Referaat-Õhksideained TTK (0)

XX YY ÕHKSIDEAINED- SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusinstituut Õpperühm: HE 22 Juhendaja: Sirle Suviste Tallinn 2022


SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1 SIDEAINED......................................................................................................................................2 1.1 Õhklubja saamine.......................................................................................................................3 2 SIDEAINETE SAAMINE.................................................................................................................3 1.2 Kipsi saamine.............................................................................................................................4 1.2.1 Lubja kasutamine.................................................................................................................5 3 KASUTAMINE.................................................................................................................................5 1.2.2 Kipsi kasutamine.................................................................................................................5 1.3 Kipsplaat.....................................................................................................................................5 4 TOOTED...........................................................................................................................................5 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................5 VIIDATUD ALLIKAD........................................................................................................................6 Ehituses mõistetakse sideainete all pulbrilisi materjale, mis veega reageerides moodustavad alguses plastilise massi, millele saab anda nõutud kuju. Aja jooksul see tardub ja tekib kivisarnane kuju. Vanimaks õhksideaineks peetakse kipsi. Tänapäeval kasutatakse ka palju teisi materjale näiteks õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit. Vee keskkonnas need materjalid ei kivistu ning antud materjalid ei sobi ka kasutamiseks niisketes kohtades kuna kaotavad niiskuse käes oma tugevuse. [1] Sideaine   on   mis   tahes   materjal   või   aineid,   mis   hoiab   teisi   materjale   koos,   moodustades mehaaniliselt   või   keemiliselt   ühtse   terviku.   Kitsamas   vaates   on   sideained   vedelad   või taignasarnased ained, mis tahkestuvad keemilise või füüsikalise protsessi abil ja seovad sellesse lisatud kiude, täiteaine pulbrit ja muid osakesi. [1] Sideained liigitatakse vabalt orgaanilisteks (loomsed ja taimsed liimid, polümeerid, bituumenid) ja anorgaanilised (lubi, tsement, kips, vedel klaas). Need võivad olla nii keraamilised, metallist või polümeersed, sõltub peamiselt materjali laadist. [1] 2 SISSEJUHATUS 1 SIDEAINED


Keemilise   vastupidavuse   järgi   klassifitseeritakse   sideained   kasutusvaldkondade   järgi: mittehüdraulilised   (õhutsemendid,   magneesiumoksiid,   hüdreeritud   lubi),   hüdrauliline   (Rooma tsement, hüdrauline lubi, portlandtsement), happekindel (ränifluoriid tsement, kvarts tsement) ja autoklaavitav (kõvastub temperatuuril 170-300C). [1] Sideaineid liigitatakse ka füüsikaliste omaduste järgi näiteks tsemendil on kõrge survetugevus kuid madal tõmbetugevus, vajadusel tuleb neid tugevdada kiulise materjaliga või armeerida kui pinge ja ninhkejõud rekendatakse. Näiteks vaigud võivad olla karmid ja võivad olla elastsed, kuid ei talu kumbagi jõudu kokkusuruvat ega tõmbetugevust. [1] 1.1 Õhklubja saamine Õhk lupja saadakse kaltsiumkarbonaatkivimite põletamisel suurel temperatuuril 1000-1200C, võib sisalda 8% savi lisandeid. Õhklubi võib eralduda valget või halli värvi tükkidena.  Lubjakivi põletamisel toimub selle lagunemine: CaCO3=CaO +CO2 Mille tulemusel  süsinikdioksiid eraldub ja tekib kustutamata lubi. Temperatuurivahemikus 800- 850C  põletamisel  tekib   käsnataolise   struktuuriga,  väikese  kristallisuurusega  ja  suure  eripinnaga põletamisel   kustutamata   lubi.   Kui   temperatuur   tõsta   üle   900C   kasvab   lubja   kristallide   suurus 0,5 μm, väheneb eripind ja ka reaktsioonivõimekus m, väheneb eripind ja ka reaktsioonivõimekus  Põletatud õhklubja pulber muutub vee lisamisel: CaO+ H 2 O=Ca ¿ peenteraliseks kustutatud lubjaks ning selle tõttu eraldub kindel soojushulk. Tükklubja kustutamisel lisatakse suur kogus vett, et tekiks taigna sarnane mass. Seejärel lastakse lubjamassil   laagerduda   lubjaaugus,   mis   on   vajalik   liigse   vee   eraldamiseks.   Tulemuseks   on lubjapasta, mis sisaldab umbes 50% Ca ¿ ja 50% vett.  [1] Põletatud   lubja   kustutamise   kiirust   saab   oluliselt   mõjutada   selle   kristallide   suurusega.   Mida peenemaks on materjal jahvatatud seda kiiremini toimub hüdratatsiooniprotsess.  3 2 SIDEAINETE SAAMINE


