Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. Operantne tingimine on mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimine 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikalise ja operantse tingimise erinevused. Klassikaline tingimine: 1)Õpitakse seost eri stiimulite vahel 2)Tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3)Tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Operantne tingimine: 1)Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2)Tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3)Reaktsioon võib olla ükskõik missugune. 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. Fikseeritud intervall tähendab, et preemia antakse teatud kindla ajavahemiku järgi. Näiteks iga 5 minuti tagant. Palga saamine töötab sama loogika järgi, korra kuus, kindlal kuupäeval, saad
Vermimise (ingl. imprinting) nähtus on ju hästi tuntud Konrad Lorenzi töödest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale. Väga raske on näiteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel järel hakkab käima. 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikaline tingimine - neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga - Õpitakse seost eri stiimulite vahel - tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest - tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile Instrumentaalne e. operantne tingimine - reaktsiooni seostamine tagajärjega - Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel - tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist - reaktsioon võib olla ükskõik missugune 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. kindel intervall õpitu kontrollimise ja tasustamise kohta - 26. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? võib toimuda ühe kogemuse põhjal
Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Kaasanaise roll oli passiivne, ta ei olnud algataja, vaid algatusele reageerija. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Saajarahva juhiks oli isamees - vanem abielus mees, algselt peiu sugulane, kelle abilisteks olid peiupoisid, vallalised noormehed. Viimaste arv oli vaba, kuid enamasti oli neid kolm. Nende
· õppimine esineb kogu eluaeg, vermimine üks kord ja väga kitsais vanusepiirides · uute närviseoste väljakujunemine nõuab õppimise puhul teatavat aega, vermimise puhul toimub kiiresti · õppimise teel väljakujunenud närviseosed võivad kaduda, vermimise puhul on väga püsivad 25. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikaline tingimine: · õpitakse seost stiimulite vahel · tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tatest · tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile Operantne tingimine: · õpitakse seost teoo ja tagajärje vahel · tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist · reaktsioon võib olla ükskõik missugune 26. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. Sõltub ajavahemist 27. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion), Garcia and Koelling (1966) toidu maitse (CS) +
· Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. · Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine. · Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid. · Pikad, rikkalikud ja ülipidulikud pruutkleidid muutusid soosituks 1970-ndate aastate lõpul ja 1980-ndatel aastatel. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. · Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Alles
biheivioristid teisejärguliseks. Biheivioristide jaoks on ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab kindlalt fikseerida, keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele. Biheivioristlikud õppimisteooriad jagunevad: assotsiatiivne tingitus, klassikaline tingitus ja operantne tingitus. Klassikalisel tingimisel toimub neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga ja õpitakse seost eri stiimulite vahel. Klassikalise tingimise korral tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest. Ning tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Klassikalise tingituse vahendusel saab kujundada inimese baasemotisoone. Seetõttu kasutatakse seda reklaamis ja ka koolis naeratav õpetaja mõjub õpilasele paremini kui kuri õpetaja.Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Selleks kasutatakse mehaanilist harjutamist. Operantsel tingimisel toimub reaktsiooni seostamine tagajärjega. Operantsel tingimisel sõltub
kirjeldus ; millal see algas? mis sellel ajal veel juhtus?; kui sageli seda juhtub?; millal ja kus see tavaliselt juhtub?; kas mõni sündmus või isik kutsub seda esile?; millised mõtted, tunded, käitumised kaasnevad?; kuivõrd see segab teie igapäevaelu?; mida on varem tehtud lahendamiseks?. Nõuandev reageerimisviis väljendub nõu andmises, mida partner oleks võinud teha või peaks tegema probleemi lahendamiseks. See sisaldab hinnangut teise käitumisele ning väljendab, et reageerija teab, kuidas partner peab asju ajama või mida ta peab tegema. Tekitab kaitseseisundit, mis omakorda loob olukorra, kus lükatakse nõuanded tagasi. Tõlgendav reageerimisviis näitab suhtleja püüdu mõtestada kuuldut lahti oma taustsüsteemile tuginedes. Mõnikord räägib see ka soovist teist inimest õpetada; rääkides talle tema probleemi põhjustest ning andes mõista, kuidas teine oleks pidanud või peaks mõtlema.
lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. J. Bruneri järgi tuleb õppimisel lahendada kolm põhiküsimust. Esiteks kuidas uus teadmine omaks võtta. Teises faasis toimub teadmiste transformatsioon, mille käigus modifitseeritakse varasemaid teadmisi nõnda, et need sobiksid uutega kokku. Kolmandaks tehakse kindlaks, kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Õppimine on inimese kõigi psühhiliste protsesside koostoime. Õppija pole stiimuleile alistuvalt reageerija, vaid info teadlik läbitöötaja. See tähendab, et pole tähtis pole õppimise väline juhitavus, vaid iseõppimine. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasematega, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine.
