Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Venemaa Jõed (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Referaat Venemaa Jõed #1 Referaat Venemaa Jõed #2 Referaat Venemaa Jõed #3 Referaat Venemaa Jõed #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2t Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Kaali meteoriidi kraatrid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat Kaali meteoriidikraatrid Aines ISS0110 Väljendusoskus Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. FAKTE....................................................................................................................................4 2. GEOLOOGIA...................................................................

Geograafia
thumbnail
15
doc

Itaalia referaat

Seda ennustatakse jätkuvat vähem kui 20 aastaks praeguse tootmise juures. Siiski tänu kiiresti kasvanud tarbimisele peab Itaalia järjest rohkem ostma gaasi sisse. 2004. aastal imporditi 84% gaasist, kuid 1985. aastal oli see arv alles 59%. Selle ajaga on Itaalia gaasi tarbimine kasvanud 2,5 korda. Enim imporditakse Alzeeriast (38%), Venemaalt (32%) ja Hollandist (14%). 2006. aastal oli Itaalia maagaasi puuduse käes, sest külmade ilmade tõttu oli palju kütmist ja Venemaa import jäi puudulikuks võrreldes oodatuga. Itaalia kivisöe tarbimine on üks Euroopa Liidu madalamaid. Itaalia oli üks esimesi Euroopa riike, kes täielikult lõpetas kohaliku söekaevandamise. See tähendab, et kõik tuleb importida. Suurimad kogused tulevad Lõuna-Aafrika Vabariigist (20%), Kolumbiast (13%) ja Austraaliast (12%). Taastuvate energiaallikate hulgast kasutatakse enim hüdroenergiat tänu suurtele jõgedele Itaalia Põhja-osas

Geograafia
thumbnail
10
doc

Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus

Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 prognoositakse Prantsusmaal rahvaarvu vähe

Geograafia
thumbnail
4
docx

Nigeeria

Jõhvi Gümnaasium 10.a Toomas Tint Nigeeria referaat Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 1. Nigeerias elab 155,215,573 inimest 2011 a andmete järgi. Nigeeria on keskmise suurusega riik. Umbes sama palju inimesi elab: Bangladeshis ,Venemaal ja Pakistan 2. Nigeerias on rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta 163,85 inimest, umbes samasuguse arvuga rigid on: Tongo, Kosova, Uganda

Geograafia
thumbnail
4
doc

Islandi rahvastiku iseloomustus

Islandi rahvastiku iseloomustus Joonis 1. Island Island (Islandi Vabariik) asub loode euroopas, parasvöötme merelises kliimas. Islandi pealinn on Reykjavik. Keelena kasutatakse seal islandi keelt, inglise keelt ja saksa keelt. Teda ümbritseb Norra meri ja Atlandi ookean. Põhilised loodusressursid on kala, hüdroenergeetika ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja Akureyri lähedal töövõimaluste pärast. Joonis 3. Islandi rahvastiku tihedus aastal 2007 2 2. Keskmine eluiga Islandi eeldatav eluig

Ühiskonnageograafia
thumbnail
15
odp

Kõrbestumine Sahelis

Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,200 km2 · Poolkõrbelin

Geograafia
thumbnail
6
docx

AAFRIKA POLIITILINE KAART

AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 27. juuni 1977 8. Egiptus

Geograafia
thumbnail
19
doc

Referaat - India

2007. aastal oli kogu Indias vaid 25 000 turistiklassi hotellituba. Indias on ka karmid viisanõuded ning ummistunud lennujaamad. Turism on kannatanud ka terroristide rünnakute all Mumbais, kuid juba varakult oli näha, et see kedagi ei heidutanud. Aastatulu kasvu on oodatud 42% 2007-2017. (17) 11.2 Populaarseimad kohad Taj Mahal ­ mausoleum, ehitatud 1631-1648 keisri lemmiknaise mälestuseks. Goa ­ imeilusad rannad ja ööelu. Kerala ­ vaimustav loodus, jõed ja seisev vesi. Himaalaja Khajuraho templid (17) Kokkuvõte 17 Sain seda referaati tehes palju Indiast teada ­ selle kliimast ja turismist ning kõikidest muudest asjadest, mis on ka kindlasti vajalikud sinna reisides, mida tuleb teada. Muidu ma Indiasse tahaks reisida, aga kui võimalust kunagi pakutakse, siis kindlasti lähen ning nüüd tean selle maa kohta ka üsna palju. Allikad 1 ­ Kindersley, D. (2000). Maailma teatmeatlas

Geograafia




Kommentaarid (1)

hermannerko profiilipilt
Erko Hermann: väga hea
12:47 01-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun