DOKUMENDIHALDUS JA INFOKORRALDUS 2009/2010 õppeaasta KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on dokument? Definitsioon. 2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? 4. Millistel eesmärkidel koostatakse ettevõttes dokumente, nimeta 2 väärtust. 5. Nimeta dokumendi olulisemad omadused, millised peavad säilima kogu dokumendi elukäigu jooksul. 6. Milline erinevus on kirjaplangil ja üldplangil? 7. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid ettevõtte kirjaplangil? 8. Millise laiusega on plangi veerised? 9. Millal vormistatakse ametikirjale koostaja andmed? 10. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri?
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid
DOKUMENDIHALDUS 2008/2009 õppeaasta KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on dokument? Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevus tõestamiseks. 2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! Arhiiviseadus; avaliku teabe seadus; digitaalallkirja seadus; keeleseadus; isikuandmete kaitseseadus; märgukirjale ja selgitustaotsusele vastamise seadus 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? Asjaajamisekord; dokumentide loetelu ja dokumendihalduse kord; töövoogude (tööprotsesside kirjeldused); arhivaalide loetelu; sisekorraeeskiri; ametijuhendid 4
· Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski hindamiseks Kindlustustingimused · Üldtingimused Defineerib lepingus kasutatavad mõisted ning lepingupoolte õigusliku vahekorra · Eritingimused Reglementeerivad konkreetse toote eripärast tulenevad poolte õigused ja kohustused Riskihindamine · Riskihindamine kindlustusriski läbivaatamise protsess · Riskihindaja analüüsib sooviavaldust Hindab iga kindlustusvõtja esitatud riski Otsustab kas ja kuipalju riski aktsepteerida Määrab tingimused ja pakutava kindlustuskaitse ulatuse Arvutab sobiva kindlustusmakse suuruse Vahendaja · Keegi peab võtma endale turundusfunktsiooni
muudetud; kasutatavus asukohta saab kindlaks teha, kättesaadav, esitatav ja tõlgendatav. 4) Dokumendi metaandmed dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis. Metaandmed on tõestus sellest, et dokument on süsteemi võetud, see on jälg dokumentidega tehtud haldustoimingutest :* tagada infoobjektide autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus ja terviklikus läbi aja ning võimaldavad nende haldamist ja mõistmiset. 5) Asjaajamist reglementeerivad riiklikud normdokumendid(eesmärk, kasutusala) (seadused, määrused) Dokumentide tähtsuse tõttu reguleeritakse nende haldamist riiklike normdokumentidega(seadused, Vabariigi Valitsuse määrused ja standaridid); Riigikantselei juhendmaterjalidega; Rahvusarhiivi juhistega. Seadused: Arhiiviseadus(1998) loob Eesti arhiivisüsteemi, reglueerib arhivaalide kogumist, hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade
Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamine - tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendihaldus - tegevused dokumendi-süsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks Nimeta riiklikud õigusaktid, mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis. Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest: Seadused (AvTS) Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA) Ministri määrused ja käskkirjad Kohaliku omavalitsuse määrused Eesti ja rahvusvahelised standardid Soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised jt nn hea tava juhised Arhiiviseadus
Teenistuse juhid räägivad oma töötajatega ja seletavad kuidas oma ametijuhendi läbi vaadata ja paranduseid teha. Töötajad vaatavad vabal ajal oma ametijuhendid üle ja annavad parandatud varianti juhile. Juht teeb oma parandused ja vestlusel otsustatakse kumb parandus jääb ja miks. Niimoodi saab jagada vastutust ja saavutada töötajate rahulolu. Ametijuhend ei saa ainukeseks probleemi lahenduse võtiks olla. Peavad ka olema igasugused sissekorraeeskirjad ja juhendid, mis reglementeerivad sisemist tööd ja annavad kindlaid juhiseid. See tähendab et inimesed omavad ettekujutust sellest, kuidas toimib nende organisatsioon, mis põhimõtete alusel palka makstakse, kuidas toimib motivatsiooni süsteem ja kui nad teavad mida oodata ja saavad selle kätte, siis organisatsioonis on rahuldatud ja motiveeritud töötajad.
See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Joon. 10.2.1. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis
loata, kui õigusaktide kohaselt on selline luba vajalik. Ühtlasi on ette nähtud, kes annab välja raielubasid. Eesti metsaseaduses on detailselt ja eraldi reglementeeritud raieliigid ning nõudmised nendele. Seaduses on ette nähtud maksimaalsed lubatavad lageraie ja raiesmike pindalad (näiteks vastavalt 5 ha ja 100 aastat puistute korral, kus hakatakse uuendama okas- ja kõvalehtpuid) jne. Eesti metsaseadus reglementeerivad metsaraiet tunduvalt üksikasjalisemalt kui Leedu metsaseadus. Kuid Eestis ei diferentseerita metsa vanust uuendusraiel olenevalt metsa funktsionaalsest kasutusest, nagu see on Leedus. Peale selle on Eestis metsaomanikule antud võimalus raiuda ilma mingi eriloata oma metsast kuni 15 m3 tarbepuitu aastas. Eesti metsaseaduses on selgelt öeldud, mida pidada uuendatud metsapindalaks (sel pindalal kasvab vähemalt 1200 puud/ha metsa puude peapuuliikidest, mille kõrgus on
Põhimõtted ja määratlused Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega laeva ja inimeste hukkumisea mistõttu uppumatuse tagamine on nii laevaehitajate kui ka laevapere üheks tähtsaimaks ülesandeks.
ettevõtte äritegevuse prioriteetidega ning sellel on selge seos äristrateegia ja tulemustega · töötajad on informeeritud eelseisvate muudatuste (st uue infosüsteemi juurutamise) eesmärgist (miks seda vaja on, mis sellest paremaks muutub) · töötajad kujutavad ette, milliseid konkreetseid muudatusi uus süsteem nende töös kaasa toob · töötajad on kaasatud muudatuste ettevalmistamisse · ettevõttes on koostatud uut töökorraldust reglementeerivad normdokumendid (protseduurireegel, juhend, eeskiri, kord vms) IT Personalijuhtimine 23 ... infosüsteemi kasutuselevõtt on edukam, kui: · normdokumendid on kehtestatud sobiva administratiivse jõuga (direktori käskkiri, juhatuse otsus vms) · infosüsteemi juurutamist käsitletakse projektina, st selle läbiviimiseks on määratud projektijuht ning ressursid, rakendatakse projektijuhtimise metoodikat
Ometi peab juut oma armastavat suhtumist Jumalasse ja tema käsust kinnipidamist füüsiliselt väljendama. Selleks on Dekaloogi ülejäänud seitse käsku, mida nimetatakse sotsiaalseks õiguseks. Siin on sõnastatud inimese ja inimese vaheline suhe. Juudi jaoks ei ole olemas armastust Jumala vastu, mis oleks lahus armastusest kaasinimese vastu. Kui inimene tahab pidada dialoogi Jumalaga, siis ta peab pidama dialoogi ligimesega. On hulk käske ja keelde, mis reglementeerivad kõige tähtsamaid asju, mida ligimene ei tohi teisele teha või peab tegema, et väljendada oma armastust Jumala vastu. Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab! Sa ei tohi tappa! Sa ei tohi abielu rikkuda! Sa ei tohi varastada! Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada omaligimese naist, sulast ega
