Jaan Kaplinski Sissejuhatus Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014. Mina alustasin raamatu ``Kaks päikest`` lugemist, mille autoriks osutus Jaan Kaplinski. Olen lugenud paarkümmend esimest lehekülge ja siiamaani on öelda vaid kiidusõnu. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes sündis Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu
22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967
Jaan Kaplinski Kaspar Asperk, Hendry Sadrak Lapsepõlv Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ema - Nora Raudsepp (1906 - 1982). Isa - Jerzy Kaplinski (1901 - 1943). Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965)
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai
Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Kaplinski Tänan kuulamast!
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule.........................................................................
Üheks põhjuseks võib pidada kohustust teha kirjanduse tunniks referaat ühest Eesti kaasaja luuletajast. Samas, vaadates luuletajate nimekirja, kelle vahel valida, siis kohe esimese mõttena torkas pähe idee kirjutada just Kaplinskist. Kuigi ma ei teadnud temast enne seda referaati koostama alustamist eriti midagi, tundus tema perekonnanime kõla uudishimu tekitavana, saamaks teada tema tegemistest Eesti kirjandusmaastikul. Jaan Kaplinski (http://jaan.kaplinski.com/) Elulugu 4 Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Nii Jaan Kaplinski isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18.
Jaan Kaplinski 1. Kirjaniku elulugu Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel sel alal Saksamaal ja Pariisis. J.Kaplinski vanemad abiellusid 1938. Aasta märtsis. Jaan Kaplinski isa Jerzy suri mõnede andmete järgi Kirovi oblasti laagris 1943
........................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust............................................................................................................4 2.2 Luule....................................................................................................................................4 SISSEJUHATUS Oma referaadis räägin ma pealmiselt Jaan Kaplinski elust nooremas ja vanemas eas ning tema loomingust. Jaan on olnud üks säravamaid tähti eesti luules. Tal on väga põnev suguvõsa, perekond ning ka seiklused tema elu on huvitavad. 1 1. ELULUGU 1.1 Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Isa, Jerzy Kaplinski oli poola rahvusest õppejõud ning ema Nora Raudsepp-Kaplinski oli eesti tantsjatar
Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (1965) (1986) Kalad punuvad pesi (1966) Hinge tagasitulek (1990) Tolmust ja värvidest (1967) Tükk elatud elu. Tekste 1986 Valge joon Võrumaa kohale 1989. (1991)
,,Jaanilaul" (tsüklist ,,Jaanilaulud", 1967) on hea näide kõigist neist võtetest. Mitmel puhul on Tormis imiteerinud rahvapille, näiteks lõõtspilli ,,Ingerimaa õhtute" avalaulus. Samas on ta jäljendanud ka rahvalauliku omapärast ,,õhuvõtmist" viisi kulgu katkestamata. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis ,,Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid (,,Hamleti laulud" 1964/65, ,,Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed (,,Pikse litaania", 1974). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis ,,Looduspildid" (1964-69, alaosadega ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud",
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus ...................
omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .3 Tunnustused · 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 4 Sama allikas 4 Rein Rannap Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija. Ema Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5 Haridustee
mõeldamatu. Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist. «Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde. 1989. aastal pälvis Jaan Krossi "Keisri hull" parima välismaise raamatu auhinna Prix du meilleur livre étranger. 1980.a. ilmus "Kajalood". 1981. a. ilmus "Ülesõidukohad". 1982.a. ilmus "Rakvere romaan". Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süzeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest. 1984.a. ilmus "Professor Martensi ärasõit". 1987.a. ilmus "Vastutuulelaev". Romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest
märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania
Andres Vanapaga malet mängida. Vahel tuli ka otsida vastuseid rahva küsimustele. Mõistagi kasutati spetsialistide abi, aga küsimusele "Kas ajalooratast saab tagasi pöörata?" ei leidnud ka NSV Liidu Teaduste Akadeemia selget vastust. Veel taheti teada, miks on meestel rinnanibud ja kuhu on kadunud sitasitikad. Ja Kommunisti lisalehe tublid toimetajad tüütasid sääraste küsimustega asjaomaseid teadusasutusi! Eesti luuletajatest on Andres Ehinit enim mõjutanud Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar ja Ilmar Laaban. Kaplinski on Ehinist aasta noorem ning nendest said 1958. aasatl head tuttavad. Tänu Kaplinskile hakkas Ehin huvituma eesti luuletajate pagenduses kirjutatud luulest. Andrese sõprus Kaplinskiga avardas ka tema silmapiiri kultuuride ja uskude ajaloo ning lääne poliitika suhtes. Siiski pole Ehini luule võrreldav Kaplinski omaga. Nende huvid ja temperamendid on selleks liiga erinevad.
