süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda ja verson ül- tsikulatsioon, elindite var O2 ga, ainevah produktide väljaviimine, humoraalne regul- sis näärmed eritAVAD sekreedi vereingesse Südatöötab- oma erutussüsteem, võiem rütmilsielt iseseivalt töötada, koosneb lihasrakkused : K-F sõll, A-t, hisi kimp-purkinje kiud. Refraktaarsuse periood- süstoli ajal ei vasta südamelihas äritiajatele uue erutuse tekekga,0,2 sek.Arterid vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites. Vereplasmas vett 90% Verivedel sidekude,rakuvaheainet palju,vereplasmast ja verelibledest.täiskasvanul 4,6-6l Epteelkuderakke palju, rakuvaheainet vähe.Vooderdab õõneselundeid ja moodustab enamiku näärmetest.Omab kaitsefunktsiooni, hoides ära allpool olevate kudede mehaanilised, keemilised jt.
automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Ühe südame kokkutõmbega paisatakse ringlusesse keskmiselt 70 ml verd. Vastavat kogust nimetatakse südame löögimahuks. 1 minuti jooksul ringesse paisatud vere hulka nimetatakse südame minutimahuks. See on keskmiselt 5 liitrit minutis ja võib tõusta tugeva pingutuse korral kuni 35 l/min. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt
Kordamisküsimuste vastused: 1. Südamelihase omadused: automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, refraktaarsus. 2. Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on sinuatriaalsõlm e Keith-Flacki sõlm, atrioventrikulaarsõlm e Aschoff- Tawara sõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkyné kiud. 3. Südame vatsakese töömuskulatuuri absoluutse refraktaarperioodi kestus on u 0,20 sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on 0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame töö rütmilisus. 4. Normaalselt tekib esmane erutus sinuatriaalsõlmes. Maksimaalse diastoolse
elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on võimalik mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli uurides saadakse infot südame töö erinevate etappide kestuse ja kvaliteedi ning seeläbi südamelihase seisundi kohta. Südamekapid
seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on võimalik mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli uurides saadakse infot südame töö erinevate etappide kestuse ja kvaliteedi ning seeläbi südamelihase seisundi kohta.
Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. · Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. · Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas
ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. 2. Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. 3. Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid); tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e
Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. b)Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. c)Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 34. KNS-I ÜLESANDED: 1. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) 2.Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) 3.On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 35. KNS-I FUNKTSIONAALNE JAOTUS: SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste
Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. Paradoksaalne staadium kiirete ja tugevate ärritajate kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastureaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. Pidurdusstaadium kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteemi ülesanded: juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale.
Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His´i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme ehk süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim. absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Kui suhtelises puhkeolekus tekib sinuatriaalsõlmes normaalselt 60...70 impulssi minutis ja südame tsüklis kestus on 1...0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise ehk suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05 s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega
· Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee,
· Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee,
Seal tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atriventikulaarsõlmeni. Sealt edasi Hisi kimpu, selle sääri ja Purkyne kiudusid pidi vatsakese lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihase kokkutõmme e.süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim. Absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Puhkeolekus tekib 60-70 impulssi sinuatriaalsõlmes minutis, südametsükli kestus 0,85-1 sek, kestab absoluutne refraktaarsuse periood 0,2 seki. Sellele järgneb suhtelise refraktaarsuse periood e.erutuvuse järk-järguline taastumine. Kestab 0,02-0,05 seki. Selle jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevama ärritajaga. Südamelihas uutele ärritajatele ei reageeri refraktaarsuse ajal, see tagab südame rütmilisuse. Erutuse levimiskiirus- südame eri osades erinev
vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. See on südamelihase erutamatus ja mõjutamatus.erutunud südamelihased on teatud ajaperioodidel võimetud reageerima järgmistele ärritajatele: Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul äritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim absoluutse refraktaarsuse perioodiks (0,20 0,13 s). Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri , hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus - suhtelise refraktaarsuse periood. Südamelihas võib kontrahheeruda väga tugeva stiimuli korral supernormaalsus. Siinus ja hingamise arütmia. *Hingamise arütmia SLS kõikumist, kus südamelöögisagedus sissehingamisel kiireneb, väljahingamisel aeglustub. *Siinusarütmia
- Mitraalklapp e vasak kojavatsakeseklapp e bikuspiraalklapp - Trikuspidaalklapp e parem kijavatsakeseklapp PÄRGAARTERI VEREVARUSTUS Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad suletud. REFLEKTAARSUS ·Kui südame tsükli kestus on 1...0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit. Sellelejärgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05 s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refratkaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. ·Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö rütmilisus. ·Vrdl skeletilihasraku refraktaarsus 0,005 s. SÜDAMETSÜKKEL ·Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldisediastolilõpus on kõik südame
töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. 3. Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb süstolist ja diastolist. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine
60 korda minutis (erutuse levimiskiirus 0,02-0,05 m/s), Hisi kimbu ülaosast lähtuvate impulsside korral u. 50 ja vatsakeste seines olevast juhtetee osast lähtuvate impulsside puhul u. 30 * minutis (levimiskiirus u 1m/s kodades ja erutusjuhtesüsteemis 2...4m/s). Aeglane rütm on müokardis vaid eriolukorras, näiteks intensiivsel venistamisel. (3) Südametsüklis korduvad reeglipäraselt faasid: süstol ja puhkefas diastol. Süstol on nn. Absoluutse refraktaarsuse period, mil südamelihas ei vasta ärritajatele uue erutuse tekkega. Südametsükli kestus on u 1...0,85 s, siis absoluutne refraktaarsus kestab 0,20 sekundit, millele järgneb suhtelise refraktaarsuse period 0,2...0,05 s, kus erutusteke obn võimalik normaalsest tugevamte ärritajatega. Selle süsteemiga tagatakse südame töö rütmilisus ja hoitakse ära vatsakeste kestev kokkutõmme. Erutuse levimiskiirus südames on erinev, vatsakeste lihases u 1 m/s
Lihaskiud võivad samuti erutuda üksteisest sõltumatult. Naaberkiudude erutmist väldib rakumembraani kattekihi suhteliselt suur elektritakistus. *ERUTUSE KAHEPOOLSE LEVIKU SEADUS Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutuslaine levib edasi mõlemas suunas. Alustanud liikumist ühes või teises suunas ei pöördu erutus tagasi. See on sel setatav sellega, et erutuslaine eesserva taga on kiud alanenud erutuvuse (refraktaarsuse) seisundis. Organismis tervikuna aga liigub erutus närvikiudusid mööda alati ühes kindlas suunas: aferentseid kiudusid mööda perifeeriast tsentri suunas ja edasi aferentseid kiudusid mööda tsentrist perifeeria suunas. *SEADUS "KÕIK VÕI MITTE MIDAGI" Mööda närvi- ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest. Vaatamata sellele,
refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. See on südamelihase erutamatus ja mõjutamatus. erutunud südamelihased on teatud ajaperioodidel võimetud reageerima järgmistele ärritajatele: Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim absoluutse refraktaarsuse perioodiks (0,20 0,13 s). Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri , hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus - suhtelise refraktaarsuse periood. Südamelihas võib kontrahheeruda väga tugeva stiimuli korral supernormaalsus. *Hingamise arütmia SLS kõikumist, kus südamelöögisagedus sissehingamisel kiireneb, väljahingamisel aeglustub. Südametsükkel Südame süstol ja diastol mood südame ühe tsükli
Juhtetee algab AV sõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade ja vatsakeste vahel oleva kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Vatsakeste vaheseinast levib aktsioonipotentsiaal Hisi kimbust algava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme ehk süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega- absoluutse refraktaarsuse perioodil ei ole võimalik uut erutust tekitada. Järgneva relatiivse refraktaarsuse perioodil erutuvus järk-järgult taastub, uut aktsioonipotentsiaali on võimalik esile kutsuda seda varem, mida tugevam on ärritus. Refraktaarsuse põhjus on eelkõige Na+ sissevoolu inaktiveerumine veel jätkuva depolarisatsioni ajal. Kui repolarisatsioon on viinud membraanipotentsiaali umbes - 40 mV tasemele, algab süsteemi taastumine.
