• Suurim Eesti tootja on Tallegg • Vajab suuri kanalaid Taimekasvatus jaguneb • Teraviljakasvatus ja Kaunviljakasvatus • Juurviljakasvatus Teraviljakasvatus • Kasvatatakse: nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tatart, hernest, uba ja aeduba • Vajab palju tehnikat: traktorid ja nende haakeriistad, kombainid • Vajab suuri mahuteid ja kuivateid Juurviljakasvatus • Kasvatatakse: porgandit, kaalikat, peeti, naerist, rõigast, redist, sibulat, küüslauku ja maapirni • Vajab ka palju tehnikat • Vajab suuri hoidlaid Saaduste statistika Kasutatud allikad • Eesti statistikaamet • Wikipedia • Eesti Entsüklopeedia Tänan kuulamast kes kuulasid :D
eriti soovitatav. Ebavars sisaldab kuni 10 % süsivesikuid, 2 % valke, C-, B1-, B2- ja PP- vitamiini ning karotiini. Kasvunõuete poolest sarnaneb porrulauk hariliku sibulaga, on aga külmakindlam ja talub aiamaal kasvades 5 kuni 7 °C. Paljundatakse seemnetega. Porrulauk annab head saaki huumuserikastel, küllaldase niiskusega maadel. Paremini sobivad raskevõitu liivsavimullad. Erinevalt harilikust sibulast ja küüslaugust kasutab ta hästi ka värsket sõnnikut. Redis Redist kasutatakse toorelt võileiva katteks,salatiks ja ka kombineeritult teiste köögiviljade või toiduainetega. Redis on kultuurtaim rõika perekonnast, üks esimesi kultuuristatud juurvilju. Redises on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja foolhapet. Ostes pea silmas, et redisel poleks vigastusi ega plekke ja et lehed oleksid rohelised, samuti väldi kuivanud moega juuri. Noored ja väiksemad juured on mahedama maitsega ja mahlasemad. Toiduks võib redist tarvitada nii
Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, lämmastikväetisi, tsementi, mitmesuguseid toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa ja kaevandatakse ka diatomiiti. Haritavast maast hõlmavad umbes 90% heina ja karjamaad. (joon. 7.). Põllumajanduse põhiharuks on liha ja liha- piimakarjandus. Koduloomadest peetakse veiseid, lambaid, hobuseid, sigu ning kodulinde. Toidukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem kartulit, kaalikat, salatit ja redist. Palju on kuumaveeallikate veega köetavaid kasvuhooneid, eriti pealinna Reykjaviki läheduses Hveragerdi asulas. Peale köögivilja kasvatatakse kasvuhoonetes veel kõrvitsalisi, viinamarju ja banaane. Püütakse hülgeid, kogutakse linnusulgi, lõigatakse turvast ja töödeldakse kala. Veonduses on olulisel kohal laeva ja lennuliiklus. Peamine väljaveokaup on kala ja kalasaadused, järgnevad alumiinium, ferrosiliitsium, diatomiit ja villased esemed.
käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal.
looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. Eestlaste toidupärand Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime
Energiakriis kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Polaarkliima kogu aasta külm ja põllumajandus võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit. Parasvööde pindalalt ulatuslikeim vööde, kus tingimused põllumajanduseks piirkonniti erinevad. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib looduslik okasmets. Suvi lühike, jahe, talv külm ja pikk. Saab kasvatada teravilju, rukist-kaera-otra, kartul. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enamgi kuud
Pubi E - P 09:00 - 21:00 Restoran E - P 11:00 - 24:00 Lounge P - N 22:00 - 03:00 R - L 22:00 - 04:00 Tegevus praktikal Esimestel päevadel oli minu tegevuseks vaid köögiviljade ja puuviljade viilutamine, hakkimine ja tükeldamine. Mulle anti kätte porgandid, kurgid ja nendest pidin lõikama kangid. Tomatite viilutamiseks oli olemas restoranil spetsiaalne viilutusmasin. Eksootilistest puuviljadest pidin lõikama tükkideks ananasse, meloneid, laimi. Esimest korda elus nägin valget redist ja kollast porgandit, mida pidin masinaga hakkima. Teisel nädalal anti mulle juba kätte kastme ja salatite retseptid. Pidin kindla koguse ja kaalu järgi panema kaussi maitseaineid ja komponente kastmete ja salatite jaoks ning seejärel panema kastmed pudelitesse, salatid suurde vanni ja seejärel külmutuskappi, et need säiliks. Järgnevatel nädalatel usaldati mind juba rohkem ja pidin tampima veiseliha suurtes kogustes
hariliku rabarberi sorte. Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Eestis on söögipeet samuti väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Eestis on redis laialdaselt viljeletav ja tarbitav köögivili. Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida.
maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum. Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi:
Kurkide kasvatamisel kilekasvuhoones on tähtis taime õige kujundamine, muidu ei saa me loodetud saaki, vaatamata sordi iseloomustusele. On vaja arvestada, et hübriididel on emasõied millest moodustuvad viljad peavarrel, tavalistel sortidel asuvad nad külgvõrsetel. Kuna kasvuhoonetes me kasvatame põhiliselt partenokarpseid hübriide tuleb seda kindlasti arvestada taime kujundamisel. Pikaviljalistest on enam levinud "Zozulja", "Aprelski", "Ivana", "Darina", "Emelja" jt. Nad on saagikad, varajased, nende viljad sobivad salatite valmistamiseks. Lühikeseviljalistest partenokarpsetest hübriididest enamlevinud- "Klaudia", "Marinda", "Bianka", "Vilma", "Maða" jt. väga heade maitseomadustega nii värskelt kui konserveeritult. Soovitatud hübriididel moodustub saak peavarrel, seega kärbitakse peavart ainult üks kord kui ta jõuab välja spaleerini, jättes talle üles 3-4 lehte. Taime latv keeratakse ettevaatlikult traadi ümber, et ta ei murduks ja seot...
Odrakakku on üldisemalt tundtud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.-13.sajandil.köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kasast. Kuni 19.sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.-17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pasinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kuri. 19.saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20.sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendanti ja keedeti siis hapukapsasuppi või putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi reheaju tuhasel põrandal küpsetatuna
14. Millise maitse annavad glükosiidid redisele? Glükoosid annavad redisele kibeda maitse. 15. Millest on tingitud redise eriline lõhn? Eteerlikutest õlidest redise sees. 4 16. Millise kujuga võivad olla redised? Põhilised ümarad või silindrikujuga. 17. Millist värvi rediseid oled näinud? Punast või valget. 18. Mille poolest erineb (kuju, maitse jm) valge redist punasest? Valge redis on porgandi kujuga (koonusekujuline) ja suurem punasest, punane on väike ja tavaliselt ümar. Punane on kibem, aga ka mahlakam. 19. Anna redisele kulinaarseid kasutussoovitusi. Kasutatakse värskelt eelroaks,võileibade katteks ja lisatakse salatitesse. 20. Millise maitsega on rõigas? Maitse on terav, meenutab mädarõigast. 21. Kuidas kasutatakse rõigast kulinaarselt? Lisatakse salatidesse ja kastmetesse, valmistatakse mahla. 22
Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrgatus. (Õpilane viskab palli tagasi õpetajale) Õpetaja: KÖÖGIVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean kurki/ palli põrgatus, tomatit/ palli põrgatus, kartulit/ palli põrgatus, redist/ palli põrgatus ja kapsast/ palli põrgatus. (Õpilane viskab palli tagasi õpetajale). 2. LUULETUSE LUGEMINE LIIKUDES Väga põnev ülesanne luuletuste esitamiseks erinevate tegevuste kaudu. See ülesanne arendab nii õpilaste kognitiivseid võimeid kui ka luuletuse peast esitamist. Klass õpib pähe luuletuse. Pärast luuletuse selgeks õppimist jagab õpetaja tunnis õpilastele erinevad sedelid, millel on kirjutatud järgmised ülesanded: 1
Nendest 10% olid tomatid, 15% kurgid, 28% peedid, 36% kapsad ja lejnud olid redised. Mitu kilogrammi oli laos igat aedvilja? Lahendus: Laos olevatest aedviljadest 10% olid tomatid ehk 10% x 100% 1230 kg - - 15% olid kurgid ehk 15% x 100% 1230 kg - - 28% olid peedid ehk 28% y 100% 1230 kg - - 36% olid kapsad ehk 36% z 100% 1230 kg - - Rediseid oli laos 1230 123 184,5 344,4 442,8 = 135,3 kg. Vastus: Laos oli 123 kg tomateid, 184,5 kg kurke, 344,4 kg peeti, 442,8 kg kapsast ja 135,3 kg redist. 10. Laos oli 19 tonni kartuleid. Ndala jooksul veeti kauplustesse 28% laos olevatest kartulitest. Mitu tonni kartuleid ji veel lattu? Lahendus: Laos oli 19 tonni kartuleid. Ndala jooksul veeti kauplustesse 28% laos olevatest kartulitest ehk 28% x 100% 19 t - - Kartuleid ji veel lattu 19 t 5,32 t = 12,68 tonni. Vastus: Kartuleid ji veel lattu 12,68 tonni. 11. Leia arv, millest a) 85% on 127,5 cm Lahendus: 85% 127,5 cm 100% x - - Leiame ristkorrutise. Saame b) 88 % on 22 Lahendus: 88% 22
kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooni pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi akt. Temp. Summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja pm tegelemine võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure - redist, sibulat, varast kartulit. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. Kevadisel ja sügistel öökülmad ning talvine madal temp. Lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus kulukas, suurte kadudega. Jahedas parasvöötmes - vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets
sorti. Kaks võiksid olal maitselt kergemad. Juustu pakutakse ainult üks kord. Enne või peale magustoitu. Kõvad juustud lõigatakse tavaliselt viiludeks. Ümarad juustud lõigatakse sektoriteks, kui on kandiline siis kuubik. Juustu süüakse külmatoidu taldrikul. Igal inimesel on olemas nuga ja võidakse tuua ka kahvel. Ei peeta heaks tooniks, kui söön kahliga. Pannakse saia või muu küpsetise peale. Hallitusjuustudel hallitust maha ei kraabita. Pakutakse juurde saia, seller, redist, oliivid(kivi sees), melon, pirnid, kreeka pähklid. Suvel roosa vein. Magustoit Klaasist magustoidu nõudest, riistadeks kasutatakse kas desserdi lusikat või kahvlit ja nuga. Kuumad-suffleed, pudingid, praetud puuviljad, pannkoogid, kreem brülee. Tuuakse nõus milles valmistatakse. Külmad. Kompotid, kreemid, tarretised. Külmutatud: jäätis, parffee(vormis külmutatud magus puuviljade segu) sorbett-purustatud jäätükkidega. Veinid: Veine säilitatakse lamavas asendis.
Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. · Köögiviljad Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti Elin Palumäe SR13 niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal.
nädal-poolteist. Enne ja pärast külvi tihendage mulda veidi. Porgandi kärbse kaitseks mullake neid. Peale selle aitab see ära hoida porgandi ülemise osa roheliseks muutumist. Porgandipeenrad soovitatakse istutada vaheldumisi sibulapeenardega või kasvatada neid ühel peenral. KÜLV TALVE ALLA. ET SAADA SAAKI VARAKEVADEL APRILLI LÕPUS-MAI ALGUSES, TULEB SEEMNED KÜLVATA SÜGISEL. TALVE ALLA SOOVITATAKSE KÜLVATA PORGANDIT, REDIST, PASTINAAKI, LEHTSALATIT, KRESS-SALATIT, PEKINGI KAPSAST, SPINATIT, PETERSELLI,KÜÜSLAUKU, SIBULAT (SEEMNEST JA TÜTARSIBULAID PEALSETE SAAMISEKS). TALVE ALLA KÜLVI EELISED. Varakevadel on raske mulda harida varasteks külvideks. Kui vastupidi ilm on kuiv aurustub niiskus kiiresti mullapinnalt ja tõusmed pole ühtlased. Külvates sügise lõpus selliseid olukordi tavaliselt ei esine. Seemned, mis on külvatud hilissügisel paisuvad ning säilivad madalal temperatuuril. Sügisel külvatud
mitmes roosakas või Tahab palju valgust Pinnas peab olema kergesti tomatit, paprikat, baklazaani levikut) Säilivad lühikest aega punakas tooni Koduaias on parim redist soojenev Kannatavad ka Sisu enamasti valge kasvatada varakevadel või Keskmiselt happeline muld ümberistutamist Kuivuse ja soojuse tagajärjel sügisel Seeme külvatakse otse võib juurvili tohelduda kasvukohale
Liha ja rasvaga keedetud tehti kaunviljadest suppi, putru ja käkke. Sool vees keedetud ube, herneid söödi ka kuivalt. Juurviljadest kasvatati põhiliselt naereid, kaalikaid, kapsaid. Naereid ja kaalikaid tehti põhiliselt tuhas. Valget peakapsast säilitati hapendatult. Värket kapsast eriti ei söödud. Hapukapsastest tehti tavaliselt tangu lisanditest suppi. 16-17 sajandi vahepeal hakati mõisa ja linna aedades kasvatama rõigast., kurkki, organdit, redist, sibulat, peterselli, kõrvitsat. Tasapisi jõudis nii mõnigi taim talupoja toidulauale. 19 sajandi lõpul sai hapukurk maitsvaks leiva kõrvale talupojale. Juba 19 sajandil sai hapukurk maitsvaks leiva kõrvaseks talupojal. 19 sajandi jooksul jõudis ka eestlaste söögilauale ka peet, mis säilis üle talve hästi. 20 sajandi algusest peale oli peet ja kõrvits äädika marinaadis salatina kuulus peolaudade juurde. Alles 1930 aastal hakati kasutama tomatit.
