Idabloki lagunemine - Idablokk Ida-Euroopa riigid, mis II MS järel olid sattunud Moskva sõltuvusse = rahvademokraatlikud riigid - NL ei sekku enam teiste sots riikide asjadesse - Saadeti laiali VLO (sots riikide sõjaline ühendus) - Viidi välja NL väed Ida-Euroopast - Majanduse alla käik -> lakkas kaubavahetus sots riikide vahel - Massiliikumiste algus - Opositsiooni kujunemine - Tugevnesid reformimeelsed jõud - Poola: o Tekkis aü Solidaarsus o Suvi 1989 peaministriks sai mittekommunist o 1990 sai presidendiks Lech Walesa - Sügis 1989 Ts ja Bul liidrid vahetati välja - Ts -> sametrevolutsioon = võim läks üle rahumeelselt; presidendiks sai Vaclav Havel = dissident - Rumeenia: o Dets 1989 vangistati Ceausescu ja hukati koos abikaasaga = sots süsteemi kõige verisem reziim - Sügis 1989 SDV viiekümnes aastapäev - 9
Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule, ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 5. Laulev revolutsioon, mida nõuti. 1988. aasta aprillis toodi Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16
tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989
Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile (Bacon). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi motiveeris õppima võimalus lugeda piiblit emakeeles, ilma mingite kirikuisade kommentaarideta. Piiblist sai ainus usuallikas ja ta tungis sügavale rahva massidesse, kujundades ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560)
Puudust tunti alates tualettpaberist lõpetades teleritega. Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa 1989.a keelustasid lasterõivaste ja osade toiduainete eksprodi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude L. Vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Suurenes rahulolematus, hakkasid tekkima massiliikumised. Kiirenes poliitilise opositsiooni tekkimine. Tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Valitsevates parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Kuidas Idablokk lagunes? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis,see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik juhte olid vanameelsed ja ei kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1990. Sai
· nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle · Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist, · NL viis oma väed Euroopa riikidest välja, · lagunes VLO. b) siseriiklikud põhjused. · majanduse allakäik, · elatustaseme langus, · plaanimajanduse tõttu valitses kaupade defitsiit, · sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla, · süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised; · kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja
Gorbatsov heitis mitmele sotsialismileeri riigi liidrile ette, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. 1990. aastate keskpaigas viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest NSVL väed välja. Ida-Euroopa sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud. Elatustaseme langus. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus enam ei toiminud. Majanduslik olukord halvenes, tekkisid massiliikumised. Tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Tugevnesid reformimeelsed jõud. Poola peaministriks sai mittekommunist. Tsehhoslovakkias taandus kommunistlik partei vägivalda kasutamata, presidendiks sai inimõiguste eest võitleja ja hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias oli kõige karmim reziim. Diktaator nõudis sõjajõu kasutamist, lämmatamaks vabaduspüüdlused. 1989a rahvatõusu ei suutnud ta maha suruda ja ta arreteeriti ja hukati koos naisega sama aasta lõpus. Poliitilised muutused vallandasid ka Ida-Saksamaal 1989a sügisel ulatusliku
. 1988. a aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, seal pöörati suurt tähelepanu rahvuyskulutuuri olukorrale ning avaldati rahuolematust Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Neid toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks, sellega toetati ka gorbatsovi tegemisi. ERR kujunes kõige suuremaks rahvusliikumiseks. Perestroika- majanduse õmberkujundamine. ERRi toetasid ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ja muidugi ka rahvas. 1988. a toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp, muinsuskaitsepäevadel. Laulev revulotsioon 1988.a kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes välja võimukriis, mis lahenses 1988 a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks.
