Linnurohi ravimtaimena Harilik linnurohi (Polygonum arenastrum) Kuulub sugukonda tatralised, perekonda kirburohi. muru, maalaserohi, kirburohi, niseldusain, õuehein, searohi Kasvab kõikjal(koduaiast mererannani). Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik Ravimtaimena leotist kasutatakse sapi- ja põiekivide ning kroonilise neeru- ja põiepõletiku raviks, on üks parimaid soolade ainevahetuse reguleerijaid. Vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab "sumina" peas. Ravimitööstuses tehakse temast preparaati emaka- ja teiste seesmiste verejooksude peatamiseks. Reuma vastu Veel aitavad petersell, seller,leesikas, pohl-põiepõletiku vastu naistepuna-naistehaigused , Sarnane Erileheline linnurohi (Polygonum aviculare) Umbrohi,nurmedel ja teepervadel
Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toitevää...
aniishappeid. Lehed ja vars on rikkad C-vitamiini poolest, karotiinist, flavonoididest ja eeterlikest õlidest. Farmaatsiatööstus toodab õlidest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte. Ravi eesmärgil korjatakse peamiselt seemneid, aga ka lehti ja varsti, mida kogutakse õitsemise ajal. Lehtedes on eeterlikke õlisid vähem 2-3 korda, kuid nende väärtust tõstab suur C-vitamiini sisaldus ja karotiin ning flavonoidide olemasolu. Till ravimtaimena Till on üks vanimatest ravimtaimedest. Vanasti koguti seemneid rohuks gaaside ja seedehäirete puhuks. Imetajatel emadel soovitati piimakoguse suurendamiseks. Muistsed egiptlased pidasid tilli peavalu rohuks. Tänapäeval tuntakse tilli raviomadusi enam ja kasutatakse kõige enam soolestiku käärimisprotsessidel või isu tõstmiseks. Till parandab mao limaskesta ja seetõttu kasutatakse mao- ja peensoole hädade korral. Tilli uhmerdatud seemnete söömine aitab lahustada neerukive ja
PIPARMÜNT ISELOOMULIKUD TUNNUSED Iseloomulikuks tunnusteks on risoomi olemasolu. KASVUKOHT Piparmündi päritolu on vähetuntud. Tema kodumaaks peetakse Hiinat. Eestis piparmünt looduslikult ei kasva, vaid on kultuurtaim, mida kasvatakase koduaias peenral. TAIMERÜHM Piparmünt kuulub õistaimede hulka, (huulõieliste perekonda). PIPARMÜNT RAVIMTAIMENA Piparmünti kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab unetuse, liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega. Enamasti korjatakse piparmündi lehti või varre õitsema hakkavaid latvu. KORJAMINE JA SÄILITAMINE
Talveks tuleb taim katta. Paljundamine seemnetega, pistikutega ja puhma jagamise teel Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ning kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrseid vahetult enne õitsemist Kasutamine maitsetaimena lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Sobivad suppidesse, liha- ja kalaroogadesse ja neid keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse Kasutamine ravimtaimena aedsalvei ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni. Muud kasutusalad Kosmeetika pesuvees ja vannilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt. Aroomitaimena parfümeeriatööstuses. Kasutamine haljastuses Sobib juurvilja- ja maitsetaimede aeda, aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis/anumates
Salat idaneb kiiresti. Paari nädala pärast tuleb taimi reas harvendada. Kasta tuleb nii, et vesi ei satuks salati Tarvitatakse värskelt toidu pea sisse. kõrvale seemned külvata varakevadel ja neist kasvavad toitude kaunistamiseks- väikesed tippsibulad, neid säilitatakse valmistamiseks, toatemperatuuril ja panna järgmisel kevadel maitsetaimena, varakult maha. Sibulad koristada suve lõpul, kui ravimtaimena, sobivad lehed hakkavad närtsima kõrgpeenardesse sarnased hariliku sibulaga.soovitatav on varsi lõigata mitte madalamalt kui 2 cm mullapinnast, aga korduvalt, sest vananedes muutuvad lehed maitsetaimena, tuimaks, samal põhjusel eemaldatakse pidevalt ravimtaimena, ilutaimena õisikuid. Murulauku võib istutada sügisel potti ja kiviktaimlas, ääristu- või kasvatada talvel aknalaual raamtaimena
Õied on roosad või helelillad. See kuulub õistaimede hulka. Kasvukoht Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euro opas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik ravimtaimena Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga. Korjatakse õitsemise ajal. Mida kanarbikuga veel tehakse Kanarbikku kasutati keskajal õlle pruulimiseks. Kanarbik on hea meetaim. Kanarbiku meel on veidi mõrkjas maitse. Kanarbikku kasutatakse ka loomade söödataimena. Kanarbikku kasvatatakse ka ilutaimena. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrsed vahetult enne õitsemist. Kõige aromaatsemad on taimed teisel kasvuaastal. Kasutamine maitsetaimena Lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Kuivatatud ja värskeid lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele. Salvei lehti keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse. Kasutamine ravimtaimena - Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul. Salveiteed ja tõmmist kasutatakse suu- ja kurguhaiguste, higistamise, seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Ürt ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend
Palderjan Harilik palderjan on mitmeaastane taim, kelle kasvukõrguseks on 40-120 cm. Kogu taim, ka juured, omavad äratuntavat aromaatset, vaid palderjanile omast lõhna. Rahvapärased nimetused: o kassiviinad o vallerjaan o ülekäijarohi o krambirohi · Õitseb juulis-augustis. Ravimtaimena tuntakse palderjani juba meie ajaarvamise algusest saati, seega on ta kindlalt üks vanimaid ravimtaimi. Rahvameditsiinis on teda kasutatud eelkõige rahustava teena või unerohuna, kuid ka südamehäirete ja seedeteede krampide korral. Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest. Kasvukoht Sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivmatel päris-, loo-, lammi-, soo- ja
Eestis. · Kasutatakse peamiselt ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses ning kadakaõli valmistamiseks. Paju · Pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond. · Pajusid on maailmas ligikaudu 400 liiki, nad kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti parasvöötmes. · Pajud võivad olla madalad põõsad või ka suured puud · Puuks kasvavate pajude nimetuseks on ka remmelgas. · Kasutatakse peamiselt ilupuuna ning ravimtaimena Kask · Kased on lehtpuud, neid on maailmas vähemalt 30 liiki, Eestis kasvab 4 pärismaist kaseliiki: arukask, sookask, madal kask, vaevakask · Kase õied on koondunud silindrikujulisteks õisikuteks: urbadeks. · Kasutatakse peamiselt söe , äädikhappe , tõrva, luudade, vihtade tootmiseks, ravimtaimena ning vineeri-, mööbli- ja suusatööstustes. Kasutatud allikad · http://bio.edu.ee · https://et.wikipedia.org/wiki/ · www.miksike.ee Tänan Kuulamast
Tolmendatakse peamiselt lindude poolt. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika kultuurides. Juba vana-ajal tunti ka Indias ravimtaimena. Kasutatud interneti lehekülg: et.wikipedia.org
Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline. ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed leevendav, seedimist Eestis külmaõrn, pärit vahemeremaadest istutatakse avamaale öökülmade soodustav möödumisel. . Tüümian e
lamminiitudel) LEVIKUALA Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul RAHVAPÄRASED NIMED Einalilled Kanaperse Kas-armastad-mind Õnnelill Jaanikakar Ätses Aitäh!
Harilik toomingas (Padus avium) Toomingas on meie metsaservade kaunitar. Kuidas toomingat ära tunda kui tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ära ja vänge lõhn ei lähe kunagi meelest. Luuvili on läikivmust ja mõrkja maitsega, aeg-ajalt mõnus suhu pista. Viljad on head C-vitamiini allikad. Toomingal on võime inimese haigusi enda kanda võtta. Vanasti oli toomingas kõige tähtsam ravimtaimena. Toomingaõite tee auru sissehingamisel saab leevendust peavalule. Tiisikust ja kõhuhaigusi raviti toomingamarjadega. Selle puu oksad olid hoiatavaks vihjeks noorte daamide liiga kergetele elukommetele. Kui tütarlaps maipüha hommikul oma ukse tagant leidis maasse torgatud toomingaoksa, oli tema maine läinud.
Ingver Görel Rääk Ingver Troopikas ja lähistroopikas vürtsi- ning ravimtaimena laialdaselt viljeldav harilik ingver on mitmeaastane 1 1,5 m kõrguseks kasvav pillirootaoline taim. Päritolu on Lõuna-Aasiast. Kasutusalad Kulinaarias - suppide, mitmesuguste köögiviljatoitude, kastmete, uluki- ja linnuliha, singi, pasteetide, hakkliha jne vürtsitamiseks. Suurepäraselt sobib ingver ka magusate puuviljasalati-te, keediste, kompottide, marmelaadide jt magustoitude maitsestamiseks. Ingveri juuretükke või seibe lisatakse ka kurgi-, kõrvitsa-
jne. Pohl Pohlad on igihaljad, püstise varrega, lehed on läikivad. Tema lehed elavad kuni neli aastat. Viljaks on punane mari, mis ei ole eriti mahlane ja mitte määriva viljalihaga. Pohl Õied on valged või punakad, enamasti mitmeõielistes kobarates. Pohl õitseb mais-juunis. Pohl Pohlades leidub rikkalikult selliseid happeid, mis teevad marjad hästi säilivateks. Pohlad võivad sageli mitu kuud värsketena seista. Pohl Ravimtaimena kasutadakse varsi ja lehti. Nendest tehakse sageli teed ja keediseid. Lehti kasutadakse reuma- ja neeruhaiguste puhul. Marju tarvitadakse liigesepõletiku korral. Pohl Lehti kogutakse varakevadel või hilissügisel. Marju korjatakse tavaliselt septembris. Pohli pannakse ka eelvalmima.
