubas vanamees rehepappi ära tappa. Rehepapp sai kahepäevaga valmis, üks münt jäi üle aga rehepapp lõikas selle pooleks ja päästis vanamehe vangist. Ühe hunniku raha võis ta endale võtta aga teise pidi vaestele jagama ja kui ta ülesse minnes kassi näeb siis ta pooks ta ülesse
siiralt ahviks ja käitus kõrge advokaadiga nagu loomaga. 20) Rehepapp lõi kolli oimetus, kes ennist tahtis teda ära süüa. // Liina läks nõia juurde, et armastuses abi saada. 21) Aida Oskar läks metsa ja eksis kuna oli arvatavalt kuulnud kullapaja kõlinat. Külmking aitas ta naise tahtmise pärast metsast välja, kuna too lubas talle selle, mis on rinna all. Sai põlle, kuigi oli ise silmas pidanud last. 22) Nõid külastas rehepappi, sest tahtis Liinat aidata, aga ei osanud. 23) Rehepapp soovib Liina ja Hansu kokku viia. // Hans kirjutab mõisapreilile luuletuse. 24) Sel päeval käidi palju nõia juures abi palumas ning ta arutas rehepapiga Hansu ja Liina kokkuviimisplaane. 25) Räägu Rein tokis hetkeks sitahunnikuks muutunud nõia poolsurnuks. // Paruni tütart etendav Liina ja Hans kohtusidki. 26) Nõid suri. // Jaan küpsetas sitast ja higist piruka, sest nõia jutu järgi pidi see Luise
teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan. Nad läksid enne ristteele minemist Rehepappi juurest läbi, kes andis neile kolm punast sõstart, mille mahla tilgad asendasid verd Vanapagana raamatus ning kõige parem oli see, et Vanapagan ei saanud inimeste kavalusest aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu
Teda on palju tunnustatud ning erinevaid preemiaid saanud: · 1985 Theodor Altermanni preemia · 1986 Eesti NSV rahvakunstnik · 1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia · 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia Ta on näidelnud mitmetes näidendites nagu näiteks: · Andrus Kivirähk´i ,,Rehepapp", mängis seal Rehepappi · Eduard Vilde ,,Pisuhänd", mängis Piibelehte · Edward Albee ,,Kes kardab Virginia Woolfi?", mängis George´i · Anton Hansen Tammsaare ,,Wargamäe Wabariik", mängis Pearut · Wojciech Tomczyki ,,Nürnberg", mängis Polkovnik Stefan Kolodziej´d · Anton Hansen Tammsaare ,,Mauruse kool", mängis Maurust Etendus ,,Nürnberg" Väliõhuetendus ,,Wargamäe Wabariik"
Tihti pöörduvad inimesed abi saamiseks tema poole. Lörtsise, vihmase ja lobjakase novembrikuu vältel tuleb rehepapil päris palju ringi sebida, nagu ütleb talle tema seltsiline ja teener kratt Joosep. Lugu algab esimesel novembril sellega, et Koera-Kaarli tares lebab maas noor mees, kes hoiab kahe käega kõhust kinni ja oigab. See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib.
Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan. Nad läksid enne ristteele minemist Rehepappi juurest läbi, kes andis neile kolm punast sõstart, mille mahla tilgad asendasid verd Vanapagana raamatus ning kõige parem oli see, et Vanapagan ei saanud inimeste kavalusest aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased".
poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil
et tekib küsimus – kas autor tõesti maailma säärasena näeb ja kas kusagil tõesti lootust ei ole (mida võiks natukenegi lugejale anda)? Minu arust peaks hea lugu olema natukenegi balansseeritud, et kui antakse piitsa, peaks antama ka präänikut, sest maailm ei ole ainult õõvastav ja rusuv lootusetu paigake ning meeleolu ja tunded, mida säärased lood tekitavad, on põhjuseks, miks ma tema teostest (kui lastekirjandus välja arvata) end kauge kaarega eemale hoian (Ussisõnu ja Rehepappi olen lugenud, arvamus on sama...). Kivirähk suudab olla veel masendavam kui George Martin oma Jää ja tule laulu saagaga, ning see on and omaette.
Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan. Nad läksid enne ristteele minemist Rehepappi juurest läbi, kes andis neile kolm punast sõstart, mille mahla tilgad asendasid verd Vanapagana raamatus ning kõige parem oli see, et Vanapagan ei saanud inimeste kavalusest aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased".
