Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat-Õhksideained TTK". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sideaine, lubi, sideained, õhksideaine, kipsplaat, tsement, 2022, sideainete, õhksideained, kristallid, gyproc, kipsplaadi, viidatud, õhklubi, sideaineid, tõmbetugevus, lubjakivi, kristallide, eripind, kustutamise, magneesium, mört, elukaar, ehitusmaterjalid, juhendaja, sirle, suviste, ehituskips, niisketes, kaotavad, vaates, seovad, kiude....................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE.................................................................................................................6 2.1.Õhklubja saamine.......................................................................................................................6 2.2.Kipsi saamine.............................................................................................................................8 2.3.Magneesium sideained...............................................................................................................9 3.KASUTAMINE...............................................................................................................................11 3.1.Lubja kasutamine......................................................................................................................11 3.2.Kipsi kasutamine.............................................................................
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on
3.2.2. Põletamine Põletamise protsess järgneb kuivatamisele. Selle protsessi toimumise järgi, ei ole savi algolek enam taastatav. 3) temperatuuril > 200oC hakkavad põlema org.ained, nende tegelik põlemistemperatuur on 450...500oC. Savimassis tekib taandav keskkond. 4) 400...700oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi . 5) 550...590oC dehüdratiseerub kaoliniit Al2O3 .2SiO2 6) temperatuuril 700...900oC dissotsieeruvad karbonaadid-tekkivad kaustiline magnesiit (MgO) ja kustutamata lubi CaO 7)Paakumine Paakumiseks nimetatakse savi omadust moodustada mass, mille kaaluline veeimavus ei ületaks 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise 3.2.3.Kuivatamise ja põletamise protsessi mõju toodetele Põletamise-kuivatamise protsessides seega tuleb arvestada tunduva mahu muutusega, samuti poorsuse, tiheduse, tugevuse muutumisega. 3.2.3.1
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100-
• ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase • ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane • ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust Kergkruusa toodetakse Saint-Gobain Ehitustooted AS tehases Häädemeestel Pärnumaal. Kergkruusa tarnevõimalused: 50 liitrised kotid, 1500 ja 3000 liitrised suurkotid, puistena, puhuriga. Kergkruusplokid Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Plokid on : -kaalult kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid, -tulepüsivus -helipidav - soojaisolatsiooni ja -külmakindluse näitajad head -ei karda niiskust ega kemikaale -ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase - ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmakindlus on plokkidel 50 tsüklit.
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid.
· Puudused : suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet · Enamlevinumad kivid on S- kivi, valtskivi ja munk-nunn kivi. Harjade katuseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. PÕLETAMATA TEHISKIVID · Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena · Lubitooted · Magnesjal Lubi sideainek baasil valmistatakse: · -silikaatkivi · -silikaatblokkid,-plaadid(raske silikaatbetoon) · -kerge täitematerjaliga silikaatbetoon · -mullbetoon Silikaattellis · Silikaatkivi valmistamisprotsess. · Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6-8% kustutamattalubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. · Kivistamine toimub autoklaavis 173,5 kraadi ja rõhu 8-12 at juures 8-12
Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. MARMOR Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena.
. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3. Ehituskips ............. 92 7.4. Magneesium-sideained ............. 95 3 7.5. Vesiklaas ............. 95 7.6
· omab CE märgistust 17. Lubisideained- tootmine, kasutuskohad 6.2. ÕHKLUBI Tootmistehnoloogia (põletamine) Tootmistehnoloogia valik oleneb lähtematerjalist. Tavaliselt põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...1150°C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt toorainest ja põletustemperatuurist ning -tingimustest, kustutamata lubjast CaO, enamasti ülepõlenud MgO, lagunemata jäänud lubjakivist (CaCO3 ja MgCO3), tooraines olnud savi ja liivaosakestest jms. Olenevalt ahju
(sillerdavus). Firma MENDHI AS * Igikivi settemoondekivim. 90 95 % kvartsiiti. Vee imavus alla 0,17 %. Kõvadus 7 Mohsi skaalal. LOODUSKIVIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine Killustik, tänavakivid, põranda , seinaplaadid, soklikivid, trepiastmed, äärekivid. MINERAALSED SIDEAINED 1. Mineraalseks nim, ainet, mis füüsikaliskeemiliste protsesside tagajärjel muutub vedelast, tainataolisest olekust kivi taoliseks. 2. Orgaanilised seovad oma kleepuvusega KIVISTUMISE ISELOOMU JÄRGI: 1. Õhksideained LUBI, KIPS 2. Hüdraulilised e. vesisideained. LUBI (õhklubi) Toodetakse kaltsiikivimist ( CaCo3) + magnesiit. Tooraine kaevandatakse, purustatakse, kuumutatakse.
kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga. 10. Toorained: Lubjakivid, kriit, lubituffid jms CaCO3 sisaldavad kivimid. Tavaliselt looduslikud lubjakivid sisaldavad lisandeid: dolomiite, savi, kvartsi. 11. Tootmine: tavaliselt põletatakse sahtahjudes, temp 900-1150 C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub reaktsioon: CaO + H2O = Ca(OH)2 + Q, lubja kustutamisel eraldub soojus Q. Kustutatud lubi sisaldab 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Lubja kivinemine seisneb tavalisel temp veega segatud mördis ümberkristalliseerumisprotsessi tekkes, tekkinud kristallid
Fluorapatiit: CaF2 · 3 Ca3(PO4)2 ehk Ca10 F2(PO4)6 vaakuumaurustisse ja sealt settija-kristallisaatorisse. Teine võimalus - konts. NaCl lahuse elektrolüüs ilma ehk Ca5F(PO4)3, mis on vees täiesti lahustumatu. Läbides vaakuumaurusti ja kristallisaatori, KCl jahtub diafragmata vannis: Fluorapatiite kontsentreeritakse flotatsiooni teel, saades kuni 27°-ni ning langeb kristallidena välja. Kristallid Vees lahustumisel pH (erinevalt kloorist) ei lange, vaid apatiidi kontsentraadi (39-41% P 2O5) ja nefeliini eraldatakse trummelvaakuumfiltril ning pärast kasvab NaOH tekke tõttu: fraktsiooni (kuni 30% of Al 2O3). kuivatamist ja jahutamist õhuga suunatakse lattu. NaOCl + HOH HOCl + NaOH
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidestvõib moodustada igasuguseid mustreid. 22. Lubisideained Õhklubi e. lubi on peamine lubisideaine. Lubi on üks vanimaid sideaineid. Tooraine: Lubja tooraineks on mingi kaltsiitkivim. (CaCO3). Vähesel määral võib ta sisaldada ka magnetsiiti (MgCO3). Savi tohib lubja tooraineks olla kuni 6%. Lubja tooraineks sobivad puhtamad lubjakivid, marmorid, dolomiidistunud lubjakivid jne. Lubja tootmine seisneb kivimi põletamises vastavas ahjus. Enne põletamist tooraine purustatakse 100-150mm suurusteks tükkideks. Põletamine: Lubja põletamine toimub tavaliselt vertikaalsetes sahtahjudes 1000-1200 C
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
70% põlevkivist põleb ja allesjäänud tuhk seguneb toormaterjaliga. Max temperatuur ahjus on 1450 °C. lobri kuivab, praguneb tükkideks ja veereb ümarikeks teradeks. Lubjakivi muutub kustutamata lubjaks ja ühineb paakumisel saviga ( tihenemisel). Tekib tsemendi klinker, mis on teraline materjal, jämedusega 10-40 mm. Klinker väljub ahju alumisest otsast. Klinker suunatakse klinkri lattu, kus paakumisel saviga mitteühinenud lubi õhu niiskuse toimel kustub. Tootlikus on 1200 1800 tonni klinkrit ööpäevas. 9 Klinkri jahvatamine toimub kuulveskis. Tsemendi tardumise reguleerimiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel juurde 2-5% looduslikku kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15-20 mikromeetrit. Eesti tsementi turustatakse lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse
..11500C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Lubja kustutamine Segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H 2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristalliseerumise protsessi tekkes. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Kasutuskohad: Müürimördid, krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud, lubiliiv tooted
600...6500C, seetõttu lubja põletustemperatuuril tekib üle põletatud MgO, mis veega kustutamisel tekitab hilinenud paisumist ja purustab juba tekkinud struktuuri. · Kui lähtematerjali tihedus on suur (näit. marmorid), siis tõuseb põletustemperatuur. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne 25. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10..
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
12. Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. 13. Kuivsegude liigid: müürimördid; krohvimördid; pahtelsegud; plaatimissegud; vuugitäited; peenteralised betooni jne. 14. Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega. 15. Transportimist taluvad paremini lubi- ja savimördid, halvemini tsementmördid. Üldse pole transporditavad kipsmördid. 11. Põletamata tehiskivimaterjalid Mis on silikaattellise tooraineteks? Kvartsliiv, lubi ja vesi. Mida tähendab autoklaavne kivistamine? See tähendab telliste kivistamist 170...180 kraadi juures 8...12 tundi Tuleta meelde silikaat-telliste liike? Reatellis, vääriktellis,lõhestatud tellis,klombitud tellis, täisplokk Tuleta meelde silikaattelliste mõõtmeid? Reatellis 250x120x65 või 250x120x88, lõhestatud tellis 250x65x60 või 250x65x88, klombitud tellis 250x100x65 250x85x65, täisplokk 250x120x138 Milles poolest erineb silikatsiit-toode harilikust silikaat-tellisest?
