Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat "Henri Marie Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toulouse, kunst, joonistus, ateljee, moulin, plakat, stseen, litograafia, näitus, montmartre, modelli, rogue, pintsli, alkohol, modellide, figuurid, postimpressionistid, teemasid, krahv, pintslit, pliiatsi, suzanne, kuulsaks, rouge, nõbu, 1895, 1898, kompositsioon, motiive, tuntuks, muuseum, metroo, noorema, postimpressionism, karjäär, nind...................................................................7 Joonevirtuoos...............................................................................................................................7 Degas kunstiline eeskuju...............................................................................................................8 Üleöö kuulsaks 1891-1892.............................................................................................................. 8 Moulin Rogue.............................................................................................................................. 8 Litograafia tehnika.......................................................................................................................9 Edu kõrgpunkt 1892-1894............................................................................................................... 9 Loozis teatriaeg............................................................
............................................................................................. 6 Elu lõpul................................................................................................................. 6 Tuntumad tööd....................................................................................................... 7 Kirjandus................................................................................................................ 7 Lapsepõlv Henri de Toulouse Lauterc (1864-1901) sündis Prantsusmaal Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud. Tema vanemad olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adèle de Toulouse-Lautrec. Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri ilmutas suurepärast joonistamisannet juba varajases lapsepõlves, mida näitavad
jalul. Ühe toa seinal Le Boscis võib tänini näha liigutavaid tõendeid Ad?le'i murets, sest sinna on tõmmatud jooned, mis märgivad laste kasvu, ja Henri omad jäävad teistest alati veidi allapoole. 7 Henri isa Alph kasakarõivais ja jahikulliga Henri isa jahirõivais Lõpuks 1872.aasta suvel Pariisi elama asudes viis Ad?le Henri vaatama Pariisi tolleaastast tööstusnäitust ,,Palais de l'Industrie's". Näitusel väljasolev kunst peegeldas võimude teadlikku püüet taaskehtestada kindlad kunstilised väärtused. Sinna lubati ainult need tööd, mis olid ohutult ajaloolise sisuga ning eelistatavalt patriootliku vaimuga tundmatud keskaegsed valitsejad mineviku dramaatilistes stseenides, Versailles' arutu ja lõbusa õukonnaelu pildid, ammused lahingud, kus riik oli võitjaks tulnud. See kõik sobis enesepettuse vaimuga, millest oli läbi imbunud vabariigi valitsus. See oli aeg, mil need ,
Henri de Toulouse-Lautrec Henri de Toulouse-Lautrec sündis 24.novembril 1864 Prantsusmaal ja suri 9.septembril 1901 Malromes Pariisis. Ta oli prantsuse impressionistlik kunstnik. Kuulasimaks sai ta Moulin Rouge reklaamplakatiga. Elukäik Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede põhjaosas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, kes kunagi oli väga prestiizikas, kuid oli oma prestiizi suurel määral kaotnud. Tema vanemateks olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma lapsepõlve Bosci lossis ja Celeyrani lossis Narbonne'i lähedal