Arhivaalid antakse üle 5 aasta jooksul pärast üleandmise kohustuse tekkimist. Kui organisatsioonil tekib vajadus arhivaale üle anda enne üleandmiskohustuse tekkimist, näiteks kui -arhiivimoodustaja likvideeritakse või -arhivaalid on hävimisohus, saab seda teha kokkuleppel avaliku arhiiviga. Üleandmise korda selgitavate juhistega on enne arhivaalide üleandmist kasulik tutvuda www.ra.ee Juhised arhivaalide üleandmiseks avalikku arhiivi. Üleandmist reglementeerivad -arhiiviseadus- sätestab, et avalikke arhivaale võib üle anda ainult avalikku arhiivi. -arhiivieeskiri- esitab arhivaalide üleandmise ja üleandmise dokumenteerimise korra ja sätestab, et avalikku arhiivi annavad oma avalikud arhiiviväärtusega arhivaalid -riigiasutused -valitsusasutused -valitsusasutuste hallutavad üleriigiliselt tegutsevad riigiasutused -kohaliku omavalitsuse asutused -avalik-õiguslikud juriidilised isikud
1) vähemalt noorsootöötaja kutse tase 6, või 2) laagri juhataja osakutse. (2) Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on: 1) vähemalt noorsootöötaja kutse tase 4, või 2) laagri juhataja osakutse tase 6 või 3) laagri kasvataja osakutse. * selle tõendamine ja tunnistuse kehtivus ja kehtetuks tunnistamise kord (vastu võetud 28.07.2014) 25. Millega tegelevad alaealiste komisjonid ja millised õigusaktid nende tööd reglementeerivad? Alaealiste komisjon arutab alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumisi ning otsustab sobivate mõjutusvahendite rakendamise. Samuti korraldab komisjon alaealiste kuriteoennetust. Alaealiste komisjoni menetluse läbiviimise nõuded ja otsuse vaidlustamise korra sätestab alaealise mõjutusvahendite seadus (AMVS). Alaealiste komisjonid lähtuvad oma töös eesmärgist, et alaealist ei karistata, vaid üritatakse suunata õigele ja seaduskuulekale teele.
Tee kalkuleerimine Ohtlikule alale liiga lähedale minnes ei saavuta me reeglina midagi peale tee ja vastavalt ka aja lühenemise. Isegi siis, kui selline vajadus tekib, tuleb täita minimaalseid põhireegleid laev peab alati jääma ohutusse vette ja piisavalt kaugele ohust, et viia madalikule sõidu võimalus navigatsioonivae või masinarikke korral miinimumini. Reeglid Reisi planeerimisel tuleb silmas pidada nii laevaseltsi kui rahvuslike reegleid, mis reglementeerivad kaldaäärset sõitu. Kõrvalekaldumine planeeritud kursist Ideaalses olukorras peab laev järgima ettekavandatud teed, kuid praktiliselt võib ülesse kerkida vajadus kalduda sellest kõrvale, andes teed teisele laevale. Sellisel juhul peab kõrvalekaldumine olema piiratud sellega, et laev ei siseneks aladele, kus võiks üles kerkida risk sattuda ohutuspiirile. Ohutu kaugus On võimatu anda rangeid ja kindlaid reegleid, mida peab järgima, et laev saaks ohust puhtalt mööda
Tee kalkuleerimine Ohtlikule alale liiga lähedale minnes ei saavuta me reeglina midagi peale tee ja vastavalt ka aja lühenemise. Isegi siis, kui selline vajadus tekib, tuleb täita minimaalseid põhireegleid laev peab alati jääma ohutusse vette ja piisavalt kaugele ohust, et viia madalikule sõidu võimalus navigatsioonivae või masinarikke korral miinimumini. Reeglid Reisi planeerimisel tuleb silmas pidada nii laevaseltsi kui rahvuslike reegleid, mis reglementeerivad kaldaäärset sõitu. Kõrvalekaldumine planeeritud kursist Ideaalses olukorras peab laev järgima ettekavandatud teed, kuid praktiliselt võib ülesse kerkida vajadus kalduda sellest kõrvale, andes teed teisele laevale. Sellisel juhul peab kõrvalekaldumine olema piiratud sellega, et laev ei siseneks aladele, kus võiks üles kerkida risk sattuda ohutuspiirile. Ohutu kaugus On võimatu anda rangeid ja kindlaid reegleid, mida peab järgima, et laev saaks ohust puhtalt mööda
