NICCOLO PAGANINI Niccolò Paganini sündis 27. oktoober 1782 Genovas ning suri 27. maiL 1840a.Ta oli Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta paistis silma oma aja tunnustatuima viiulivirtuoosina. Niccolò õppis samuti juba 5-aastaselt mandoliini ja 7-aastaselt viiulit mängima. Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiulisoolosid mängida. Umbes 13-aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Tema võimed ületasid peatselt kohalike õpetajate omad ning Niccolò ja tema isa reisisid Parmasse, kus leidus võimekamaid viiuldajaid.
toimetas ajakirja ,,varamu", 1944.paguluses saksas jne.looming:aramstusluuletustes pühendas põhiliselt kindlatele naistele, 1908 trükidebüüt avaldas postimehes kulturistlike luuletusi,1914"roheline moment"(luulekogu), ta katsetas keelega ,lammutas sõnu silpideks,kasut erinevaid kõlakujundeid, ,,jumalaga ene" ,,amores", 1920 käoorbik,paroodiad:siruli,pidali,kõrini, iseloomulik süngus ja sügavus,murelik suhtumine ümbritsevasse, stiil:kasutas lõunaeestile omaseid vorme,muusikaalsus,ridade kordamine,kasutas konsonant riimi, luuletustes kaspoolt, üks igatsev, teine võitluslik,ühiskonna kriitiline.
Etendus 1786. a. Bergtheater'is Viinis. Ilmselt oli see tähtsaim teos itaalia opera buffa zanris üldse. See oli I koostöö klassitsismiajastu väljapaistvaima libretisti Lorenzo Da Pontega, kellest sai Viinis õukonnaluuletaja pärast seda, kui ta oli Itaalias jäänud poliitiliste vaadete pärast teoloogiaprofessori kohast ilma ja Veneetsiast välja saadetud. Da Ponte libretod lähendasid ooperit valgusajastu kodanlikule draamale. Libretosid iseloomustab suur muusikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Juba järgmisel aastal 1787. sündis Mozarti ja Da Ponte koostööst teine geniaalne ooper "Don Gionvanni" dramma giacoso. Esitati 1787 Prahas. Mozarti viimane teos Lorenzo da Ponte lebretole oli "Cosi fan tutte" [nii teevad kõik naised] dramma giacoso. 1790. etendus Viinis. 10. Võluflööt suur ooper (grosse Oper), libreto Schikaneder, 30
annaabi.ee 