taimeliik. Selle leviala on Euraasia. Taim eelistab niiskeid kasvukohti, näiteks sood, jõekaldad ja niidud. Eestis esineb palderjani sagedasti. Palderjani varre pikkus on 50-100cm. Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes enamasti 2-11 lehest. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sariõisik on suhteliselt tihe ja harunev. Õied on enamasti valged või roosad. Palderjan õitseb enamasti juunist augustini. Harilik palderjan on tuntud ka ravimtaimena. See sisaldab isovaleerianhapet, estreid, park- ja limaaineid. Palderjan toimib rahustavalt ja krampe leevendavalt. Taim aitab paljude närvisüsteemi haiguste puhul, soodustab und, ning aitab stressi vastu. Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus.
värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. · Metsas on paakspuu marjad mitmetele lindudele toiduks Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu, leedripuu · Lodjapuu on tuntud juba ammust ajast ka ravimtaimena. Kasutatakse tema lääge maitsega marju, koort, lehti, noori võrseid ning õisi. Kõige rohkem just koort ja marju. Sinilill (Hepatica nobilis) keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane, siniülane ·Sinilill on inimesepelglik, kuid
Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb eosest üle kahekümne aasta. Kattekolda on kasutatud ravimtaimena, täpsemalt tema eoseid pulbrina. Eosed sõelutakse hoolikalt, puhastatakse muust mittevajalikust ning kollakasvalge imikupuuder ongi valmis. Sel puudril on ka hea omadus, nimelt ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. Laialt on kattekolla eospulber tuntud ka ilutulestiku tegemisel. Nimelt õhus tulega kokku sattudes on nad plahvatus ohtlikud. Seda omadust on kasutatud teatrietendustel valgusefektide saamiseks. Tema varrest ja lehtedest on võimalik saada sinist värvi.
PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul lõpeks söömine krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. Ravimtaimena kasutatakse teda kopsutuberkuloosi, närvi- ning peavalude, aga ka hingetoru haiguste, bronhiidi ja kõripõletiku ravimiseks. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav.
Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi. Maasikas on hinnatud lauamari (toorelt söömise mari), aga väga sobiv ka hoidiste, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, sest seemnistest eralduv fragariamiin muudab kompotivedeliku mõrkjaks. Metsmaasikas lehti söövad meeleldi sõralised, näiteks hirved ja põdrad. Maasikamarju söövad väga mitmesugused elukad alates tigudest ja herilastest kuni lindude ja karudeni
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Sarikalaadsed Apiales Sugukond: Sarikalised Apiaceae Perekond: Köömen Carum Jon. 1. Köömen. Koostisosad Köömen rahvamedetsiinis Omal ajal oli köömnel tähtis koht ka arstiteaduses, juba ammu hakati teda ravimtaimena kasvatama kloostrihoovides ja haiglate läheduses. Siin toon mõned näited: · Hambavalu vastu: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada · Köha vastu oli köömne- ja kummelitee. · Kõhuvalu puhul söid köömneid. · Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad, oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua). · Valutavasse kõrva juhtida köömneseemnete auru.
püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Kanep 1. India. 2. Soojalembene. 3. 4. Kasvatatakse peamiselt Indias,kui ka peaaegu kõigis teistes riikides, (Eestis ka). 5.Kanepit kasutatakse mõnuainena,õli saamiseks (õlikanep); kiu saamiseks (kiukanep); kanepilehtede saamiseks, millest valmistatakse kanepiteed. Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Ravimtaimena. Dzuut 1.Pärineb Indiast. 2.Kasvutingimused 25-30C, külma ei talu (kunstlik niisutus kuivadel aladel). 3. 4.Peamised kasvatajad on India, Bangladesh. 5.Valmistatakse pakkimisriiet, köisi, presenti, mööbliriiet.