Henri de Toulouse-Lautrec. Toulouse-Lautrec oli prantsuse kunstnik, ta sai kuulsaks Moulin Rouge´i reklaamplakatiga. Ta sündis Prantsusmaal, Lõuna-Püreneede piirkonnas.Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma presitiizi suurelt jaolt kaotanud. Toulouse-Lautrec´i vanemad olid krahv Alphonose de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Celeyrani lossis Narbonne´i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala
lombakaks ega kasvanud kunagi pikemaks kui 152cm. Kunstiõpinguid jätkas isa sõbra juures, kes laskis Henril joonistada kalkapaberile koopiaid hobustest. 1882.a. alustas õpinguid tuntud portretisti juures, kes laitis Henri kunstioskust. Peagi tutvus Henri Pariisi tegeliku eluga. Henri tutvus nümfomaanist modelliga ja sellest hetkest ei olnud naised Henri jaoks kättesaamatu unistus. Tast sai omainimene baarides, bordellides, alkohol muutus elu lahutamatuks osaks. Lõpuks ostab omale ateljee Montmartreil. Henri hakkab maalima stseene kõrtsidest, baaridest, bordellidest. Tihti maalib naisi, kes seisavad ,,allakäigu trepil".Maalil ,,Kassiahastus" kujutab ta naist üksildase napsitajana käsipõsakil tuttava bistroolaua taga- pudel veini ja klaas nina ees, näos eelmise õhtu joomise jäljed ning tühjal pilgul vahtimas klaasi, kas võtta esimene lonks, mis teda reaalsusesse tagasi tooks. Tihti külastas ja ka kujutas oma töödel kuulsat Moulin de la Galettei. Maalib
ratsanikud jms.) · Eneseiroonia, teos "Autoportree peeglis" Autoportree peeglis SAABUMINE PARIISI 1882-1884 · 1882. aasta Märts astus Toulouse- Lautrec Leon Bonnat' ateljeesse. · Pariis- suurlinn- uued kunstivoolud- kohvikud/kabareed eneseväljendus. · Bonnat' kiitis heaks õlimaalid, kuid ei tunnustanud tema joonistusi. · "Gustave Lucien Dennery portree" (1883)/ õli lõuendil 55x 46 cm Pariis, Musee' d'Orsay KUNSTIÕPINGUD · Bonnat' ateljee- Fernard Cormon'i ateljee (1845-1924).(aktimodellide joonistus) 1884 lahkus, 1886 pöördus tagasi. EMA · Adele de Toulouse- Lautrec: · Innustas poega kunstiõpingutel. · Materiaalne toetus. · Lahus olles, tihe kirjavahetus. · Ainuke isik, keda Henri nii tihti portreteeris ning nii tundeküllaselt väljendas. ELU KROONIKA · Pöördus vaimustunult avangardistliku kunsti (nt. Edgar Degas') loomingu poole. · Asus elu mööda saatma täiesti oma tahtmise
See pärssis lapse edasist loomulikku arengut. Toulouse-Lautrec kasv jäi 150cm piirimaile ning ta pidi palju aega veetma voodis ning kõndimiseks kasutas ta jalutuskeppi. Tema onu avastas juba lapsepõlves Henri kustiande ning viis ta Pariisi joonistamist õppima. Ta õppis mainekate kunstnike käe all ning käis sageli näitustel. Teda paelus Edgar Degasi looming, jaapani värvilised puulõiked ja Paul Gauguin. Pariisis elas ta meelelahutuse piirkonnas Montmartre'l( teda kutsuti ka Montmartre hingeks), ta nautis elu täiel rinnal, hoolimata oma invaliidsusest. Seal elades hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja Louise Weber. Lugematul arvul kavandas ta plakateid ning need ilmusid ajalehtedes. Moulin Rouge
võimust ning 37-aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. Töid: 1. Natüürmort: Vaas 12 päevalillega (1888) 2. Tähistaevas 3. Kohviku terrass öösel (1888) Henri de Toulouse-Lautrec [anr'ii dö tul'uuz-lotr'ek] (24. november 1864 9. september 1901) oli prantsuse kunstnik. Ta sai kuulsaks Moulin Rouge 'i reklaamplakatiga. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamatuillustraator ja litograafiakunstnik, kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu
Postimpressionism 19 ja 20 saj. vahetus 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (pr. vänsan fan gog) ( hollandi päraselt vinsent fan hoh)(1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aa
Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne
Referaat Kunst 19.sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010.
Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni – seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda 2 tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Juugendstiil Väljendusvahendiks on “joon”
Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli
veelgi isikupärasemaks ja värvid intensiivsemaks. Hakkas värvidega oma tundeid ja ideid väljendama (kiri vennale). Tema elus oli ka mitmeid hingelisi tagasilööke. Näiteks tüli Gauguiniga ja süvenev vaimuhaigus. Oma elu lõpuni pidas ta end impressioniostiks. Tema kunst polnud ta elu ajal hinnatud (lugu, et oma elu ajal õnnestus tal maha müüa ainult 1 maal). Mõningaid töid: ,,Autoportree kinniseotud kõrvadega", ,,Tähisöö", ,,Kirik"
ajastu)eredaim skulpturaalne komositsioon - ka praegu pühapäeviti ja riigipühadel tegutsev purskkaev Henri de tolouse lautrec Eklektika-erinevate kunstiliikide mehaaniline (1864-1901) liitmine. moulin rouge(afiss) Plagiaat -loomevargus toulouse loutrec on üks suuimaid postimpressioniste(cezanne, gaugi, van gough).Ta oli päit kulsast aadliperekonnast, kuid juba lapsena ta jäi küürakaks.pariisi ta külastas kabareesid, ning maalis seal nähtud inimesi. Oli
emotsionaalse pinge all. Kaastundest hakkas ta koos elama ühe prostituudi ja selle lapsega. Nii kunstis kui elus kuulutas ta armastuse sõnumit, kuid tema temperament, tema äärmiselt iseseisev ja egotsentriline loomus tegid võimatuks ta lähedased suhted inimestega, erandiks vaid tema vend Theo. 1888. aasta veebruaris kolis ta Lõuna.Prantsusmaale Arles'i. Ta lootis rajada seal kunstnike kommuuni ja leida seal side kohaliku kogukonnaga. Samal ajal muutus aga tema kunst üha subjektiivsemaks ja isiklikumaks, isegi müstilisemaks. Ta lootis kommuuni kaasasutajaks saada Paul Gaugini, kuid viimane veetis Arles'is vaid lühikest aega ja kahe kunstniku suhtlus lõppes ägeda tülliga. Kuna van Gogh põdes närvihaigust, lõikas ta endal vihahoos otsast ühe kõrva ja saatis selle kingina ühele prostituudile bordellis. Pärast toibumist sai ta aru, et on hulluksminemas ja läks vabatahtlikult 1889. aasta mais Saint-Rémy varjupaika
KURESSAARE GÜMNAASIUM Triin Etverk VINCENT VAN GOGH Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 Elulugu.................................................................................................................................... 4 Looming.................................................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikad:.................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Käesolev referaat
Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.
Impressionism ehk muljetekunst 1. pr.k. impression ,,mulje". Fotograafia leiutamine 19.saj. esimesel poolel oli eelduseks uue kunstivoolu-impressionismi sünnile.Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest.Viimane tõuge sünniks maalimine vabas õhus. 2. Eelkäijad-Goya, Delacroix, Constable, Turner. 3. Kunstnike töid ei võetud vastu ametlikele kunstnäitustele, sellepärast Nadari ateljee 4. Edouard Manet-sokeeris maalimisviisi ja teoste vabameelse sisuga, parodeeris Tiziani 5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid
ning ,,Napoloeoni kroonimine". Esile tuli ka esimene maailmanimega naiskunstnik- Madame Vigee-Lebrun-,,Marie-Antoinette lastega". Tema kauneim maal on tema autoportree lastega. Eestis on ehitistest Tartu ülikooli peakoohe.Kaheksa hoonet Toompeal,mõisahoones Riisiperes jne. Karmide reeglite tõttu hakkas 19.saj keskpaigal klassitsism kunsti pidurdama. 13. Romantism, realism, impressionism ja 19.saj lõpu kunst · Romantism Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron. Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. William Turner ,,Matused merel" õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich-,,Rändaja udumere kohal". Lõi avaraid laiu maastiku-merevaateid
de Toulouse-Lautrec Eesti . Paul Burman .........................................................................paljud sisult sümbolistid, vormilt juugendlikud. 10Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 tööd, E. Munchi 2 tööd. Rahvusromantism: Laiemalt: teosed, mis tõlgendavad rahvuse mütoloogiat, rahvaluulet, ajalugu väärtustavalt, idealiseerivalt. Avaldub temaatikas, aines (võib olla stiililiselt mitmekesine) Kitsamalt: 19-20 saj. vahetuse kunst. Lisaks rahvuslikule temaatikale püüti luua ka rahvuslikku stiili. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) 11 Lemminkäise ema.1897, 12 Kullervo needmine 1899. Edvard Munch (1863-1944) 13 Karje 14 Suudlus 15 Madonna 16Postimpressionism. Van Gogh 2 tööd, Gauquin 1 töö, Cezanne 1 töö. Prantsuse kunsti ajaloos ,,post" ehk pärast impressioniste tulijad. Ühendas mitut suurt kunstnikku. Lähtusid impressionismist, kuid lahknesid. Põhjus
geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Põhimõtted Kubisimi kirjutas ringi reeglid ja põhimõtted, kuidas maale ja skulptuure teha. Maalid ei olnud enam nagu aknad, vaid turuplatsid, kus võis kõike juhutuda. Skulptuur pidi olema avatud ja läbipaistev, mitte enam ruumiline tahke objekt. Kunsti tegemiseks võis kasutada mis tahes matrejali, kui tahes hädist või igapäevast. Kubistide silmis oli kunst pigem kumulatiivne kogemus kui paljas käimine. Rajajad Likkumise rajajaks olid Picasso ja Braque. Nende varased kubistlikud teosed olid kõik väiksesmõõtmelised ja tavapärastel teemadel-vaikelud, maastikud, inimkujud.Suureks uuenduseks olid killustatud ja lõhkiraiutud vormide kasutamine, mis tekitas valesti kokku pandud mosaiikpildi efekti. 196010-1911 valminud tõid tuntakse ,,analüütilisekubismi" nime all;lõuendil kasutati ühte värvi
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
Kubismi kaks järku on enne Legerit ja pärast Legerit. Pärast Legerit olid objektid veelgi abstraktsemad. Nt inimesed olid keraja peaga nukud. Kubistide lemmik värvid olid kahvatud pruunid ja hallikad toonid.Maalisid enamasti portreesid, hooneid ja natüürmorte. Leger arendas kubismi edasi abstraktsemaks ja ebareaalsemaks. A. Vabbe, M. Laarman, A. Akberg on eesti kunstnikud kes on viljelenud kubismi. Eesti päraselt on abstraktsionism esemete kunst. Abstraktsionismi rajaja on V. Kandinsky. K. Malevits hakkas oma maalidel kujutama üksned ristkülikuid ja ruute. ''Valge ruut valgel pinnal'' on taies mis on piiriks, kust kunst enam edasi minna ei saa. Kaasaja eesti kunstnikest on suurim abstraktsionismi viljeleja S. Runge Dadaism/Sürrealism Pärineb pr. keelest kus see tähendas lastekeeles mängukaotust. Kunstniku vanust arvestades võib öelda, et dadaism sai alguse Sveitsist.Kuna
Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks. Sel ajal tekkinud kõiki kunstivoole on raske ühe nimetaja alla panna, seepärast vaatame siin ainult kõige üldisemaid suunitlusi ja tendentse. Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast"oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas
peret toita. Vincent ei andnud kergesti järele, aga Kee ei muutunud sugugi lahkemaks ja naise vanemate sõnul oli nooruki järeleandmatus tülgastav. Alles aasta lõpul loobus Vincent soovist Keega abielluda. 1882. aasta jaanuaris asus van Gogh Haagi, kuhu teda kutsus realistlik kunstnik Anton Mauve, kes oli abielus tema onutütrega. Mauve õpetas teda maalima õlivärvide ja vesivärvidega ning isegi laenas talle raha oma ateljee jaoks, kuid nende suhe halvenes kiiresti, põhjuseks arvatavasti erimeelsused kipspeade joonistamise üle. Lühikesest õppeajast hoolimata oli Mauve'il van Goghile määratu mõju. Sama aasta jaanuari lõpus kohtus van Gogh uue kodu otsingutel Clasina Maria Hoornikiga, kes oli alkohoolikust prostituut, 4-aastase tütre ema ja rase. Nad hakkasid koos elama. 2. juulil sünnitas Hoornik poja, kellele andis van Goghi järgi nimeks Willem. Willem kasvas üles
Me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ja järelikult pidi pildist kaduma ka täpseid kontuure toonitav joonistus (see oli nii klassitsistide kui ka realistide üks suuri lemmikuid). 5:)Miks maalis Claude Monet ühte ja sama vaadet mitu korda?Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja
Toila Gümnaasium Külli Laur Juugendstiil. Kunsti ajaloo referaat. Voka 2007 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köit
JUUGENDSTIIL Referaat Juugend on 19. sajandi lõppkümnendi ja 20. sajandi alguse Euroopa ja Ameerika kunstistiil. Juugendi kujunemist mõjutas oluliselt positivistlik filosoofia ja seda kahel tasandil intellektuaalsel ja visuaalsel. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Selle loomise eesmärgid: välditi vanasid stiile ja teemade lõputut kordust ning loodi stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
- Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslikule tunnetusele sisekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. - Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium. - Lemmikteemad: surm, sünd, elu kulgemine, armastus, kirg, erootika, üksindus. - Literatuurne kunst st. teose pearõhk on süžeel. - Vormilt mitmekesine: Sobis nii akademistlik, realistlik kui ka modernistlik (juugendlik) vormikäsitlus. - Kunstivool, mis on teatud kindlate teemadega määratud. - Pierre Puvis de Chavannes- “Vaene kalur” (Pildist võib välja lugeda loo. Pettunud kalamees, kaldal naine ja lapsed.) – Tähendus mõisatuslik ja avatud, tihti on tema töödes kristlikku süžeed.
annaabi.ee 