Tunnustused 1971. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1972. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1988. aastal Soome Eeva Joenpelto auhind. 1990. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1991. aastal Amnesty Internationali auhind. 1992. aastal Ungari riikliku autasu. 1995. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneterist. 1996. aastal Loviisa foorumi auhind. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1997. aastal Herderi auhind. 1998. aastal Kultuurkapitali kirjanduspreemia. 1998. aastal Tallinna vapimärk. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärk. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. 7 Looming Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980)
läbinud raamat. Ta pole muutustega nõus ning see raamat ei ilmu. Luule muutub proosalähedaseks. Suured metafoorid kaovad äkki ära. Maailm muutub kuidagi hajusaks ja suhteliseks. Suhtelisus on ka mingi probleemide ring, mid hakkab 60ndate lõpus Rummot saatma. Tulevad luuletused, mis tulevad välja ruumipeegeldustes (peal/all, tõeline/mittetõeline). Laias laastus edasised tekstid jätkavad sarnast teemat. 2005 Kogutud luule Jaan Kaplinski (s. 1941) Ta sündis 1941. aastal poola keele ja kirjanduse lektori perekonda. Ta pole oma isa oma teadlikus elus kohanud. Ema oli pärist Võrumaalt ning tegutses edaspidi tõlkijana, sellega hakkas tegelema ülikoolipäevil ka Kaplinski ise. Ta hakkas TÜs õppima prantsuse filoloogiat ning moodsat keeleteadust. Selle strukturalistliku keeleteaduse ja uurimisega ta oma tegevust alustabki. See tegevus katkeb ilmselt sisulistel põhjustel. Ta ilmselt leiab, et see pole tema rida
l Edukad olid need, kes omandasid kiiresti sotsialistliku realismi põhimõtted l Toimus geograafiline ümberpaiknemine: 1) põgeneti Eestist; 2) jäädi Eestisse l Kirjanikest jäid Eestisse näiteks: J. Vares-Barbarus, J. Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920),
Ain Kaalep vabavärss ja eksperimentaalne luule, hiljem klassikalise luulekunst. Ka luuletõlkijana suur mõju (antiikkirjaduse tõlkimist). 2 selgemalt teenäitajat: Jaan Kross (eksperimentaalsed võtteid, vabavärssi, nõukogulikku retoorikat, satiirile luule) ja Debora Vaarand (klassikalised väärtused). Niit ja Kaalep kehastavad klassikaliste väärtuste tagasitulek kirjandusse. Siis veel: Alliksaar, Rummo, Luik, Traat, Arvi Siig (populaarne linnulaulik) ja Kaplinski. 3. Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (19231966) loomingu haripunkt 1950ndatel ja 1960ndate algupoolel. Looming, mis ei tahtnud sulanduda sulaaja pilti (formaadist väljas ja tegutseb oma reeglite järgi). Krullile sõnul on ühe kirjaniku sees on kaks kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib
märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus
Niidu raamatu "Krõlli pannkoogitegu" illustratsioonide eest (1996) Riigi kultuuripreemia (aastapreemia) kunsti alal "Pokuraamatu" jt. lasteraamatute illustreerimise eest (1996) 7 V Nukitsa konkurss: 1. koht kunstniku kategoorias raamatu "Pintselsabad" piltide eest; 2. koht kirjaniku kategoorias raamatu "Pintselsabad" eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Metsa pühapäev" piltide eest (2000) Valgetähe III klassi teenetemärk (2001) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2001) Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ,,Pokuraamatu" ja ,,Pokuaabitsa" eest (2002) 8 V Pildid 9 Kokkuvõte Edgar Valter on üks tuntumaid eesti lastekirjanikke kes on ka oma raamatute illustraator. Tema tuntumad ja armastatumad teosed on "Pokuaabits" ja "Pokuraamat".