soolatursk, rikkad himustasid vürtse ja veini. Vürtse tunti ja kasutati vaat et rohkemgi kui praegu, kõige levinumad olid ingver, mitut sorti piprad, muskaat, rooma köömned, safran, kaneel, nelk. Kohapeal kasvatati lisaks aedruuti, sibulat, küüslauku, tilli, kummelit, salveid, mädarõigast. Seapekiga herned ja oad olid keskaja Euroopa igapäevaroog. Eestimaal söödud ka kaalikat, porgandit, peeti, kurki, redist, rõigast ja pastinaaki. Lihaloomad olid samad mis praegugi, piimast tehti võid, koort ja kohupiima. Kuna jaht oli feodaalide privileeg, oli metsloomaliha vaid kõige väärikamate linnakodanike laual. Aga muu liha polnud luksus, seda sõid keskajal ka kõige vaesemad inimesed. Söödi palju kala, aga ka hülgeliha. Peod olid keskajal tähtsamaid lävimise vorme, neil oli oluline koht üldises suhtlussüsteemis.
Salvei- Iseloomustus: Maitsetaim.Säilitatakse kuivatatult. Toiteväärtus: 100 g kuivatatud salveis on valke 11,1g, süsivesikuid 62g, rasvu 9,4g. Kasutamine kulinaarias: Maitseainena kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatault salatite, pajaroogade, seene- ja makaronitoitude, pitsade, toorsalalatite, tomati-, herne- ja oaroogade, liha- ja kalaroogade maitsestamiseks.Kuivatatult kasutatakse ka tee valmistamiseks. Rucola- Iseloomustus: Maitseb teravalt ja mõrkjalt, meenutab veidike redist. Toiteväärtus: Sisaldab palju A- ja C-vitamiini. Kasutamine kulinaarias: Sobib salatitesse, võileibadele, pastakastmetesse, pitsadele, seene- ja liharoogadesse, pirukatesse, suppidesse ning lahtistesse pirukatesse.Hästi sobib tomati, juustu, kurgi ja basiilikuga. 16 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Verev oblikas-
Teine pool klaasi või klaasitäis juua hommikul kohe pärast ärkamist. See võte elavdab soolte tegevust, parandab seedeelundite verevarustust, ergutab seedenäärmeid. Kroonilise kõhukinnisuse all kannatavatel inimestel on soovitatav kasutada 4.kiudaineterikast toitu - jämedast jahust leiba, toorest köögivilja, eelkõige toorest peenendatud kapsast, värsket tomatit, porgandit, toorest söögipeeti, sibulat, redist, herneid, ube jt. Hästi toimivad mesi, rosinad ja pähklid, piim, kefiir, hapupiim, hapud juur- ja puuviljamahlad ja süsihappegaasirikkad toidud. Soovitav oleks vedelikku tarbida 1,5-2 liitrit ööpäevas. Enne kõhulahtistite kasutamist tuleb olla kindel, et kõhulahtisus ei ole tingitud diagnoosimata haigusest, mis vajab spetsiifilist ravi.