Kui AÜ ei ole juriidiline isik, siis sellisel juhul ei ole rahatrahvi määramine mõeldav. Streigi korraldamine on seega töötajate otsustada. Töökohtud arutavad streigiga seotud probleeme. Distsiplinaarvastutust Saksamaa süsteemis ei ole. See on olemas vaid ametnike suhtes. Süsteem töötab üksikute seaduste najal. Kodifitseerida ei taheta. Ameerika tööõiguse põhijooned Individuaalne tööõigus ei ole vaid kohtupraktika poolt loodud. On väga palju õigusakte, mis reglementeerivad töösuhteid sõltuvalt valdkonnast ja töötajate arvust ettevõttes. Töölepingu sõlmimine eeldab teatud nõuete järgimist. Pööratakse tähelepanu kandideerimisavaldusele ja lepingueelsetele läbirääkimistele. Lepingulised läbirääkimised on teravad, sest erinevate küsimuste küsimine selles faasis ei ole lubatud. Võrdne kohtlemine töösuhetes on väga oluline teema. Kohtupraktikas on öeldud, milliseid küsimusi võib küsida (ehk millised küsimused ei ole diskrimineerivad)
BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6
spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool. • RSK-65 PILET 8 • Laeva korpuse ja uppumatuse tagamine konstruktiivsete vahenditega. Lekke avastamine. Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega – laeva ja inimeste hukkumisea – mistõttu uppumatuse tagamine on nii laevaehitajate kui ka laevapere üheks tähtsaimaks ülesandeks.
kaubanduses vedajad, toll, kauba kättetoimetamise vahendajad (spediteerijad). Makseahel on kaubale vastupidise suunaga, maksed liiguvad ostjalt müüjale. Tarneklausel on sõna- või täheühend, mille kasutamises sõlmivad ostja ja müüja kokkuleppe. Tarneklausleid sisaldav normistik on Rahvusvahelise Kaubanduskoja poolt välja antud International Commercial Terms (Incoterms). Neid on üllitatud aastakümneid, viimane pärineb aastast 2000. Tarneklauslid reglementeerivad suure osa rahvusvahelise müügilepingu tingimustest ja poolte kohustustest: - kus ja millal täidab müüja tarnekohustused, - kes, kelle kulul sõlmib veolepingu, - kuidas ostja kauba eest tasub, - millised on poolte kohustused ja kulutused tolliformaalsuste täitmisel, - kuidas kaup on pakitud ja markeeritud jms. Mõned näited kehtivatest tarneklauslitest: EXW – ex works ..
rahvusvahelisega. Incoterms 2000 on fakultatiivne õigusallikas, mis hakkab lepingu pooltele kehtima alles siis, kui pooled on Incoterms2000 kasutamise kokku leppinud. NB! Incoterms2000 nõuded ei laiene automaatselt kolmandatele isikutele. Seda peab silmas pidama näiteks veolepingu sõlmimisel ja jälgima, et sõlmitav veoleping ei läheks vastuollu müügilepingus kasutatava Incotermsi tarneklausli nõuetega. Incoterms 2000 tarneklauslid reglementeerivad enamiku poolte kohustusi kauba tarnimisel Kõige üldisemalt fikseeritakse müüja kohustus kaup koos kõigi dokumentidega lepingujärgselt tarnida ning ostja kohustus kauba eest tasuda nii nagu lepingus on ette nähtud. Määratletakse, kelle kulu ja riisikol täidetakse vajalikud tolliformaalsused ning muretsetakse selleks vajalikud litsentsid ning ametlikud load. Fikseeritakse poolte kohustused veolepingu (ka kauba kindlustuslepingu) sõlmimisel.
