TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat Kaali meteoriidikraatrid Aines ISS0110 Väljendusoskus Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. FAKTE....................................................................................................................................4 2. GEOLOOGIA.........................................................................................................................4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Saaremaal asub Eesti s
2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 41-42 . Internet: Italy information - Search.com http://www.search.com/reference/Italy 10. märts 2006 Italy http://flagspot.net/flags/it.html 10. märts 2006 Italy Coat of Arms http://flagspot.net/flags/it).html 10. märts 2006 italy.gif http://www.disi.unige.it/person/PalamidessiC/EXPRESS97/italy.gif 10. märts 2006 Infot Itaalia kohta http://www.estemb.it/lang_1/rub_382 11. märts 2006 Italy: History, Geography, Government, and Culture http://www.infoplease.com/ipa/A0107658.html 11. märts 2006 Itaalia - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 11. märts 2006 Italy - Wikipedia, the free encyclopedia http://en.wikipedia.org/wiki/Italy 11. märts 2006 Diamond Travel http://www.diamondtravel.ee/index.php?prog=609 11. märts 2006 Population 2006 country rankings - Flags, Maps, Economy, Geography, Climate, Natural
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 prognoositakse Prantsusmaal rahvaarvu vähe
Jõhvi Gümnaasium 10.a Toomas Tint Nigeeria referaat Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 1. Nigeerias elab 155,215,573 inimest 2011 a andmete järgi. Nigeeria on keskmise suurusega riik. Umbes sama palju inimesi elab: Bangladeshis ,Venemaal ja Pakistan 2. Nigeerias on rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta 163,85 inimest, umbes samasuguse arvuga rigid on: Tongo, Kosova, Uganda Nigeeria on Aafrika suhtes väga tihedalt asustatud.Kõige tihedamini on asustatud ookeani äärsed alad ja Põhja-Nigeeria. 50 % rahvastiku elab linnades. 3. Nigeeria rahvaarv kasvab koguaeg alates 1980-2050 . 4. Tabel I Births per Deaths N
Islandi rahvastiku iseloomustus Joonis 1. Island Island (Islandi Vabariik) asub loode euroopas, parasvöötme merelises kliimas. Islandi pealinn on Reykjavik. Keelena kasutatakse seal islandi keelt, inglise keelt ja saksa keelt. Teda ümbritseb Norra meri ja Atlandi ookean. Põhilised loodusressursid on kala, hüdroenergeetika ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja Akureyri lähedal töövõimaluste pärast. Joonis 3. Islandi rahvastiku tihedus aastal 2007 2 2. Keskmine eluiga Islandi eeldatav eluig
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,200 km2 · Poolkõrbelin
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 27. juuni 1977 8. Egiptus
SISUKORD Sissejuhatus 1. Üldiseloomustus.....................................................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik..
Siberi katk. Suu ja sõrataud II kursus Siberi katk Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel. ● (Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.) Loomadel ● Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. ● Veistel, lammastel ja hobustel jt. loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem. Inimestel ● Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu, või neist valmistatud lihatoodete söömisel, aga ka
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT0023 Keemiatehnika - projekt ADSORBERI EELPROJEKT Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: TALLINN 2011 : , 10000 3/, 0,01 /3, 0,0009 /3. : , 4 . : : 1) 2) -- 30 200 °C. 0,75 /³. 10500 / (46 /, 34,5 /). -60 °C. , ; 100 °C-- I , 110 °C -- , 130 °C -- II , 265 °C --- («»), 270 °C -- , 300 °C - . . XIX , ( ) . , , . , (), , , , (). -. (-2) (-1) , ; , , , ; , , ; ; , - . ( 70-95 °C) , , , . ( 70- 85 °C) ( ). ( 105--125 °C)
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talvel hall, suvel roostepruun isasel s
Venezuela rahvastik 1.Riigi rahvaarv Rahvaarv: 27 223 228 (Juuli 2010) Maailma mastaabis on see väikeriik. Rahvaarvult on maailmas Venezuela 45. kohal. Peaaegu samapalju inimesi elab : Nepalis (28 951 852) Malaysias ( 28 274 729) Uzbekistanis ( 27 865 738) 2. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus on 30,40 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on Bahamal (30,70) ; Kongo Demokraatlikus Vabariigis (30,29) Venezuela on hõredalt asustatud riik Venezuela Density, 2000 Tihedamalt on asustatud Venezuela põhja, ida ja lääneosa, sest seal on maavarasid (nafta, maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastat
, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . . 1- : «...