Lubja kivistumist nimetatakse karbonaatseks kivistumiseks, seal toimub kaks samaaegset protsessi: Ca ¿  väljakristalliseerumine üleküllastunud vasilahusest, mis on võimalik  vee aurustamise tõttu. Tekib  geel, tekivad  Ca ¿  kristallid  ning kasvades ja üksteisest kinni hoides moodustavad ühtse struktuuri.   Kristalliseerunud  Ca ¿karboniseerub   õhus   leiduva   CO2    mõjul,   mille   tulemusel moodustub karbonaatne tehiskivi. [2] Tabel 1. Lubja füüsikalised ja keemilised omadused Omadus Kaltsiitlubi Magneesium ja dolomiit     1 s               2 s                  3 s     1 s                2 s                  3 s Aktiivse   CaO   +   MgO   min. sisaldus (%) 90 80 70 85 75 65 Kustumata  max sisaldus (%) 7 10 12 10 15 20 Co 2 max sisaldus (%) 3 5 7 5 8 11 Kustumata terad 7 11 14 10 15 20 1.2 Kipsi saamine Ka   kips   kuulub   õhksideainete   hulka.   Tema   tooraine   on   looduslik   mineraalne   kips,   välimuselt poolläbipaistev valkjas. Looduslik kips võib sisaldada veel savi, liiva ja lubjakivi. Tema tugevust mõjutab oluliselt teiste materjalide sisaldus.  Kipsi   saamiseks   kuumutatakse   teda   150-170℃  juures.  Selle   käigus   kaotab   ta   pool   oma veesisaldusest CaSO 4 . 2 H 2 O =CaSO4 . 0,5 H 2 O +1,5 H 2 O Pärast   kuumutamist   kips   jahvatatakse   ja   hiljem   veega   segades   ta   tardub.   Kips   jagatakse tugevusklassidesse mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi. [1] 4


1.2.1 Lubja kasutamine Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid. Keskaegsed kirikud ja kaitserajatised   olid   esimesed   kiviehitised   Eestis   kus   kasutati   värvi   ja   mördi   sideainena   lupja. Tänapäeval   kasutatakse   lupja   krohvisegudes   ja   pahtlites   plastifikaatorina,   silikaattelliste, lubjavärvide vesisuspensioonina ning põllumajanduses. [2] 1.2.2 Kipsi kasutamine Kipsi kasutatakse paljudes tööstusharudes, kõige rohkem ehitustöödes. Materjalist saab valmistada siseviimistlust,   välisvoodertust,   dekoratiivseid   elemente,   akrüüli,   kaminaid.   Krohvimistöödel   on kips   asendamatu   materjal   kuna   see   on   kiiresti   kuivav   materjal.   Kipsi   kasutatakse   ka   palju vuukimisel,   vedel   mört   sobib   suurepäraselt   krohvi   töödeks.   Kipsplaat   on   ehituses   üks   enim kasutatud   ehitusplaate,   seda   materjali   kasutatakse   siseseinte   ja   lagede   valmistamisel.   Kipsi kasutatakse ka skulptuuride ehitamisel ja meditsiinis luumurdude fikseerimiseks. [3] 1.3 Kipsplaat Gyproc kipsplaadid on valmistatud taaskasutatud looduslikust kipsist või mineraalist, kartongist, veest   ja   vähesest   kogusest   lisaainetest.   Lehtede   tugevuse   suurendamiseks   kleebitakse   kips   üle papiga. Kipsplaat on väga hea alusmaterjal mille peale on hiljem väga lihtne teha viimistlustöid. Materjalil on väga hea tulekindlus ning on ka elektriliselt neutraalne. Kipsplaat ei sisalda toksilisi komponente mis on inimesele kahjulikud. Ka tootmine on väga keskkonnasõbralik protsess. [3] Õhksideained on olnud ehituses populaarsed pikalt. Seda ka põhjusega. Õhksideaine  suurimaks eeliseks on selle omadus kuivada kiiresti. Neid materjale kasutatakse ehituses palju nii sise- kui ka välistöödeks.  Kõik need materjalid  teevad  meie  töö palju lihtsamaks, saame valmistada  lihtsalt 5 3 KASUTAMINE 4 TOOTED KOKKUVÕTE


skulptuure ja erinevaid detaile siseviimistluses. Õhksideained on olnud kasutuses väga pikalt ja ega nad ka lähiajal ei kaota oma tähtsust.  [1] Helves   Herki,   „AJALOOLISTE   LUBIMÖRTIDE   UURIMISE   ANALÜÜTILISI PROBLEEME“. 1996. [2] I.   Kerbo,   „Mida   kujutab   endast   lubi?“,   2021.   https://www.uku.eu/mida-kujutab-endast-lubi/ (vaadatud 6. oktoober 2022). [3] Gyproc, „Kipsplaadi elukaar ja keskkond“, 2022. https://www.gyproc.ee/kipsplaadi-elukaar-ja- keskkond (vaadatud 6. oktoober 2022). 6 VIIDATUD ALLIKAD

Document Outline

• sissejuhatus
• 1 Sideained
• 2 Sideainete saamine
• 3 Kasutamine
• 4 Tooted
• Kokkuvõte
• Viidatud allikad
  • 1.1 Õhklubja saamine
  • 1.2 Kipsi saamine
    • 1.2.1 Lubja kasutamine
    • 1.2.2 Kipsi kasutamine
  • 1.3 Kipsplaat