Kombed kui sellised on saanud Eesti pulmades teisejärguliseks. Need varieeruvad iga pruutpaari enda tahte kohaselt. Siiski on hulgaliselt elemente, mida peetakse traditsiooniliseks ja millele on aluse pannud Vana Eesti pulm. Pulmas on endiselt pruudi valitud pruuttüdrukud ja peiu poolt valitud peiupoisid. Endiselt on suur osa pulmapeo läbiviijal- kunagisel isamehel, tänapäeva pulmaisal. Ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija, küll aga on muutunud nende rollid ja ülesanded. Nüüdisajal on pulmaisa meelelahutaja rollis. Vanemas pulmas oli aga isamehel pulmaisa roll, tema jälgis, kas kõikidest kommetest kenasti kinni peetakse. Viimasel ajal on taas moodi läinud "süldipulm". See on pulm, kus isamehel tuleb teha suuri ettevalmistusi. Isamehel tuleb tutvuda nii pruudi kui peigmehe minevikuga, nende tutvumislooga jne, et nendest lähtudes tegevusi ja mänge korraldada. Mänge on pulmas väga palju ja erinevaid
vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Kaasanaise roll oli passiivne, ta ei olnud algataja, vaid algatusele reageerija. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Saajarahva juhiks oli isamees - vanem abielus mees, algselt peiu sugulane, kelle abilisteks olid peiupoisid, vallalised noormehed. Viimaste arv oli vaba, kuid enamasti oli neid kolm
18. Kliendiga töötamise etapid. ·Klient pöördub probleemi/küsimusega ·Info kogumine kliendilt ja taustast ·Probleemi sõnastamine ·Tegevuskava koostamine, leping ·Sekkumine, teostamine ·Tulemuste hindamine, lõpetamine. 19. Reageerimisviisid. Nõuandev reageerimisviis väljendub nõuandmises, mida partner oleks võinud teha või peaks tegema probleemi lahendamiseks. See reageerimisviis sisaldab hinnangut teise käitumisele ning väljendab, et reageerija teab, kuidas partner peab asju ajama või mida ta peab tegema. Nõuandev reageerimisviison hinnanguline, korrigeeriv, soovituslik või moraliseeriv. Nõuandva reageerimisviisi kasutamine tekitab kaitseseisundi, mis omakorda loob olukorra, kus lükatakse nõuanded tagasi. Tõlgendav reageerimisviis näitab suhtleja püüdu mõtestada kuuldut lahti oma taustsüsteemile tuginedes. Mõnikord räägib see ka soovist teist inimest õpetada; rääkides
Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid. Pulmade planeerimine Selleks, et midagi meelest ei läheks ja elamiseks jääks ka natuke aega, on pulmade planeerimist mõistlik alustada üsna varakult -- isegi aasta varem. Kõige ebahuvitavam osa pulmade planeerimisel on pulma eelarve koostamine. Paraku on see kõige otsustavama tähtsusega ning tuleks ära teha kohe alguses, kui on tekkinud plaan pulmade pidamiseks. Mida võiks siis siinkohal silmas pidada?
Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Kaasanaise roll oli passiivne, ta ei olnud algataja, vaid algatusele reageerija. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Saajarahva juhiks oli isamees - vanem abielus mees, algselt peiu sugulane, kelle abilisteks olid peiupoisid, vallalised noormehed. Viimaste arv oli vaba, kuid enamasti oli neid kolm. Nende
Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid. Pulmade planeerimine Selleks, et midagi meelest ei läheks ja elamiseks jääks ka natuke aega, on pulmade planeerimist mõistlik alustatada üsna varakult -- isegi aasta varem. Kõige ebahuvitavam osa pulmade planeerimisel on pulma eelarve koostamine. Paraku on see kõige otsustavama tähtsusega ning tuleks ära teha kohe alguses, kui on tekkinud plaan pulmade pidamiseks. Mida võiks siis siinkohal silmas pidada?
Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid. Eesti noorpaarid on üle võtnud vene pulmakombed ning kinnitavad nüüd pulmapäeval oma nimedega tabalukke sildade külge. Eks eri rahvaste pulmakombed on mõneti sarnased, ent samas üllatavalt erinevad. Pulma-pidusid siduvaks ühiseks jooneks on kindlasti lootus, et ees on rohkesti rõõme ja vähe muresid, et noorpaaril sünnivad ja kasvavad terved ja tublid lapsed ning et pere püsib koos ja teeb kõike üksmeeles. Pulmapeo juurde kuuluvad kõigil rahvastel
Tingitus reklaamis võib olla ka nn vikaarne tingitus. Toimub ülekanne reklaamis kujutatud tegelastelt reklaami vaatajale: kui on näha, et reklaamteates kujutatud inimestel kutsub mingi toode esile meeldiva elamuse, siis kandub see elamus üle ka vaatajale, kes samastab ennast alateadlikult reklaamteate tegelastega. Klassikalise ja operantse tingimise erinevused Klassikaline tingimine: õpitakse seost eri stiimulite vahel; tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest; tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Operantne tingimine õpitakse seost teo ja tagajärgede vahel; tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist; reaktsioon võib olla ükskõik missugune. Hinnangute tingimine Hinnangu tingimine võib seletada ka kokkupuuteefekti pelgalt negatiivse tagajärje puudumine on sarrustav ning nõnda võib positiivne hinnang tekkida ka lihtsalt korduval kokkupuutel stiimuliga. Ühe
Toote elutsükkel: 1) juurutamine (ettevalmistus) 2) kasv 3) küpsus 4) langus R. Mlesi ja C. Snow äritasandi strateegiad: 1) Kullakaevaja - teeb uuendusi, on kasvule orienteeritud, otsib uusi turge ja kasvuvõimalusi, julgeb riskida. 2) Kaitsja - kaitseb plemasolevad turuosa, säilitab stabiilse kasvu, teenindab olemasolevaid kliente. 3) Analüüsija - säilitab olemasolevad turud ja tarbijad, tagades nende vajaduse rahuldamise mõõduka uuenduslikke abil. 4) Reageerija - ei oma selget strateegiad, triivib keskkonnamuutustega kaasa. 9 - JEK - juhtimine eesmärgi kaudu. Otsuste liigid: - Programmeeritud - tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. - Mitteprogrammeeritud - tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil otsustel on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Otsuse läbikukkumist mõjutavad põhjused: - risk
toob endaga kaasa potentsiaalseid konflikte väliskeskonnaga); Analüüsija strateegia (ettevaatlikum kui kullakaevaja, eesmärgiks on säilitada olemasolevaid tegevusi, tagades mõõduka uuenduslikkuse, lähtudes põhjalikust analüüsist ja tehakse muudatusi ainult siis, kui risk on minimaalne); kaitsja strateegia (kaitstakse oma väljakujunenud stabiilset tegevusvaldkonda, ei olda huvitatud mõjuvõimu suurendamisest); Reageerija strateegija (puuduvad head valikus; tegutsedakse vastavalt keskkonna poolt pealesunnitud tingimustele või üldse mitte; ei omata selget strateegiat). 12. Mille poolest erinevad töö spetsialiseerimine, laiendamine, rotatsioon ja rikastamine? Spetsialiseerimine on tööjaotus, mis näitab kuidas ülesanded on ametikohtade vahel ära jaotatud (eristatakse laia ja kitsat spetsialiseeritust). Töö laiendamine on ühe
Küsimärgid(väike turuosa, väike kasv) ja koerad(väike turuosa, väike kasv). 14. Strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad on kahesugused : kohanemisstrteegiad ja konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad. (M.Porter) kohanemisstrateegiad: kaitsjad- säilitab turu mõõduka arendamise, kaitseb olemasolevat turuosa ja säilitab olemasolevaid kliente; kullakaevajad- teeb uuendusi, on kasvule orienteeritud, otsib uusi turge, julgeb riskida; analüüsija- vaatab, hindab; reageerija- ei oma selget strateegiat, triivib keskkonnamuutustega kaasa. Konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad: 1)tegevusalade analüüs- osa tegevusi on tulutoovamad kui teised kuid ainult õige strateegia korral, seda mõjutavad: sisenemisbärjäär turule- tootemargi tuntus, majanduslik mastaabisääst, apitalivajadus; turul olijate vastupüüdlus- firmade omavaheline rivaalitsemine; asendustoodete oht- asenduskaubad teistest tootevaldkondadest, määrab hindade