and more, some rife w antisem, fanned esp by Polish and Romanian interwar regimes. Now have under belts 20 yrs fascism, hyper-natlism, Nazi propaganda. Borders porous. Rebirth of anti-Semitism, almost entirely w/o help from above. Js 10% civilian casualties, 2 mill. SU citizens not in DP camps, mostly killed. Survivors in Auschwitz from all over, but not from SU. SU citizens also spread out over. Some Js survived as partisans, some forged identities as Christians. Major redist in J demo. W lands now emptied, in major cities, Moscow, Leningrad, Rostov, Donetsk, or much further to E, either never occupied or briefly occupied. Ashkenazis where no or few Js were living before, or where Sephardic. Now 10s of 1000s in Tashken, Tajikistan, Bishkek (Frunzen) Dushanbei (Lanenobad), Tabilsi. Also Samara (Kuibishev). Hundreds of thousands. SU hadn't been keeping recs of evacuation. Travel docs, but no central recs. Censuses, 1939 and 1959
KA!!! Vanemad sordid aitavad sageli hoiduda kahjuri masspaljunemise eest. ( Sortide kahjustuskindlus muutub!!! ( Vanad ja kohalikud sordid aretatud siia keskkonda. ( ENNETAV 3. Optimaalsete kasvu- ja arengutingimuste loomine · Õigeaegne külv taim saavutab maksimaalse arengukiiruse, mis teeb ta kahjustajatele maksimaalselt vastupidavaks · Nt maakirp kahjustab redist idulehe faasis kõige kergemini. Nii võid kaotada kogu saagi. Suurema taime korral maakirbu närimine taime kasvu ei häiri. · Mulla piisav orgaanilise aine sisaldus (kompost, sõnnik, mineraalväetised)! ( Annab taimele toitu, suurendab mullaelustiku mitmekesisust ja seega tagab kahjuritele rohkem vaenlasi, paraneb mulla struktuur parem juurestiku areng ( ( Ei tohi ühekülgselt väetada (oht mineraalväetiste korral) (
süüa harjumuspärast toitu. 12.5 Toiduained, mis ei tõsta vere suhkrusisaldust Enamik köögivilju, mida tarbitakse tavalises koguses, ei tõsta vere suhkrusisaldust. Köögiviljadest saadud süsivesikud imenduvad aeglasemalt, sest nad sisaldavad suurel hulgal tselluloosi. Köögiviljade söömine suures koguses annab alati täiskõhutunde. Võib süüa näiteks kapsast (lillkapsas, brüsseli kapsas, valge või lilla peakapsas jt), porgandit, kaalikat, peeti, tomatit, kurki, redist, paprikat, peterselli, tilli, lehtsalatit, samuti seeni. Erandiks on vaid kartul ja mais, mis tõstavad vere suhkrusisaldust. Oluliselt ei tõsta vere suhkrusisaldust ka liha, kala, linnuliha, keeduvorst, viinerid, munad, kohupiim, 31 samuti pähklid, sest nende koostises olev rasv pidurdab suhkru kiiret imendumist. Suhteliselt vähe
Seemneid võib kevadest suveni külvata niiskesse mulda, nad idanevad kiiresti. Ka pistikutest paljundamine on lihtne. Seega on taime kerge pidevalt uuendada. Saagi kogumine aias saab saaki koguda ainult kevadel ja suvel. Kõige väärtuslikumad on noored lehed ja võsutipud, mida tuleks noppida enne õitsemist. Neid kasutatakse alati värskelt, aga nad säilivad mõne päeva ka veeklaasis varjulises kohas. Tähtis on neid hästi pesta. Kasutamine maitsetaimena - Vürtsika, pisut redist meenutava maitsega lehed ja varred sobivad lisandiks salatitele, kohupiimale ja võileibadele. Vürtsika maitse annavad sinepiõlid. Kasutamine ravimtaimena erutab sappi, maksa ja neerude tegevust. Mõjub diureetiliselt ja seedimist soodustavalt ning sobib hästi kevadiseks organismi puhastamise kuuriks. Leevendab ka reuma- ja podagravaevusi. Muud kasutusalad taimedest pressitud mahl sisaldab antibiootilise mõjuga eeterlikku õli, mis puhastab ja parandab nahka
annaabi.ee 