Kuues ümbertöötatud ja täiendatud väl- jaanne. Moskva 1998 (vene k). • Isoleerjuhtmetega 6-20 kV pingega elektriõhuliinide ehituseeskirjad. EES Rossii, AS ROSEP, AS ORGRES. Kinnitatud 08.10.98 (vene k). • ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Kõrgepingeõhuliinide trassi valikut ja ehitamist reglementeerivad rida Eesti Vabariigi seadusi ja valitsuse määrusi (RT − Riigi Teataja, RTL – Riigi Teataja Lisa): • Elektriohutusseadus (RT I 2002, 49,310) • Elektrituruseadus (RT I 2003, 25, 153) • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297) • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadus
- laevaomaniku või -kompanii poolt kehtestatud laevaseadmete tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade vastavad sätted; - klassifikatsiooniühingute poolt kateldele kehtestatud nõuded; - laeva vahiteenistuse ja sisekorra eeskirjad; - kehtivad tuleohutuse ja ohutustehnika nõuded; - eeskirjad laeva hukkumatust tagavate meetmete kohta; - rahvusvahelised ja rahvuslikud konventsioonid laevadelt keskkonnareostuse vältimiseks; muud direktiiv- ning katelde ekspluatatsiooni otseselt või kaudselt reglementeerivad dokumendid. Katelseadmete ekspluatatsioon hõlmab kõiki katla töö, tehnilise hoolduse, remondi ning katladokumentatsiooni täitmisega seonduvaid tehnilisi ja organisatsioonilisi küsimusi. Kuna laevadel leiab kasutamist väga lai valik eritüübilisi katlaid, saab siinkohal käsitleda vaid mõningaid kõige üldisemaid katelde ekspluatatsiooninõudeid. Ekspluateerida tohib ainult tehniliselt korras katelseadmeid.
(põhjustatud) kahju hüvitamisele; 144 World Congress against Commercial Sexual Exploitation of Children World. (2002). Congress against CSEC. [http://www.csecworldcongress.org/en/stockholm/Reports/index.htm]. 19. Märts 2009 a. 145 . . (2002). . Sankt Peterburg: Piter, lk 281-282. 60 - need, mis korraldavad (reglementeerivad) viktimoloogilis profülaktikat. Esimesse gruppi võib asetada need normid, mis volitavad kompetentsetel organitel kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude väljaselgitamisel, võtma vastu protsessiotsuse asjaolude kõrvaldamisest (näiteks kriminaalmenetluseseadustiku (KrMS) kohaselt kuulub see õigus kohtunikule), või mis kohustavad kuritegu soodustavate asjaolude väljaselgitamist. Esimese gruppi normide näiteid võib leida erinevatest seadusandlikest aktidest. Nii on ohvrite
12. 2004. a nevate tegevuste algatamine noorte tervistava ja otsusega nr 1 koondprojekti 11 802 874 krooniga, arendava puhkuse valdkonna arendamiseks noorte- mis võimaldas tõsta osalevate laste arvu 31 814-lt ja projektlaagrite osas. 33 881-le ja suurendada hüppeliselt soodustuu- Infot noortelaagritega seonduvast noortelaagrite sikute toetuse suurust laagripäeva toetus tõusis tegevust reglementeerivad normatiivaktid, abi- 103-lt kroonilt 144-le kroonile, tegevusloaga materjal noortelaagrite korraldajatele, tegevus- noortelaagrites 26-lt kroonilt 36-le kroonile ja pro- loaga noortelaagrid Eestis, laagrijuhtide ja -kas- jektlaagrites 13-lt kroonilt 18-le kroonile. Koond- vatajate koolituse võimalused, andmed nii Eestis projektist said toetust nii õpilasmalevad kui ka
või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur, mille mass on 1/3
reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur,
või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur, mille mass on 1/3
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR jad oma teadmiste, oskuste ja kogemustega. Ettevõtte infosüsteem sisaldab erinevate meetoditega salvestatud informatsiooni dokumentide, kaustade, kartoteekide, arhiivide ja arvutisalvestuste või muul kujul. Infosüsteemi osadeks on ka ettevõtte töötajate tegevust reglementeerivad dokumendid (ameti- ja tööjuhendid, protseduurikirjeldused jne). Infosüsteem on organisatsiooni info- ja süsteemitöö korralduse, meetodite ja vahendite süsteem (kogum), mis on ühtlasi omavahel seotud ja ettevõtte mitmel tasandil olevate andmete, protsesside, sündmuste ja väärtuste süsteem.
annaabi.ee 