Aumärgid: · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 · Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 · Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001
3 Mart Laar 9 Sündinud: 22.aprillil 1960 Viljandis [4] Erakond ja peaministri aastad: Isamaaliit 1992-1994 ja 1999-2002 Isiklikku: Mart Laar on Eesti poliitik ja ajaloolane. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel auhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1983 Tartu Ülikooli ajaloolasena. Aastatel 19921995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 19982002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res
Kafka psühhoanalüüs - Freud oluline. Tõuseb esile ka Lungi psühhoanalüüs. Öeldi, et Jung on eksinud jne. Jung muidugi aitab kaasa, sest psühhoanalüütikutest inspireerib kõige paremini kirjanduslike kujutelmi. Kollektiivne alateadvus jne. anglosaksi modernism - luule puhul, T.S Elioti mõju. Rummole Elioti mõju soome kaudu. zen-budism - Kaplinski puhul, varjatud palju Undil. teatriuuenduste põimimine kirjandusega - mänguteooriad ja kuidas kirjanduslikud rakendada sürrealism Need olulised taustad. Kafkalikust võib leida 60ndate lõpul. 1962-86 luulekassetid. Noored autorid 1962-67. Välises pildis luulevaimustus 50-60ndatel. Vaimustus hakkab kuidagi segunema
lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) Tunnustused 1988 Eesti NSV teeneline kirjanik 1989 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele") 1997 Riigivapi IV klassi teenetemärk 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk 2006 oli ta üks Kultuurkapitali Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 5 laureaadist (à 50 000 krooni). 2007 Gustav Suitsu stipendium Ütlused Runneli kohta "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Ave Alavainu "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Teet Kallas
Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a 1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 Aasta Eurooplase tiitel Soome Kirjanike Liidu auliige Mitmekordne Nobeli preemia kandidaat On saanud ka mitmeid Eesti kirjandusauhindu ,, Aasta Eurooplane 2006 tiitli otsustas Eesti
..................................15 2 Sissejuhatus Eestis on väga palju tuntuid ja armastatuid luuletajaid. Neist kõige rohkem on mulle silma jäänud luuletaja Hando Runnel ning sellepärast oligi just tema see, kelle kohta tahtsin ma teada rohkem ning otsustasin teha oma referaadi. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, tõsisem harrastus jääb 50-ndate aastate lõpupoole. Mulle endale meeldib küll loomingu poolest rohkem "vana-aja" Hando Runnel, kuid nagu ta ise ütleb, ta on juba oma suured teemad nii jõuliselt ära kirjutanud ning tunneb, et veel kõvemini kärada oleks praegu asjatu. Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema lapsepõlvest, haridusest, luuletaja hilisematest tegemistest ning tema loomingust.
* 2004 Surrey Ülikooli audoktor * 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind Aumärgid: * Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 * Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 * Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 * Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 * Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 * Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 * Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 * Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 * Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 * Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 * Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 * Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 * Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 * Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001 * Prantsuse Auleegioni suurrist 2001 Liidud, ühingud:
· "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) 1.4 Tunnustused · 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium · Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" · 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor · 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik · 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk · Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest · Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia · 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia · 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3 2. JAAN KRUUSVALL Jaan Kruusvall, õieti Jaan-Vahur on sündinud 7. detsember 1940 Palmse vallas
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