5 · Hiinas ja Jaapanis kasvatatakse ja tarvitatakse teatuid merevetikaid toiduks. · Neist kõige tuntum on lehtadru. Lehtadru. 6 · Mereäärsetes maades kasutatakse pruun- ja punavetikaid põlluväetiseks. · Põhjamaades söövad lambad nii värskeid kui ka kuivatatud merevetikaid või neist valmistatud silo. 7 · Lehtadru kasutatakse sageli ka ravimtaimena. · Ta sisaldab rohkesti joodi, mistõttu teda kasutatud teda ravimina kilpnäärme haigusliku suurenemise korral. Lehtadru sisaldab joodi, mis on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi puudus põhjustab struumat. 8 · Tööstuslikult saadakse vetikatest mitmesuguseid aineid. · Tuntuim neist on punavetikatest toodetav agar. · Agarit kasutatakse toiduainetööstuses mitmesuguste maiustuste (marmelaad) valmistamisel.
Korella on üherakuline rohevetikas, korella on kera kujuline ja koppvetikast väiksem. Korella on oma suuruselt 2-15um tema suurus oleneb keskonnast. Korella paljuneb easting. Korellat on ainult tulus kasvatada kus on piassava päikesevalgust ja viljakat põllumulda, korella kasvab peamiselt märjalmaapinnal,veekogudes, lamblike talluses ning alamate selgrootutega. Lehtadru Lehtadru kasutatakse palju Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru nimetatakse sagely merekapsaks on tuntud ka ravimtaimena. Lehtadru sisal dab rohkesti joodi. Teda kasutatakse sageli kilpnäärme suurenemisel ravimina. Lehtadru liike on teada 30tk mitmeid neist ttarvitatakse toiduks ja töötsies. Elab peamiselt atlandi -ja vaikse ookiani põhja pool elab peamiselt 8-30 meetri sügavusel soojades vetes maksimaalselt 120m sügavusel. Agar Ladina keelne nimetus Furcella. Agar on punavetikas pikkus on tall 4-40um elab peamiselt 40-60m sügavusel. Agariga tehakse marmelaadi, pastillat, drazeekompvekke jms
päevalilleseemned Päevalilletee Ilutaimena Kosmeetikatööstuses pagaritööstuses Pilt 8 Silotaimena Hilised, kõrgekasvulised sordid Pikem vars leherikkam, annab rohkem haljasmassi Palju toitaineid: lämmastik ja kaaliväetised Kevadel lagunenud sõnnikut (min väetistega rikastatud) Koristada augustis, kui õitseb 30-50% Toitväärtus maisisilost on 2x madalam, halb seeduvus Kasutamine ravimtaimena Päevalille keelõied Lehed (karotiin, valgud, flavonoidid, orgaanilised happed jne) Seemned (rasvõli, valgud, süsivesikud, parkained, karotinoidid jt) Magneesiumiallikas Palavikku alandav toime Pilt 9 Suurimad kasvatajad Venemaa Argentiina Hiina India Türgi Lõuna-Aafrika Küsimusi? 2014 9,17 m Saksamaa Pilt
Eestis kasvab 23 eri liiki pajusid, neid võib olla rohkemgi. Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal. Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puhul. Käsitöö huvilised kasutavad pajuvitsa punutiste valmistamisel. Neist saab oskuslik meister põimida peaaegu kõike. 2 Mesinikud hindavad pajusid aga kui peaaegu ainsat meetaime varakevadel. Kuna paljude puude tüved on väga jämedad, siis on ka puit kasutusele võetud. Puitu kasutatakse kas kütteks, tehakse paberit, vineeri, tselluloosi, samuti on ta
õitekobarad, mis on väikeste kellakujuliste õitega. Maikellukese punakas-oranž mari paistab väga selgelt välja ka suurte lehtede varjust. Pilt 2. Harilik maikelluke (Köhler, Pabst. 1887) Taime ükskõik millise osa söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peapööritust, pulsi kiirenemist ja teadvuse kadu, raskematel juhtudel saabub surm. Nagu ka paljusid teisi taimi, kasutatakse ka maikellukest ravimtaimena, nimelt südamerohuna. Eriti tugevatoimelised on piibelehe õied. Rahvameditsiinis kasutatakse piibelehe lehte kompressiks silmapõletike korral ning keedis aitab peavalu korral. Samuti kasutati seda kunagi ka koos inimese peenestatud pealuu või põdrasarvedega langetõve vastu (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). 6 Harilik jugapuu- Taxus baccata Hariliku jugapuu okkad ja seemned sisaldavad
kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul, kuid õied ei tohi olla korjatud saastunud kohast ja peavad olema värksed. Kui neid kuivatada siis pimedas, nii säilivad need ligi paar aastat, siis hakkavad oma ravitoimet kaotama. Õied sisaldavad C-vitamiini. Pärna õisi on kasutatud ka konjakite ja likööride valmistamisel.