.......13 35. MILLE POOLEST ERINEB KLINKERSILLUTUSTELLIS TAVAPÄRASEST SAVITELLISEST?.....14 36. MIDA LOETAKSE KERAMSIIDIKS NING KASUTUSKOHAD?.............................................14 37. MILLE POOLEST ERINEVAD LÄBIMASSPLAADID TAVAPÄRASTEST KERAAMILISTEST PLAATIDEST?................................................................................................................. 14 38. MILLEST SAADAKSE KERGKRUUSPLOKID JA KUS KASUTATAKSE?.................................14 MINERAALSED SIDEAINED..............................................................................................15 1. MIDA LOETAKSE ÕHKSIDEAINEKS NING SELLE KASUTUSKOHAD?..................................15 39. MIDA LOETAKSE VESISIDEAINEKS JA SELLE KASUTUSKOHAD?.....................................15 40. ÕHKLUBJA TOOTMISPÕHIMÕTE JA KASUTUSKOHAD?..................................................15 41. TOO VÄLJA ERINEVUS KIVISTUMISE KOHTA MADALATEMPERATUURSEL JA KÕRGTEMPERATUURSEL KIPSIL...................
• ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane • ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust 21. Lubisideained- eelised, puudused, kasutuskohad Lubja kasutamine • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) • Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 22. Kipssideained- eelised, puudused, kasutuskohad Kasutuskohad : • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte
Looduskivimaterjale kasutatakse ehituses veel terve rea toodete valmistamiseks nagu: · Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist . · Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit, · Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude vooderdusmaterjalidena. · Sideainete valmistamiseks, näiteks: savi ja lubjakivi kasutatakse toormaterjalidena tsemendiklinkri toorsegu valmistamiseks. Kõikide nende kasutusalade puhul on looduskivide kasutamisel üheks standardiseeritavaks näitajaks materjalide keemiline koostis (puhta aine sisaldus näiteks: CaCO3 sisaldus lubjakivis). Tükkmaterjalide puhul nagu seda on voodriplaat või kivi standardiseeritakse mõõtusid jne. 3.2 Tehiskivimaterjalid 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid 3
keemilisi ühendeid jagatakse kaheks: anorgaanilised ja orgaanilised Keemilisteks ühenditeks ei loeta lihtaineid (nt O2, S8), ainete segusid (nt õhk, bensiin), sulameid (nt pronks) ja muutuva koostisega materjale. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. Lihtaine – moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (hapnik, raud, elavhõbe, väävel) Liitaine – koosneb erinevatest keemilistest elementidest. (vesi, lubi, CO2) 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahke – molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedel – molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda Gaas – Molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulide vahelised jõud on väiksed. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) Füüsikalised – omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamis ja
ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*SiO2*H2O. Kuna reagent, vesi, on otse segus, siis toimub kõvastumine kiiremini kui lubja puhul
korrapärane kasv. Protsessi mõjutab hulk faktoreid pH, viskoossus, ioontugevus, kontsentratsioon, temperatuur, segamine, nõu pinna karedus jne. Selleks et saada suuri kristalle, peab esialgseid kristalli keskmeid (kristallisatsiooni tsentreid) olema vähe, vastasel juhul saadakse hulk väikesi kristalle. Osakeste õigeks orienteerumiseks peab olema väike ka kristallisatsiooni kiirus. Niitkristallid ehk whiskersid tekivad siis, kui kristallid kasvavad ainult ühes suunas. Moodustuvad metallidest, süsinikust, oksiididest (Al2O3, ZrO2), karbiididest, nitriididest ning nende diameeter 0,5-5 mm, pikkus 0,5-5 mm, ebatavaliselt kõrge mehhaanilise tugevusega. Tekib sulami pinnale mikrotilk, mille pinnal on tohutu hulk keemiliselt aktiivseid punkte pinnale sattuvate erinevate ainete osakeste, aatomite ja molekulide adsorptsiooniks. See tähendab, et iga tilgakesega kokkupuutuv molekul viibib
Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks Kasutustemperatuur min +10o C Veekulu 8L/25 kg kott Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine
molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5
(109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 6
Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda
annaabi.ee 