resulteeruv AP on ikka sama amplituudiga. 3.8. Absoluutne ja suhteline refraktaarsus. Refraktaalaeg – periood, mil membraan ei saa uuele ärritusele vastata (närvikiududel 1ms). Membraan pole PM-s. Kui üks stiimul järgneb teisele liiga kiiresti, ei saa AP tekkida - see periood on absoluutne refraktaarsus (lihas tõmbub praegu kokku, membraan on depolariseeritud). Pärast seda perioodi on rakumembraan suhtelise refraktaarsuse seisundis (hüperpolariseeritud), st läviväärtus on tunduvalt tavapärasemast kõrgem, kuid piisava tugevusega signaal suudab AP ikkagi esile kutsuda. Läviärritus – väikseim ärritaja, mis kutsub erutuse esile. Ärrituslävi on närvirakuti erinev. 3.9. Aktsioonipotentsiaali leviku iseärasused müeliinkattega ja müeliinkatteta närvikiududes. Müeliiniga kaetud piirkondades puuduvad pingesõltuvad Na-kanalid. AP saab tekkiva vaid
( Kõik või mitte midagi seadus.) Mille poolest on kuulus A.Rauber-töötas Tartus anatoomia professorina, saavutas maailmakuulsuse anatoomiaatlasega(ilus saksamaal 1897). Aktsioonipotentsiaal südamelihasrakkudes-Kui südametsükli kestus on 1-0,85 sekundit, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 20 sek. Sellele järgneb erutuse järkjärguline taastumine, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, siis hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö normaalne rütm. Erutusjuhtesüsteemi osad-Sammuseadja, erutustekke-ja juhtesüsteem, kõik-või mitte midagi seadus, sinuatriaalsõlm 66.Südametsükkel Tsükkel -üldine diastol(süda lõõgastub, diastoli lõpuks on südame õõned täitunud verega), kodade süstol(korraga tõmbuvad kokku mõlemad kojad, suruvad vere vatsakesse, osa verd
Aktsioonipotentsiaal ei jää tekkekohale püsima, vaid levib lainena piki närvi(lihas)raku membraani, kusjuures aktsioonipotentsiaali amplituud selle käigus ei vähene. Aktsioonipotentsiaal võib tekkekohast levida põhimõtteliselt mõlemas suunas. Organismi kui terviku tingimustes liiguvad aktsioonipotentsiaalid närvikiududes siiski ühes kindlas suunas: * aferentsetes närvides perifeeriast tsentrisse * eferentsetes närvides tsentrist perifeeriasse. Absoluutse refraktaarsuse faas on periood, millal kiu erutuvus on langenud nullini, ta ei ole võimeline reageerima sel ajal saabuvatele uutele ärritustele. Suhtelise refraktaarsuse faasis toimub erutuvuse taastumine, kuigi mitte täielik. Supernormaalse ja subnormaalse erutuvuse faasis on kiu erutuvus lähtetasemega võrreldes vastavalt kõrgem ja madalam. Närvi(lihas)kiu erutuvuse muutumise seaduspärasustest tulenevalt ei saa aktsioonipotentsiaal piki kiudu enam
Sinuatriaalsõlmes tekib süüdame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva antrioventrikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His'i kimpu, selle sääri ning Purkyné kiudusid pidi vatsakeste lihastele. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme e süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG). Kõige tavalisem on EKG registreerimine kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide, nn standardsete jäsemelülituste abil. Elektrodiagrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähstiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk, nn QRS
Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. 2) Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvu 3) Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12.Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 1) Teostab sidet väliskeskkonnaga (See toimub läbi ärritajate, mis mõjuvad retseptoritele) 2) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (Võimalik tänu närvidele: retseptoritelt erutus närvide kaudu organitele) 3) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused – kindla ülesandega närvirakkude kogumikud) 13
Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. 2. paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. 3. pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 53. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. Tsentraalse närvisüsteemi organid (pea ja seljaaju) kujutavad endast suuri närvirakkude kogumikke. Kummaksi neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest ning nende kehadest. Koondub selja- ja peaajus piiritletud
aktsioonipotentsiaali, iga signaal ,mis on alla lävi, ei põhjusta üldse aktsioonipotentsiaali. AP levimisel tema amplituud(u 100 mV) ei muutu. AP levikukiirus varieerub erinevates närvikiududes 0,5-100 m/s, esinevad elektrotooniline saltatoorne levik. Viimane on kiirem ning energeetiliselt ökonoomsem. AP-d iseloomustab Maali-Liina, jaanuar 2012 Refraktaarsuse põhjustab Na+ süsteemi inaktiverumine eelnenud aktsioonipotentsiaali ajal. Refraktaarsus tagab ühesuunalise impulsi leviku. Suur muutus membraanipotentsiaalis leiab aset juba vaid mõne molekuli liikumisega. Erinevatel rakkudel on erineva kuju ja kestusega aktsioonipotentsiaalid. 1 0
esmapilgul lihtne küsimus, et mõõdame ära ja ok. Aga ei ole. Üks on subjektiivne . millal meie teadvusesse jõuab. Aga teine asi on see, millal me jõume reageerida. Inimene reageerib enne, kui ta teadvustab endale. Aistingu ajaline viivis: latentne periood= 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: · Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsuse reageeringu aeglustumine vahetult pärast eelnenud reageeringut Sportlastel reaktsioon alla 0.1 seki loetakse valestardiks, sest pole leitud nii kiiresti reageerivat inimest veel maailmas. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas: · adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a.) - · sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · järelefektid, järelkujundid (negatiivne, kromaatiline)- vastandvärvid, see valge täpi vaatamine,
annaabi.ee 
