Vana-Kreeka kunst: Klassikaline periood Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5 sajandil eKr. See ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel või platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgem- krepidoma
Esiteks ta tahtis tõsta linna kaunistamisega selle kuulsust ja teiseks hoonete ehitusel võimaldada ühiskondliku teenistust rahvale. Akropoli jõudmiseks on vaja minna linnamüürini mööda Püha teed. Püha tee läheb läbi Kerameikose linnaosa. Natuke edasi minnes algab Panatenaiade Püha tee. Vanasti oli see Püha tee mõne festivali rongkäigu rada. Panatenaiade tee viib Akropoli sissepääsuni.Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitiste ehk Propüleede. Propüleedel olid välised-ja sisemised sambad. Propüleede põhjapoolne tiibehitis Pinakoteek. Pinakoteek on pildigaelrii, kus hoiti maale. Välised sambad dooria stiilis ja sisemised joonia stiilis. Propüleed olid ehitatud marmorist ning valmis sai 437 e.m.a. Paremal pool sissekäigust oli võidujumalanna Nike tempel, mis oli väike kui väga ilus ning sellel kujul pole tiibu, see on tehtud meelega selleks et ta ei saaks Ateenast ära lennata
Klassikalise ajajärgu varasemateks ehitisteks, kus esineb veel arhailisuse sugemeid on Aphaia tempel ja Poseidoni tempel. Ateena Akropoli tekkeloos ja arengus peegeldub kogu Kreeka V sajandi õitseng. Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava -- Propüleede kaudu. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose grandioosne kullast ja elevandiluust kuju. Erechtheion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Erechtheioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka
See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. Parthenon Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Parthenoni põhiplaan Parthenon Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega.Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga
Paikneb kõrgel kaljul. All- linnast viis sinna lai trepp, mille lõpus asus väravaehitis nn propüleed. Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus aga Athena Nike tempel. Ükski tempel ei ole risti vaid on diagonaalis. Väravaehitis- Mnesikles Propüleed-Tee Akropolile läks künka läänepoolselt, kõige kallakamalt küljelt. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava --Propüleede kaudu, mis ehitati arhitekt Mnesiklese poolt aastail 437-432. Selle marmorehitise juures oli üheaegselt kasutatud kahte stiili. Välimised sammaste read olid suursuguses dooria stiilis, kuna seespool seisid kerged peened joonia sambad. Propüleed olid ebasümmeetriline ehitis: tema põhjapoolne tiib oli suurem kui lõunapoolne. Ühes tiivas asus maalikogu ning teises raamatukogu.
Hävis algus tulekahjus 4. saj eKr. Ehitati uuesti üles ja hävis hiljem maavärina ja pikaajalise rüüstamisega. 4) Parthenoni tempel- 5. saj eKr Ateena akropolil dooria stiilis peripteer. Pühendatud Athenale. Iktinos ja Kallikrates- projekteerijad. Tähtsaim oli Athena kuju 12 m kõrge. Säilis 17. saj 5) Ateena akropole propüleed- 5.saj eKr ühendas allilma akropoliga. Keskel mitmejärgulised trepid, mis olid ümbritsetud sammastega. propüleede juurde kuulusid Pinakotule, kus hoiti maalikunsti ja väike Nike tempel jumalanna Ateenale. 6) Erechteioni tempel- 5. saj eKr Pühendatud Ateenale. Arhitekt Philokles. Osade asemel naiste kujud e karüatiidid Skulptuur Terveid originaal kujusid on säilinud väga vähe.. enamasti on alles roomaaegsed koopiad. Põhilised originaal materjalid olid pronks ja marmor. Kõige väärtuslikumaks peeti krüselefantiintehnikat- skulptuuril oli puust südamik, mis kaetakse kehaosas
1.Kunstiliigid EHITUSKUNST, SKULPTUUR, MAALIKUNST, GRAAFIKA, TARBEKUNST, DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon
Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid (kes aga olid inimese-kujulised!). Vahel ka riigimehi, olümpiavõitjaid. Sageli figuurid alasti, sest hinnati arenenud inimkeha. Kuulus skulptor oli Pheidias. Tema töid: * Parthenoni skulptuursed kaunistused (ida- ja lääneviil, metoobid) * Athena kuju Parthenoni templi sees (12 m kõrge, kaunistatud kulla ja elevandiluuga) * Athena kuju Akropolil (Propüleede ja Erechtheioni vahel, 7 m, pronks) *Zeusi kuju templis Olümpias (13 m kõrge, istus troonil, kulla ja elevandiluuga, 7 maailmaime hulgas) Kuulus skulptor oli ka Polykleitos. Kujutas noori alasti kehasid. Iseloomulik keharaskus toetub ühele jalale, teine jalg vabalt. Kasutas vaid pronksi. Tema tuntuim töö: * Odakandja tugev, madal, jõuline (arhitektuuris võiks võrrelda dooria stiiliga). Ajastule tüüpiliselt ideaalkuju, puudub isikupära, hingestatus.
Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks
Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna
ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon
järgivais stiilides. 17) Krüselephantiintehnika - elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 18) Akropol kõrgendikul asuv kindlus Vana- Kreeka linnades. Tunutim on Ateena akropol, mis 5.saj e.m.a. kaotas sõjalise tähtsuse ja jäi kultusekeskuseks. Pärslaste poolt 480 e.m.a. purustatud hoonete asemele ehitati Periklese algatusel Parthenon, Erechtheion ja Nike tempel, samuti Propüleed, mis kokku moodustasid suurepärase arhitektuusilise ansambli. Propüleede vastas väljakul seisis Pheidiase loodud Athena pronkskuju (Athena Promachos). Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. 19) Akvedukt lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti
akantuse lehtede kujutised. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga uulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas uurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab tsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv õidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli batavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida imetatakse karüatiidideks.
Ateena vaade koos linna keskel asuva kaljukindluse ehk akropoliga. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest – propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. Müüriga ümbritsetud Ateena akropoli rekonstruktsioon. Ateena akropoli plaan ja rekonstruktsioon, 5. saj. eKr. Vaated Ateena akropolist. Tee akropolile läks künka lääneküljelt marmorist paraadväravate – Propüleede kaudu. Sisenedes tuli läbida mitmerealised marmorsammastest portikused, mille väljaspoolsed sambad olid dooria, seespoolsed joonia stiilis. Sissekäigust paremal, akropoli müüridest veidi väljaulatuval tornil, seisis väike joonia stiilis võidujumalanna Nike tempel. (Tavaliselt kujutati Niket tiibadega, kuid sealne Nike kuju oli tiibadeta, et ta ei saaks ära lennata). Sandaali siduv Nike. Marmorreljeef Athena Nike
Itaalias Templiarhitektuur Ateena Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.
· Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili · Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed · Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud · Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi · Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel · Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni · Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks · Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud · Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni tempel · Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest · Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr
KÕRGKLASSIKA: U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m. Kõige tähtsam ehitis oli Part(h)enon, mis on pühndatud neitsilikule jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori Pheidiase tehtud Ateena kuju. 1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed.
Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis. Põhjused olid poliitilised. 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel soda. Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili. Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed. Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud. Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi. Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike temple. Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni. Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks. Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud. Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni temple. Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest. Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr. Omapäraks on nn karüatiidide koda
Ei ole tütre tempel, on päris Jumalanna tempel. Austatakse Athenat kui võidutoojat. Athena templis on suur Athena kuju. Kujul ei olnud tiibu küljes, vale väljend on tiivutu Nike. On amfiprostüül. Türgi ajal (15. saj l 19. saj 30d) tassiti laiali. On tagasi kokku laotud. Athena Nike friisilt Sandaali lahti siduv Nike. 5. saj. eKr. Tähtsus rüüvoldid (kivist). Asub Arkopoli muuseumis. 2) Propüleed. Väravehitis. Athena Akropolile sai alguses ainult läbi propüleede, hiljem hakkavad tekkima trepid. 3) Parthenon Neitsi Athena tempel. Seal asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena Parthenose kuju (12m) Parthenon on marmorist. 92 metoopi, 15 Briti Muuseumis (1816), 1 Louvre'is. Lord Elgin Thomas Brus Elgin ostis Kreeka muinsusi. Parthenoni friisi tükke. 1816 müüs inglastele sellest kujunes Briti Muuseum. Parthenonil on 46 sammast, otsas on 8, mis on ebatavaline. Tavaliselt on 6+13, Parthenonil on 8+17.
akantuselehtedest jt taimeelementidest reljeef). Hellenistlikul ajastul tehti rohkem ilmalikke ehitisi. Pergamoni korrapärane linnaplaan, Aleksandria ette Pharose saarele püstitati 110 m tuletorn. Ateena akropol Periklese algatusel tehti see ehitis. Ühe juhina ja kunstnikuna osales selles töös kuulus Kreeka kujur Pheidias. Akropolo viis pidulik trepp ja sinna siseneti läbi mitmejärgulise väravehitise propüleede, mille pöhjapoolses tiivas paiknes pildihoidla pinakoteek. Akropolil asus joonia stiilis Nike tempel. Värava vastas seisis Pheidiase loodud Athena Promachose kuju ja selle läheduses tähtsaim ehitis Athena Prmachosele pühendatud dooria stiilis tempel Pathenon. Templi ehitasid Iktinos ja Kallikrates. Hilisem ehitis on Erechtheion, kus on sammasteks naiste kujud. Skulptuur Domineeris vabaplastika (igast küljest vaadeldav kuju), mida valmistati pronksist, hiljem marmorist
Läänepoolse sissekäiguga liitusid põhjas ja lõunas eenduvad külgtiivad, millel oli sammastega kaunistatud esikülg Pinakoteek - põhjapoolses tiivas olev arvatav maalikogu. Athena Nike tempel Väike neljasambaline amfiprostüül 8,27 x 5,44 m Ehitatud pentelikoni marmorist Atika-joonia stiil U 450.a alustatud Kallikratese poolt, lõpetati tõenäoliselt alles pärast propüleede valmimist Reljeefidega kaunistatud friis Ehitist ümbritses skulptuuridega balustraad Erechtheion Valmis V saj lõpul, pärast Periklese surma Athenale kui linnusekaitsjale (Athena Polias) pühendatud tempel Kujutas endast ühe vanema, päraslaste poolt hävitatud hoone taasehitust Peale Athenale pühendatud templi hõlmas hoone veel teisigi pühi
6. Sajandil kujunes välja joonia stiil. Efesoses ehitati hiiglaslik jumalanna Artemise dipteer. Tempel. Üks antiikaja seitsmest maailmaimest. Selle põletas üks kuulsusehimulik Efesose linnakodanik. See taastati kuid lõpuks ee hävis ikkagi maavärinas. Klassikalisel ajajärgul püstitati ehitisi Ateenasse. Linna tähtsam ehitis oli kaitsejumalanna Athenale pühendatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer Alustati propüleede väravaehitiste rajamist. Katust kandsid 6 dooria stiilis sammast. Selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paiknes väike Athena Nike võiduka Athena tempel. See on amfiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas. Akropolile on ehitatud veel üks tempel- Erechteion. Karüatiidid naiste kujud sammaste asemel. 11