· 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Tähtsamad tegelased: *Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää
Selles oli nalja, räägiti ahnete rumalustest, iseloomustati eestlaseid, kes võtsid elamist krattide ja mütoloogiliste olenditega täiesti tavaliselt. Lisaks suutis autor oma meeletult suure kujutlusvõimega luua justkui päriselt elanud rahva ning nende küla. See teos tõestas mulle, et autori piiritu kujutlusvõime ning selle kasutamine muudavad raamatu väga põnevaks ja naljakaks. Kogu aeg, kui ma ,,Rehepappi" lugesin, oli mul kujuteldav pilt silme ees. Lugedes nägin ma justkui filmi ja olin ise selle filmi jutustaja. Pärast teose lõpetamist olin ma kurb ja ei teadnud, mida ma nüüd tegema peaksin, sest selle raamatu lugemine oli vahepeal lahutamatu killuke minu päevast. Nüüd on mul selge, et lisaks põnevus- ja seiklusromaanide lugemisele on minu kolmas kirg leida lugemiseks midagi sellist nagu ,,Rehepapp".
väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni... ja kuu taevas), klaas (materjal ja joogiklaas), kiri (muster, kiri, millega kirjutame, kiri, mille paneme posti) 8. Idioomid ja fraseologismid Idioomid – piltlik ümberütlus mis on omane ainult eesti keelele nt: Rehepappi tegema Idioom - on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. ? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle )
Kui ta aga teatas, et ta on uus kubjas, siis Rein saatis ta kus kurat. Kuna Endel kukkus ähvardama, siis võttis Rein oma kapist koti, kust tulid mehiksed välja. Nad peksid Endli läbi. Rehepapp läks metsa. Tegi lõkke ning ootas Vanapaganat. Vanapagan tuligi. Vanapagan mõtles, et saab Rehepapi elu võtta, aga Rehepapp püüdis Vanatondi enda lõksu. Ta vilistas vilet, mis kutsus metsaelukat kõik sinna. Nad läksid Vanapaganale kalle ning temast ei jäänud midagi alles. Rehepappi nad aga ei puutunud, kuna ta oli tuleääres. Õuna Endel murdis öösel Räägu Reinu majja sissa ning võttis tema koti. Ta viis selle välja pakule ning ta lõi kirvega selle pooleks. Kotist hüppasid mehikesed talle peale ning tapsid Endli ära. Mehed ise põgenesid kuhugi ära. Andresepäeval võttis Jaan Kaarli püssi ning armulaualeiva. Ta läks kiriku juurde ning tulistas Jumalat. See andis talle väe ja võimu. Esimesena läks ta oma peremehe Kaarli juurde baari
Sel ajal aga Jaan peksis ahvi, et see tantsiks. Kui Jaan nägi kahte suurt meest enda juurede tulevat siis ta karjus neile, et vaadake kohe hakkab ahv tantsima kuid mehed tulid ja peksid Jaani vaese omaks. Ning advokaat viidi koos sulase Jaaniga mõisahärra juurde. Kui aga mõisahärra Jaani tempudest teada sai andis ka tema Jaanile omakorda peksa nii, et Jaan kaotsas meelemärkuse ja seda ise ei mäletanudki. 2.4 Analoogia graafiline kujutamaine Mina võrdlen Rehepappi nõiaga, kuna nad on minu arust natuke sarnased. Nad mõlemad on kavalad ja oskavad asju nii lahendada, et nad ise ka sellest kasu saaks. Kuid kindlasti on nad mõlemad ka väga targad, sest nad oskavad anda abivajajatele nõu. Siiski erinevuse kohapealt peaks välja tooma, et nõiad tegelevad spiritismiga ja neil on rohud mida nad inimestele välja jagavad ning nad ka ennustavad, kuid Rehepapp selliseid asju ei teinud. Tema abivahenditeks olid kavalus ja tarkus. 3
viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks
Ikka, ikka ka ateism on omamoodi religioon jne. See tuletab meelde kleptomaani, kes ei suuda nõustuda oma tõve ainukordsusega, vaid kinnitab veendunult, et ka mittevarastamine on omamoodi haigus. Umbes nii: sa ei varasta, kuna tunned paanilist hirmu tabamise ees või midagi muud säärast. Kui asi segaseks ajada, on alati võimalik väita ja tõestada mida tahes. Ning teemast mööda rääkida kirikutegelased juba oskavad." Romaanid ,,Rehepapp" ,,Rehepappi" peetakse uuema kirjanduse raamatuks, mille üks eestlane võiks oma elu jooksul läbi lugeda. Vastu ma sellele väitele vaidlema ei hakka, sest tegemist on ühe tabava teosega. Selles kujutatakse eestlast kui varast ja logelejat. Kuvandatut eestlane on veidi rumal ega tee vahet seebil ja maiustusel. Raamatu ,,Rehepapp" peategelaseks on Rehe-Sander, kes on nii nagu teisedki selle aja elanikud osavad vargad. Võetakse, mida võtta annab, ja kõikjalt, kust annab, sealhulgas ka
ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks.
kooli läbi saada, aga tööl käia ei saa, Jüri peaks teda üleval pidama. Adeele on vähihaige ja haiglas. Ilmar käib teda vaatamas. Tal on ka uus kavaler, sest Loorentson suri ära. Tema nimi on Sagarski. Jüri tunneb ,et hakkab vanaks jääma, habe on hallik läinud ja kondid valutavad, kuivab kokku, kui tööd ei tee enam. Hermanil Ameerikas on nüüd ka kaks tütart( Mabel, Evalyn) , saadab perekonnast pildi ja raha. Ilmar käib koolis ja armub Ellen Rehepappi, kes on tema sõbra õde. Nad otsustasid abielluda kohe, kui Ilmar saab kuhugi elamispinna. Ellen toodi koju vanavanematele näidata, teatati abiellumisest. Kolisid oma elamisse. Ilmar tuleb Inglismaalt koju ja tal on ka 7 kuune poeg Jüri kodus ootamas. Ellen tahab, et Eeva ja Jüri nende juurde suurde korterisse koliksid. Lõpuks kolivadki. Kõik oma vana koli tassivad kaasa, mille eest Ilmar oli varem põgenenud. ,,muuseum" nagu ta seda kõike kutsus
Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma kavalust kasutab ta ka Imbi ja
Muidugi ilmub ka kirjutisi, mis väidavad, et kõik on hästi, näiteks Merle Talvik artiklis "Eesti riigi kohtusüsteem on Euroopa Liidus üks tõhusamaid" (EPL-ED 18.05.2016). Aga sellised kirjutised tulevad õiguskaitsesüsteemi seest, mitte ühiskonnast. Ja mis mõttes tõhus? Justiitsministeeriumi analüüs ütleb: "Keskmine menetlusaeg kohtueelses menetluses on 798 päeva..." (vt Virkko Lepassalu: "Pättide paradiis: politsei rahapuuduse tõttu teevad majandussulid Eestis kartmatult rehepappi" Pealinn 05.09.2016). 798 päeva on rohkem kui kaks aastat ja kaks kuud. Aga on kaasusi, kus menetletakse ja käiakse kohut viis või isegi kümme aastat. See on meeletu INIMRESSURSI RAISKAMINE riigis, kus seda ressurssi on nagunii ülinapilt. Uurimise ja kohtuskäimise ajal on osalised traumeeritud, ärevil, teadmatuses, AGA UURIMINE JA KOHUS VÕIVAD PROTSESSI SUVALISELT VENITADA VÕI EESMÄRGISTATULT ORIENTEERUDA PAHATEO AEGUMISELE.
kajastatakse kasvajaga seonduvat VTEd. Teine osa on empiiriline osa, mis koosneb andmekogumise ja- analüüsi meetodi kirjeldusest ning tulemuste esitamisest, analüüsist ja järeldustest. Autor soovib siinkohal eelkõige tänada juhendajat, haigla teadusosakonna juhatajat Marika Tammaru, lisaks ka koolipoolset kontaktisikut Kersti Veskimetsa, haigla sisehaigustearsti Katrin Nõukast, haigla teadusosakonna sekretäri Birgit Veermäed ning teadusosakonna spetsialisti Mari- Liis Rehepappi. 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Hemostaas Hemostaas on protsess, mis tagab verejooksu peatumise s.t vere hüübimise veresoone vigastuse korral ning samaaegselt hoiab vere veresoontes vedelana. Hemostaas koosneb kahest osast koagulatsioonisüsteemist ehk hüübimissüsteemist ja antikoagulatsioonisüsteemist. (Boon 1993: 170) Koagulatsioonisüsteem Vere hüübimine ehk vere koagulatsioon on keeruline protsess, kus veri muutub geeljaks ja moodustab verehüübe ehk trombi
mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole mingid allaheitlikud tööorjadest talupojad vaid maaseadusi tundvad nii ,et tüssata vanapagant ei ole neile väljakutseks. Nad näevad enda maailma kui killukest osa suuremast ilmatervikust kuhu kuulub kõiksugu vaime ja hingesid. Parunid aga valitsevad maad vaid näiliselt, sest nad ei mõista selle sugavamt olemust. "Rehepappi" higestatud maailma on karm paik, kes tuleb ülimalt ettevaatlik olla, et ellu jääda.Nagu ajastule kohane nii ka Kivirähna proosades on ka märkimisväärne see, et senisest rohkem pöörati tähelepanu segadusele milleks on inimese enesemääratlus, küsimused nagu kes ma olen? ja modernistlik proosa näitab maailma valulise ja sügavmõttelise paigana, tegelased otsivad tõde, püüdlevad siiralt tõsiste eesmärkide poole. Kivirähk uurib piltlikult öelds
annaabi.ee 