25. detsembril 1991. loobus Gorbatsov presidendiametist ning päev hiljem kuulutati ametlikult NLi laialisaatmisest. 8. Sisekriisi süvenemisega NLis nõrgenes järk-järgult Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov keelas sekkumise sotsialismileeri riikide siseasjadesse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1898. aastal selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal valiti presidendiks Solidaarsuse juht Lech Walesa. Tsehhoslovakkias toimus 1989. sametrevolutsioon ning presidendiks sai Vaclav Havel. Bulgaarias samuti 1989. revolutsioon. Rumeenias nõudis Nicolae Ceausecu Moskvalt luba sõjajõukasutamiseks, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja mujal. 1989
punktis . ??? 12. Katoliku kiriku kriis- 14-15 saj. vähenes kiriku mõju ja katolik kirik lõhenes e. suur skisma 1378-1409. Mitu paavsti, ühed toetasid Rooma, teised Avignoni paavsti. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemine- keskvõimuga riikide ja rahvusriikide teke. Linnade tähtsuse suurenemine- said kult. keskusteks, uued kapitalistlikud maj. suhted. Kriisist välja tuleks 1 võimalus- viia läbi reformid, mis uuendaks kiriku vastava ajastu muudatustele ja tagaks ühtsuse. Reformimeelsed vaimulikud kutsusid kokku kirikukogusid. Lepiti kokku paavsti küsimuses ja jõuti ühele meelele. Sisulisi reforme aga ei suudetud ellu viia ning ühtse kiriku asemel tekkisid hoopis erinevates piirkondades rahvuskirikud. 13. Reformatsioon Saksamaal. luterlus=katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Reformatsioon-kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt(valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal) Saksa reformatsiooni tähtsamaks juhtijaks
inimest. Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. Ehkki riigiplaneerimine oli stalinlik, edenes Horvaatias, eriti aga Sloveenias majandus võrreldes lõunapoolsete vabariikikidega jõudsamalt. Nad nõudsid reforme, intellektuaalid ja üliõpilased suuremat autonoomiat. Selle tagajärjena toimus "Horvaatia sügis 1971". Need reformimeelsed saadeti kas riigist välja või heideti kompartei ridadest. Jugoslaavias oli NL ees see eelis, et Tito lubas jugoslaavlastel väljaspool riigipiire tööl käia. Tagasitoodud raha, valuuta oli aga riigi majandusele kasulik. Titol oli kombeks naaberriikidelt laenata ja ujutada Jugoslaavia riigid üle odavate kaubandushüvedega see viis riigid 1980. aastal pärast tema surma majanduskrahhini. Languses olev majandus põhjustas veelgi suuremaid pingeid Jugoslaavia etniliste
-Kiirendasid. Nt riigipöörde katse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. 19.Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise välispoliitilised ja siseriiklikud põhjused? 1)Välispoliitilised põhjused: *kriis NSVL's *Gorbatsovi loobumine Breznevi doktriinist *USA toetus (Reagan,Bush) 2)Siseriiklikud põhjused: *majanduse allakäik *elatustaseme langus *rahva rahulolematus *massiliikumiste teke *tugevnesid reformimeelsed jõud kommunistlikes parteides 20.Mille poolest sarnanesid ja erinesid idabloki riikide kommunismist vabanemise sündmused 1980.aastate lõpus? RIIK Sündmus Aasta Poola ,,solidaarsus" tuleb võimule.Presidendiks Lech Walesa. 1989.a Ungari a)Algavad protesti demonstratsioonid. a)1988a
Janajev peab teda asendama, kes koos oma kaaslastega valmistas ette Erakorralise Nõukogu. Põhijõududeks oli aga Pugo koos oma kaasvõitlejatega, Janajev oli lõpuni ebakindel. Pavlov joodeti aga täis ja 9 sunniti putsistidega liituma nagu väidab vikipeedia. Erakorralisel Nõukogul oli kokku 8 liiget. Nad tõid sõjaväe Moskva tänavatele ja käskisid arreteerida Jeltsini ning teised reformimeelsed. Kahjuks aga üksustejuhataja läks üle Jeltsini poolele ning asi jäi katki. Kuid putsistid ei andnud alla ning proovisin vallutada presitendipaleed. Suri kolm inimest, kuid kasu ei saanud sellest mitte keegi. Samal ajal kuulutas Eesti vaid iseseisvuse välja ning rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi positisioone. Augustiputsi tagajärjel kaotas vene rahvas igasuguse usu Nõukogude Liidu edasikestmisesse, samuti ei usutud enam kommuniste ja nende lubadusi.
käed värisesid. Pavlovit polnud üldse kohal, sest ta oli purjus. Tegelikuks riigipöörde läbiviijaks oli seega Pugo, kes soovis seda teha siiski võimalikult veretult, lootes, et rahvas hakkab neid toetama. Lisaks Pugole, Janajevile ja Pavlovile olid putšiga liitunud ka KGB juht Vladimir Krjutškov ning kaitseminister Dmitri Jazov. Kokku oli Erakorralise seisukorra komiteel 8 liiget. Sõjavägi toodi Moskva tänavatele ning anti käsk arreteerida Jeltsin ja teised reformimeelsed. Kuid putšiste tabas ebaõnn, sest Jeltsinit ei õnnestunud arreteerida ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu. Moskvas aga algasid barrikaadide ehitused ja rahvas koondus Jeltsini kaitseks. Temaga liitusid ka populaarsed perestroikafiguurid Eduard Ševardnadze ja
· nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle · Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist, · NL viis oma väed Euroopa riikidest välja, · lagunes VLO. b) siseriiklikud põhjused. · majanduse allakäik, · elatustaseme langus, · plaanimajanduse tõttu valitses kaupade defitsiit, · sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla, · süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised; · kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb
Poliitiliste olude leevenedes ja ideoloogilise surve vähenedes ei suutnud kommunistlikud reziimid enam mingil viisil rahuldada ühiskonna vajadusi. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Ideoloogilise surve kadumine kiirendas poliitilise opositsiooni tekkimist. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatudteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelki ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa
Samas on erinevuseks süüdistatavale teatud juhtudel (kohtuniku nõusolekul) kaitsja lubamine ja sellest tulenev mõningane kohtuprotsessi avalikkus, mida teistes maades ja ka CCC puhul ei tuntud. Samas ei tähendanud see, et teatud juhtudel lubas seadustik tunnistuste kättesaamiseks või tõendite kinnistamiseks piinamist. Ka siin näeme paralleeli CCC-ga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik oma aja tähtsamad kriminaalõiguse norme sisaldavad seadustikud on reformimeelsed ajendatuna soovist ühtlustada kohtumõistmist ning likvideerida nn privaatset õigusemõistmist. Samuti oli tegu püüdlusega eristada ilmalikku e. siis reaalset kuritegu nn jumalikust e. sakraalsest kuriteost kirjeldades süülist tegu võimalikult üksikasjalikult, kuid nagu me ajaloost näeme, siis just sel perioodil tõusis inkvisitsiooni laine ja hoogustus nõiajaht. Kõik see toimus kahel põhjusel: a) ,,oma aja normina" jäeti kõigisse
jõulise avalöögina. Tartu Pauluse kiriku arhitektuuris peegeldub seljapööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele, see on suund, millest kirjutasid 20.sajandi alguse juhtivad reformimeelsed teoloogid ja arhitektid- uue, nn 20.sajandi stiili poole pöördumine. Moodsa sakraalarhitektuuri otsingud said Tartu Pauluse kiriku ehitamisega julgustuse ja eeskuju sakraalarhitektuuri edasiseks kaasajastamiseks. Joonis 1 Kuna Pauluse kirku rajamise taga seisis suur
asutas erakonna, sest 1905 toimub Venemaal revolutsioon ning antakse teatud poliitilised vabadused Eesti Maarahva Liit (Maaliit) põllumehed Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölise Ühistus Mihkel Martna, August Rei Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei Hans Kruus, Gustav Suits Eesti Tööerakond Jüri Vilms, Otto Strandmann, Eduard Laaman Juuni-september 1917 valitud Maanõukogus on enamus vasakpoolsed enamus reformimeelsed nõus ümberkorraldustega baltisakslased jäävad oma õigustest ilma, rüütelkonna maapäevadelt võetakse funktsioonid ära ning need lähevad Maanõukogule Suund autonoomialt iseseisvumisele Juulis avaldab Maanõukogu toetust föderatiivse Venemaa loomisele Eesti oleks osa Vene Vabariigist nähakse, et Venemaast tuleb eralduda Augustis 1917 vallutab Saksamaa Riia rinnet lükatakse Eesti alale lähemale
Neid nõudmisi toetas ka rahvas. Aprilli keskel esitas Edgar Savisaar populaarses telesaates üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks(ERR). Ettepaneku ellurakendamiseks loodi ERR-i algatuskeskus ja hakati moodustama tugirühmi üle kogu Eesti. Ka tollased võimud aktsepteerisid Rahvarinde loomise. Uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. *Laulev revolutsioon 1988. aasta aprill oli tähelepanuväärne veel seetõttu, et Tartus toimunud muinsuskaitse- päevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele.
Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve puudumine kiirendas ühiskonnas poliitilise opositsiooni kujunemist. Lisaks tõusid esile ka liidrid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades toimus kommunistlike reziimide kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida-
Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve puudumine kiirendas ühiskonnas poliitilise opositsiooni kujunemist. Lisaks tõusid esile ka liidrid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades toimus kommunistlike reziimide kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida-
Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve puudumine kiirendas ühiskonnas poliitilise opositsiooni kujunemist. Lisaks tõusid esile ka liidrid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades toimus kommunistlike režiimide kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat režiimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida-
Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve puudumine kiirendas ühiskonnas poliitilise opositsiooni kujunemist. Lisaks tõusid esile ka liidrid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades toimus kommunistlike reziimide kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida-
peaks läbi suruma seaduse, et piiskoppide lapsed peaks seadsuse järgi lugema kiriku juurde kuuluvaiks, et nende vara ja staatus kuuluks kiriku kätte. See ei leidnud toetust, sest samal ajal, seoses varaküsimusega, oli tõusnud ka tsölibaadinõudest kinnipidamise küsimus. Kirik kohtas selle poliitika maksma panemisel omaenese ridadest ägedat protesti – Piiblis ei ole ridagi tsölibaadi kohta, väideti ka seda, et apostlite abielutus on väheste väljavalitute pühadus. Reformimeelsed paavstid suutsid ka oma tahtmise läbi suruda – seetõttu ongi seda aega aastatuhande vahetuse järel hakatud nimetama reformpaavstluse ajaks. Tähtsaimana peab peatuma paavst Gregorius VII-l. Tsölibaadinõude kõrval oli probleemiks ka simoonia. Sellega tegelemisega alustati juba enne Gregorius VII-t, et vabastada kirik altkäemaksu nõiaringist, see põhjustas riigi ja kiriku suhtes negatiivseid tagajärgi. Probleem
Poliitiliselt jäi Liivimaal kestma status quo (hetkel olev võim), maahärradest piiskoppide ja vaimuliku rüütliordu. Esines isikuid, kes sümpatiseerisid vana usku. Läänemaa kodusõda- Uue pöörde tõi Liivimaa poliitilisse ajalukku 1529. aastal ametisse kinnitatud Riia peapiiskopi kaodjuutoriks markkrahv Wilhelm. Wilhelm oli Preisi hertsogi Albrechti vend. Wilhelmil olid luterlikud vaated, mistõttu temast loodeti usulise reformatsiooni edendajat. Liivimaa reformimeelsed ei koondunud siiski kõik Wilhelmi selja taha, tema toetajaskond oli pigem preisimeelne. Wilhelmile eraldati saabumise järel elatiseks osa piiskopkonna linnuseid, asus ta oma võimubaasi laiendama. Saare-Lääne piiskopkonna sisetülid andsid selleks sooda võimaluse ja Wilhelm asus sealete vasallide toel 1530. aastal piiskopiks valitud toomhärra Reinhold Buxhövdeni vastaskandidaadiks piiskopikohale. Konflikt läks 1532. aastal
annaabi.ee 