Kujunes välja kolm stiili: vanim ja suhteliselt raskepärane dooria. Veidi hiljem kujunes saledamate ja kergemate vormidega joonia. Hellenismi ajal oli väga levinud korintose stiil, mida kaunistab lopsakatest akantuselehtedest jt taimeelementidest moodustatud kapiteel. Ateena akropol Periklese algatusel tehti Ateena akropolile 5.sajandil eKr uus planeering ja püstitati suurejoonelisi ehitisi. Akropoli viis pidulik trepp ja sinna siseneti läbi mitmejärgulise väravehitise, propüleede. Üks kaunimaid joonia stiili näiteid on Ateena akropolil asuv Nike tempel. Selle läheduses linna kaitsejumalannale pühendatud dooria stiilis Athena Parthenose tempel Parthenon. 4.sajandi keskpaigast eKr on pärit üks seitsmest maailmaimest Pärsia satraabi Mausolose hauakamber e Mausoleum Halikarnassose linnas Väike-Aasias. Selle kreekapäraselt lihtsa ja loogilise ehitise dekooris avaldusid idamaise toredusearmastuse mõjud. Püramiidja
5. saj eKr hakkas joonia stiil levima pärisKreekas Atika maakonnas ja omandas seal erijooni ehitised on väiksemad ning nende friisid on kaunistatud reljeefidega. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateena, 5.saj juhtivas linnriigis. Tähtsaim ehitis oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel. Kohe pärast Parthenoni valmimist 437.a eKr alustati Akropoli kõrgendiku läänetipus paraadliku väravaehitise Propüleede rajamist. 5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel Erechtheion. § 12. Vanakreeka skulptuur. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn krüselefantiintehnikas skulptuure, kuid neist teame ainult kirjelduste põhjal. Selles tehnikas loodi 5.saj eKr 12m kõrgune Athena kuju Parthenoni templis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias.
Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. 2. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 e.Kr - 323 e.Kr (sureb Aleksander Suur) Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e.Kr ja see ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile, kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Akropolile kerkis Partheon ( pühendatud jumalanna Ateenale), mis on täiuslikem dooria stiili näide. 3. Hellenistlik aeg - 323 e.Kr - 30 e.Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu
parthenos neitsi) ja Panteon kõigi jumalate tempel (sõnast pan kõik; theos jumal) NB! Suurenda pilte! Akropol ja Parthenon tänapäeval. Vanakreeka kunstis seostub klassikaline ajajärk Ateena riigimehe Periklese1 nimega. Tema ajal 5. saj. eKr. toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Sinna pääses läbi uhke sammastega väravaehitise . propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. See oli nii kõrge, et jumalanna vibuotsa ja kiivrit märkasid meremehed kilomeetrite kauguselt Pireuse sadamasse sisenedes. Akropolil paiknes ka Erechtheion2. Selle templi eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, nn. karüatiidid.
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon
· Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili · Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed · Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud · Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi · Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel · Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni · Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks · Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud · Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni tempel · Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest · Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr
asupaiga valik: ansambel paikneb 156 m kõrgusel künkal, mille suuruseks on u. 300 / 130 m, sissepääsutee tuleb looklevana mööda läänenõlva. Mööda seda teed lähenedes paistab 23 eenduval kaljunukil väike Nike Apterose (Tiivutu Nike) tempel, mille 420.a.eKr. ehitas arh. Kallikrates. Sihvakate joonia sammastega amfiprostüüli kergus vastandub Propüleede raskepärasemale dooria stiilile. Propüleed, Akropoli piduliku väravaehitis, mille kavandas arhitekt Mnesikles (437.-432.a.eKr.),. koosnevad kaksikportikusega eri tasandeil kerkivast väravast, millest põhja ja lõuna poole jäävad kaks erineva suurusega asümmeetriliselt paiknevat 6-sambalist tiibhoonet. Neist suuremas, põhjapoolses, asus kord maaligalerii e. pinakoteek. Et läbi värava liikusid protsessioonid, on peaportikuse keskmine sammaste vahe (interkolumnium) väga lai 3,85 m
annaabi.ee 