Must meri Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad se
RAHVASTIKU UURIMUS HOLLAND Rakvere Reaalgümnaasium RIIGI RAHVAARV a) 16,730,632 (July 2012 est.) b) Kui arvestada seda, et väikeriikidena loetakse neid, kus inimesi paarkümmend miljonit ning vähem, on maailma mastaabis Holland väikeriik. Rahvaarvu alusel on Holland maailmas 64.kohal. c)Hollandiga peaagu sama palju inimimesi elab Niger, Tsiilis ning ka Burkina Fasos. RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTUS JA ANALÜÜS a) Hollandis elab ruutkilomeetri kohta 493,34 inimest. Enam-vähem sarnane rahvastiku tihedus on näiteks San Marinos, Tuvalus ning Lõuna-Koreas. Oma koduriigi Eestiva võrreldes, on Hollandi asustus väga tihe, sest eetis on see vaid 30,07 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ligikaudu 15 korda väiksem, kui Hollandis. b)Tihedam asustus on Lääne- ja Lõuna-Hollandis. Sinna jäävad näiteks pealinn Amsterdam ja sadamalinn Rotterdam, viimases on näiteks asustus tihe juba tänu suurele sadamale. Asustus on hõredam Hollandi põhjaosas, seda põhjusel
lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega. Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks z- zeniitkaugus P-geogr poolus Q- sfäärisile polaarkoord poolus PG geogr algmeridiaan QC- punkti C vertikaal QP sfäärilise polaarkoord algmeridiaan 8.Projektsiooni pikkuste mõõtkava Projektsiooni joonelisi elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elemendi ellipsoidil(sfaaril) nim pikkuste mõõtkavaks ds ' μ=
ELEKTROAUTOMAATIKA: LONWORKS-I KASUTAMINE HOONEAUTOMAATIKAS. KÜTTE JUHTIMINE. Referaat Juhendaja: TALLINN 2012 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval on palju erinevaid automaatika juhtimissusteeme, mis on spetsifitseeritud erinevatele automaatika liikidele ja üks nendest on LonWorks. Järmist leidub tänapäeva keerulises automaatikas vähe kuid ikka leidub. LonWorks on loodud firma Echeloni poolt. Järgmis töö eesmärgiks on uurida ja leida erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise ja spetsifikatsioonide kohta. Probleemiks on LonWorksi kasutamisjuhendi tõgendamine ja kasutamise kirjeldus lihtsale inimesele arusaadavaks. Probleemi lahendamiseks otsitakse internetist erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise kohta ja katsutakse seda selgeks teha ka lihtinimesele, kes pole ei puutu kokku automaatikaga. 1. LONWORKSIST LonWorks (joonis1.1) on väljatöötatud
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs.....................
Helle-Kai Saapar Jaapani rahvastik ja asustus. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared)
NEPAL 1) Üldiseloomustus Riigi pindala 147 181 km² Rahvaarv 17 133 000 (2005) Pealinn Katmandu Riigikeel nepali Rahvastiku tihedus 188 in/km² Rahaühik ruupia (NRP) joonis 1. Nepali kaart alliask: World Facktbook (2008) 1 joonis 2. Nepali lipp alliask: Wikipedia (2008) joonis 3. Nepali vapp alliask: Wikipedia (2008) 2) Riigi arengutase 2 Inimarengu indeks (IAI) 0,534 (2005) Vaesuse indeks (HPI) 38,1% (2005) Kirjaoskamatuid täiskasvanuid 51,4% (2005) (alates 15. eluaastast) Sisemajanduse kogutoodang $1,490 (2005) inimese kohta In
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 24
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4.
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta (rahvaarv,pindala rahaühik jne ,28. jaanuaril) · Flags Of The World http://flagspot.net/flags/ leidsin riigi lipu ja vapi http://www.ngw.nl (28 jaanuar) Riigi arengutase · Ri
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad........................................................
PÄIKESESÜSTEEMI PLANEET: NEPTUUN Referaat 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OMADUSED...........................................................................................................................4 2.AVASTUSLUGU.....................................................................................................................5 3.EHITUS...................................................................................................................................6 3.1 Koostis..............................................................................................................................6 3.2 Laigud...............................................................................................................................6 3.3Rõngad...............................................................
Anne Visnapuu DEFORMATSIOONIVUUGID REFERAAT Õppeaines: TEERAJATISED I Ehitusteaduskond Õpperühm: KTEI 62 Juhendaja: Prof. Priit Vilba Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE .................................................................. 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 2 SISSEJUHAT
, , 11 : 2016 ............................................................................ 2 1. .......................................................... 3 1.1. ................................................. 3 1.2. ..................................................... 3 2. ............................................................6 2.1. ............................................................................ 6 ........................................................................13 ................................................................. .........14 ........................................................................15 , , , . 2017 . « , , , , .» (http://festival.1september.ru/articles/650534/,19.01.2017) . , , . , . . - . - : 1) 2) , .( "", " ",
EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8. Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d; Laeva ümberlaadimisaeg 36 h 2. Kaubaliigi iseloomustus Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasutatavad ning nad on konstrueeritud nii, et se
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti Humanitaarinstituut Kelli Muster LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI Linnad ja globaliseerumine Tallinn 2012 Esmakordselt ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka saj
1 Belgia rahvastiku iseloomustus Belgia Kuningriik Belgia Kuningriigi iseloomustus Joonis 1. Belgia Kuningriik Belgia täielik nimetus on Belgia Kuningriik, mis tuleneb sellest, et seal on kuningas/kuninganna. Kuna Belgias ei ole oma kindlat keelt, siis on tal mitu nimetust: 2 Hollandi keeles Koninkrijk België; Prantsuse keeles Royaume de Belgique; Saksa keeles Königreich Belgien. Belgia on riik Euraasia mandril, Euroopa maailmajao loodeosas. Belgia pealinn on Brüssel. Ametlikku keelt Belgias pole ning selle alusel jaguneb Belgia kaheks põhiliseks osaks: prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik ümbritsetud Põhjamerega. Selles riigis on
USA 1. RIIGI RAHVAARV USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS · Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus RAHVASTIKUPOLIITIKA USA rahvastikupo
MASSAAISALONG ,,ESPARCIMIENTO" Majandusõpetuse eksamitöö Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Tootekirjeldus...........................................................................................................................4-5 3. Finants arvutused 3.1 Põhivahendite amortisatsioon.................................................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud.....................................................................................................................10 3.5 Sidekulud................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
