28.Kompassi osad: põhjasuuna nool, kinnitusnöör, joonlaud, suurendusklaas, pööratav nõelekarp. 29.Põhi N , lõuna S, ida E ja lääs W, kirre NE, kagu SE, edel SW, loe NW. 30.Orenteerumine on vastupidavusspordiala , kus võistlejad jooksevad maastikul kasutades navigeerimiseks kaarti ja kompassi. 31.Tingmärgid on sümbolite ja märkide süsteem, mis kasutatakse erinevate objektide ja nähtuste kujunemiseks. 32.Kaardil tähendavad värvid erinevad kohta. 33.Morse, telefoni salakiri, tähestiku salakiri . 34.Salakiri on teavitamine oma kaas sõpradele , kes on sinus taga pool ja sa soovid neile midagi üelda. 35.Õnnestuskoha ülevaatamine, oma ohutus, hingamistegevuse kontroll, helistamine kiirabise. 36.Kui oled joonud, ei oska ujuda, ja sa ei tea mis on veekogu põhjas. 37.Sobiv veetemperatuur on 20 kuini 24 C. 38.Suits, rikub kopse, alkohol, rikub kogu su organismi. 39. EESTIMAA, MU ISAMAA.
varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks. · Esimesed tõlked olid ebakorrektsed, kuna puudusid keelereeglid. · Suur mõju saksa keelel 17.sajandi kirjakeel · Eesti kirjakeele arenguloos murranguline aeg. · Ilmusid esimesed eesti keele grammatikad
ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks. 5 KASUTATUD KIRJANDUS H. Karik, H. Laanpere, V. Past 1992. Keemia IX klassile. Tallinn: Koolibri H. Karik 1984. Üldine keemia. Tallinn: Valgus Eesti Entsüklopeedia EE10 1998 lk 242, vask Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL=http://home.delfi.ee/09.10.2002 6
aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide. Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute pleed - Kodukiri, 2, 86-87 Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri sidekriips ajakiri koma number koma lehekülgede numbrid Artikkel Interneti koduleheküljelt. Kirjes näidatakse: autori nimi, initsiaal(id), artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL=http://home.delfi.ee/ 09.10. 2002 Tekstis viitamine: Viitama peab igat lõiku, mis ei ole töö autori enda kirjutatud. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikust lõiku võetud samast allikast. Raamatu ja artikli puhul pannakse lõigu lõppu ümarsulgudesse number, mitmendal kohal on allikas kasutatud materjalide loetelus, samuti leheküljed, kust lõik sellest raamatust pärineb. Näide. (2:56) (9, 26,27) või (9:26-27)
2.4. Interneti lehekülg Kui leidsid internetist materjali referaadi jaoks, siis uuri, kes on selle kirjutanud ja millal. Tavaliselt on interneti lehekülgedel nende koostamise aasta olemas ning tõenäoliselt samal ajal on ka sinna riputatud jutt kirjutatud. Interneti koduleheküljelt võetud artikli puhul näidatakse kasutatud kirjanduse kirjes: autori nimi, kaldkirjas artikli pealkiri, URL- aadress ja materjali kasutamise kuupäev. Näide Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL= http://home.delfi.ee/~vpraust. 09.10.2002 2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid Arhiivimaterjalide puhul näidatakse arhiivi nimetus, fond, nimistu, säilitusühiku number ja lehekülg, kust andmed võeti. Näide: Riiklik Keskarhiiv. Fond 80. Riigikogu. SÜ 46, lk 21-26. Õigusakti puhul antakse esmalt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Näide: Perekonnaseadus. 1994. RT I, 75,1326. 1
See võimaldab iga kausta või draivi,mis on NTFS-l, krüpteerida läbipaistvalt kasutaja poolt. EFS toimib koos EFS teenuse, Microsofti CryptoAPI ja EFS File System Runtime Library (FSRTL). Praeguseni pole see krüpteerimisviis dekrüpteerida suudetud. EFS toimib krüpteerides faili põhi-sümmeetrilise võtmega, mida kasutatakse, sest see võtab vähem aega krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks suurte andmemahtude korral kui asümmeetrilise võtme salakiri on kasutatud. Sümmeetriline võti, mida faili krüpteerimiseks kasutati on siis krüpteeritud avaliku võtmega, mis on seotud kasutaja, kes krüpteeris faili ja see krüpteeritud andmed on salvestatud krüpteeritud faili päises. Et dekrüpteerida fail, failisüsteem kasutab kasutaja isiklikku võtit, et dekrüpteerida sümmeetriline võti, mis on salvestatud faili päisesse. Seejärel kasutab see sümmeetrilist võtit, et dekrüpteerida fail
Kreeka keele sõnavara massiline ülevõtmine ladina keele kaudu uute võõrsõnade tähistamiseks. Põhjused: Kreeka keele leksika on sõnatüvede arvult palju rikkalikum kui ladina keele sõnavara, ladina keele sõnatuletus+kreeka keele sõnaliitmine Etapid:1.Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad puhastati keskaegsest ortograafiast, taastati klassikaline kirjapilt ja hääldus.2. Uute kreeka tüvedee ees-ja järelliidete ülevõtmine. Kreeka tähestik kui number- ja salakiri. 27.Millistes valdkondades kasutatakse ladina keelt maailmas veel tänapäeval? Meditsiin, juura, bioloogia,teoloogia,teadus. 28.Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Retseptsioon >lad receptio’ (uuesti)saamine, vastuvõtmine Antiikkultuuri jätkamine ja muundamine, transformatsioon, hülgamine ja taasavastamine. Vahemere religioon kui Euroopa kultuuriline alge
daativ: kellele? Issandall 2. Uute kreeka tüvede, ees- ja akusatiiv: keda? Issanda järelliidete ülevõtmine. ablatiiv: kellest? Issandast Keskajal: Graeca est, non legitur (`see [tekst] Variaabluse kaotamine keelest, nt on kreekakeelne, topelteituse seda ei loe') kaotamine lausest lad.k. eeskujul: Kreeka tähestik kui number- ja Panem non salakiri volo. AAM (ADAM) = 1+4+1+12=18 *I don't want no bread Internatsionalismide valdkondlik (vrd. eesti k. säilinud topelteituse jaotus võimalus: keelte kaupa Ma ei taha leiba või Ladina keel Ma ei taha mitte mingit leiba). Kreeka keel Ladina või kreeka keel õigusteadus Ajalugu, politoloogia, 1
Krakow. o reeglipärased nimed – originaalkujud ehk ladinakeelsed ümberkirjutused; Kirjaviis määrab häälduse ja kirjutamise suhte. Kui räägime vanast kirjaviisist, on see kirjaviis, mis annab edasi sama hääldust. Nime kirjutusviis on muutunud läbi aegade rohkem kui kirjaviis. Lisaks ortograafiale on püütud eristada kirjalike suhtumise vorme: o stenograafia (ortograafiaga võrreldav, mõeldud kiireks kirjapanekuks, kindlad lühendid jne), o krüptoraafia – salakiri; o pedograafia – eeskätt mõeldud keeleõppeks, kuna ortograafia ei anna edasi kõiki hääldusiseärasusi, nt eesti k märgime palatalisatsiooni, väldet. o tehnograafia – oskuskiri, erialade tundjatele mõeldud kirjaviis (nt foneetikud). o mahhinograafia – masinkiri, nt morse. Ümberkirjutus Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme. Kiri on graafiliste märkide süsteem millegi kirjapanekuks – kirjasüsteem. Traditsiooniliselt on 3 kirjasüsteemi:
annaabi.ee 
