Peetri vanema õe Sofja rahutuste juhtimise ajal jäi ta õppimine katki. Õpetaja Zotov võeti temalt ära ja uut õpetajat ta ei saanud. Peeter veetis oma eakaaslastega aega ilma asjaliku tegevuseta. Seetõttu tekkisid tal hariduse puudujäägid ning ta omandas oma keskkonna jämedad kombed. Hiljem kahetses, et ei olnud õigel ajal haridust saanud. 1688 rajas Peeter omaenda laevatehase. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel noore ja ilusa Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga ( ). Ema lootis, et abielludes kasvab noormees välja sõjamängudest ja hakkab meheks. Peeteril polnud tegelikult aga mingeid tundeid Jevdokija vastu. Niipea kui jõed jääst vabanesid, ratsutas ta tagasi oma laevade juurde. Ema nõudis poja naasmist Moskvasse, tuues ettekäändeks tsaar Fjodor Aleksejevitsi hingepalvuse. Peeter kuuletus, kuid kuu aja pärast läks ta tagasi. Abikaasagi saatis Peeterile kirju, kus ta nimetas
Ta valis endale sõpru nende oskuste ja iseloomu järgi mitte positsiooni.Ta kasutas igat võimalust,et oma teadmisi suurendada.Ta võttis ette reisi LääneEuroopasse ja omandas seal laevaehituse ja merendusega seoses teadmisi.Peetril oli ka halbu iseloomu jooni:sageli käitus ta meeletult ja mõtlematult.Juba varasest peale oli ta üks möllumees,ta võis kas või mitu päeva järjest juua. Peale esimest aastat valitsejana abiellus Peeter ja sai poja. Ta abiellus ema sundimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga kuid nende abiellu polnud sugugi õnnelik.Tema teise naise nimi oli Marta Elena Skawronska ehk Katariina 1. . Peetril on Katariinaga kaks tütart. 1695.aastal tahtis Peeter saavutada väljapääsu Mustale merele kuid see ebaõnnestus. Peeter tundis huvi laevastik u ja sõjanduse vastu
tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga. Kuigi 1690 sündis neil poeg Aleksei Petrovits, ei olnud nende abielu õnnelik. Peeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat. Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse.
tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks kuulutati mõlemad vennad. Nad valitsesid koos kuni Ivan V surmani 1696 aastani. Peeter I esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, ning neil oli kaks ühist last. Ta teine abikaasa oli Katariin I, ning neil oli kaks ühist last. Peeter I valitsusaastad ning saavutused Peeter I viis Venemaal läbi kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli vanameelse ja mahajäänud riigi moderniseerimine Euroopa eeskujul. Ta tegi pika ringreisi oma valitsusaastate alguses Euroopa maades, tutvus seal riigikorralduse, linnaehituse ning tehnika-
Peeter I Täielik nimi: Pjotr ALeksejevits Romanov tuntud ka kui Peeter Suur Sündis: 30. mail 1672 Moskvas Suri: 28. jaanuaril 1725 Peterburis gangreeni Troonile asus: 27. aprillil 1682. Ainuvalitseja alates 29. jaanuarist 1696. Enne seda valitses regrendina Peetri poolõde Sofja Aleksejevna. Naised ja lapsed: (1)Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, kes sünnitas Peetrile 3 poega. (2)Marta Skawroska(Katariina I), kellega sai Peeter 12 last. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja selle teine abikaasa Natalja Narõskina. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes laps. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvusi ja tulistati suurtükkidest. Et kaks päeva pärast Peetri sündi algas Peetruse paast, siis lükati ristimine ja ristsed edasi. Peeter ristiti 29
Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga, kuid abielu ei olnud õnnelik. Peeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat, kuigi neil 1690 sündis poeg Aleksei Petrovits. Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse.
"vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga, kuid abielu ei olnud õnnelik. Peeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat, kuigi neil 1690 sündis poeg Aleksei Petrovits. Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse
Õpingud Franz Timmermani juures Sofja valitsemise ajal jäi Peetri õpetamine katki. Õpetaja Zotov võeti temalt ära ja uut õpetajat ta ei saanud. Peeter veetis oma eakaaslastega aega ilma asjaliku tegevuseta. Seetõttu tekkisid tal hariduse puudujäägid ning ta omandas oma keskkonna jämedad kombed. Hiljem kahetses ta, et ei olnud õigel ajal haridust saanud. Abiellumine ja kirg laevade vastu Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta (27. jaanuaril) 1689 ema pealekäimisel noore ja ilusa Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga. Ema lootis, et abielludes kasvab noormees üle poisikeselikest sõjamängudest. Peetril ei olnud abikaasa vastu mingeid tundeidPeeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat, kuigi neil 1690 sündis poeg Aleksei Petrovits. Võimupärilus Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter
kümnetetuhandete kaupa haigustesse ja nälga. Ometi see valmis ning 1712 kuulutas 6 Mati Laur, ,,Tsaaride aeg", Tallinn 2002, kirjastus Sild, lk 72 7 Nikolai Pavlenko, ,,Peeter I Aasiast Euroopasse", Tallinn 2003, kirjastus Kunst, lk 76 7 Peeter Sankt Peterburi Venemaa pealinnaks, kus tsaari surma ajal elas seal juba üle 40 000 elaniku. Tsaari isiklik elu Tsaar Peetri esimene abikaasa oli Jevdokija Lopuhhina. Peetril oli temaga poeg Aleksei. Peeter oma pojaga läbi ei saanud, nende suhted olid tormilised ja dramaatiliselt pingelised. Ka ei osalenud ta Aleksei kasvatamisel. Peeter I saatis oma poja mitmeks aastaks välismaale, kust ta naasis küllaltki tagasihoidlike teadmistega. Kui Peeter olevat tahtnud näha, mida ta poeg välismaal olles õppinud oli, oli Aleksei oma käe ära põletanud. Alekseile avaldasid halba eeskuju ka ta sõbrad, kes kirusid ning mõistsid hukka tsaari teguviise
Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. 1868. aastal ilmusid Londonis Briti Piibliseltsi väljaandel mansikeelsed Matteuse ja Markuse evangeelium. 1903. aastal ilmus Moskvas mansikeelne vaimuliku sisuga aabits. 1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel, mis tugines põhjamurdele. Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. Väljapaistva mansi keele uurijana on tuntud mansi Jevdokija Rombandejeva ning kirjanikuna Juvan Sestalov, kes kirjutab nii mansi kui vene keeles. 47 Ajalugu Vene kroonikate andmeil korraldasid novgorodlased juba 12. sajandil sõjakäike Jugrasse. Rüüsteretked jätkusid ka järgnevatel sajanditel. 1265. aastast on teateid, et jugralased kuulusid Novgorodi maksuvõtupiirkonda. Mansidel olid
annaabi.ee 