Etapiviisiline lähenemine Defineeri organisatsiooni valdkond ja eesmärgid Määratle strateegia Kujunda struktuur Tegele tööprotsessidehindamisega ja töötajatega Määratle koordineerimise ja kontrolliga seonduv Eesmärgid Säätlikkus – suunatud sisendi mõistlikule kasutamisele Efektiivsus – suunatud organisatsiooni väljundile Keskkond Rahulik – madal komplekssus ja ennustamatus (reageerija) Muutlik – kõrge komplekssus, madal ennustamatus (kaitsja) Lokaalselt tormine – madal komplekssus, kõrge ennustamatus (uurija) Turbulentne – kõrge mõlemal skaalal (analüüsija) Väljakutsed struktuuri kujundamiseks Organisatsioon peab valima vertikaalse ja horisontaalse diferentseerumise ja integreerumise tasandid ja viisid Juhtimisprintsiip Juhtimisliin – ametlik kord korraldusteks, väljakutseteks, kaebusteks, delegeerimiseks
19) Teadliku vastuseisu efekt. 21 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest. 22) Printsiip «välisoht liidab». 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga-ja-valitse printsiip - mõjustatav inimene evib mitmesuguseid teadmisi, mälestusi, arvamusi ja suhtumusi. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine - initsiaator olla on parem, kui reageerija, arundaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt (Thatcheri käekoti fenomen). 28) Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vältimine või arvestamine. 29) Edukas mõjustaja tunneb hästi mitteverbaalse suhtlemise reegleid. 30) Edukas mõjustaja on sageli läbi lugenud D. Carnegie. 31) Aususe mulje loomine. 32) Psühholoogiliste vastuseisu ületamine. 33) «Jala ukse vahele pistimine» - esialgu saavutab mõjustaja väikese järeleandmise, mis
Instrumentaalse e. operantse õppimise lisamõisted – kinnitus, positiivne – tasustamine, negatiivne – karistamine, vormimine järkjärgulise lähenemise meetodil. Klassikalise ja operantase tingimise ühisjooneks on, et mõlema puhul on tähtis roll kinnitamisel. Klassikalise ja operantse tingimise oluline erinevus: 1. Klassikaline tingimine: 1. õpitakse seost eri stiimulite vahel 2. tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3. tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. 4. õppimine on passivne 25 2. Operantne tingimine: 1.õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2. tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3. reaktsioon võib olla ükskõik missugune. 4. õppimine on aktiivne.
Vabatahtlik päästja on isik, kes osaleb vabatahtlikult pääste- või ennetustööl. Vabatahtliku tegutsemise eelduseks on isiku vaba tahe. Tegutsemine ei pea toimuma isiku vabast ajast, kokkuleppel tööandjaga võib isik osaleda pääste- või ennetustööl ka tööajast.[10] Vabatahtliku päästetöö hõlmab tegutsemist päästesündmusel koos päästeametnikuga või iseseisvalt, lähtudes päästeametniku korraldustest. Vabatahtliku eesmärgiks on olla kiire ja esmane reageerija kodukohas. Ennetustöö on elanikkonna teavitamine ja juhendamine, et igaüks looks ning väärtustaks ohutust ja turvalisust, mis aitaks vähendada õnnetuste ja nende läbi hukkunute ning vigastatute arvu, samuti õnnetustega kaasnevate kahjude suurust. [11] TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL Tulekahju korral on esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste viivitamatu abistamine
probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. J. Bruneri järgi tuleb õppimisel lahendada kolm põhiküsimust. Esiteks kuidas uus teadmine omaks võtta. Teises faasis toimub teadmiste transformatsioon, mille käigus modifitseeritakse varasemaid teadmisi nõnda, et need sobiksid uutega kokku. Kolmandaks tehakse kindlaks, kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Õppimine on inimese kõigi psüühiliste protsesside koostoime. Õppija pole stiimuleile alistuvalt reageerija, vaid info teadlik läbitöötaja. See tähendab, et pole tähtis pole õppimise väline juhitavus, vaid iseõppimine. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasematega, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. (Wikipedia, 2013) Sotsiaalse õppimise tunnused: uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest; nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe ,vaid siis kui on sobiv olukord;
annaabi.ee 