küüslauguga. Maitsestatakse kartuleid, kala, seeni, segasalateid, hakklihakastmeid, pastaroogi Tüümian Ravimtaimena, kulinaaria. Aed - liivatee Supid, hautised, lihatoidud, vorstid, tomatikastmed, puljongid, lambaliha. Pune Harilik pune, Grillitud liha ja kala, oregano ühepajatoidud, kastmed, supid, hakklihatoidud, maks, neerud, seenetoidud, salatikastmed, pizzad,
• Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad neid ja saavad mürgistuse • Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest lehetüügastest • Risoom (juur) tuleb koheselt peale korjamist ekstraktiks teha • Risoome kogutakse ravimitööstuse tarbeks Raviomadused • Kasutatud ravimtaimena u 3000 aastat • Abi paelusside vastu nii inimestel, kui loomadel (kui rohtu sisse võtta, halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoidal pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra) • Pannakse lehti ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral • Hiina meditsiinis kasutatav liik hävitab sooleparasiite, kõrvaldab kuumust ja intoksikatsiooninähte, peatab verejooksu Mis võib minna valesti?
terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu
terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu
Kreekas ja Roomas. Kõige tõhusam meetod raudrohu raviomaduste välja toomiseks on selle suurest korvõiest tee keetmine. Raudrohutee vähendab köha, parandab seedetegevust ja neerude tööd, samuti puhastab verd. Raudrohi on ülimalt väärtuslik ravimtaim, mis peaks olema iga inimesel käepärast. Kuid nii nagu iga teist ravimit, ei tohi ka raudrohtu üle tarvitada. Selle ületarvitamine võib põhjustada vere liigset hüübimist. · Hüpotees Raudrohtu võib käsitleda ravimtaimena. · Hüpoteesi kontrollimine Paar kuud tagasi sain kinnitust, et raudrohi on tõesti ravimtaim. Olin haige ning jõin suvel korjatud raudrohu õitest keedetud teed. See alandas mu köha märgatavalt. Raudrohu mõju ei avaldunud koheselt, vaid mõne päeva pärast. Nüüd joon raudrohuteed ka profülaktikaks ning see ennetab haigusi ning köha. · Järeldus Raudrohi on ravimtaim ning ka väga effektiivne. See peaks alati ravimikapis olemas
Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik. Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik. Huvitav on seegi, et männi käbid valmivad umbes kaks aastat
kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu
ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Mõnel pool võib näha ka täidisõielisi või roosade õitega vorme. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata ja ära kuivatada, siis ei pea neilt kive välja võtma. Nii saame hea teematerjali. Võttes supilusikatäie kuivatatud marju klaasi vee kohta ja keetes seda segu veel paarkümmend minutit on meil rohi valmis, aga marjad tuleb enne joomist välja kurnata
ja silmahaiguste profülaktikas ning ka ravis hästi mõjunud. Samuti aitab mustikas igemepõletiku korral. Eriti sobilik on mustikaid tarvitada laste ravimisel, sest neil puudub kahjulik kõrvaltoime. Ka rahvameditsiinis kasutatakse mustikakeedist ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse puhul. Mustikat peetakse iidseks ravimtaimeks. On teada, et Põhja-Ameerikas elanud indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimtaimena. Mustikaid varuti ja kuivatati alati suurtes kogustes, et oleks midagi süüa ka niisugustel talvedel, kui kõik muud toiduvarud olid otsa saanud. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Kuivatatud mustikad olid üheks komponendiks ka indiaanlaste leivas.
Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudu. Toomingat ründavad kahjurid võivad levida ka vilja puudele. Seepärast ei soovitata toomingaid viljapuuaedade läheduses kasvatada. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe ta vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa
sademete tõttu. Porgandi südamik on tavaliselt heledama värvusega, puisem ja sisaldab vähem vitamiine. Põhjapoolkeral on porgand üks tähtsamaid ja maitsvamaid köögivilju. Ajalugu Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Kesk- Euroopa vaiehitiste arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud porgandiseemneid, mis pärinevad I II aastatuhandest e.Kr. Muinasajal tunti porgandit eelkõige ravimtaimena. Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast aga alles I aastatuhandel p.Kr. Eestisse levis porgandi kasvatamine sakslastest mõisnike vahendusel ning oli 19. saj lõpuks mõisaaedadest jõudnud juba ka paljudesse taluaedadesse. Maailm ja Eesti Tänapäeval on porgand üks tähtsamatest köögiviljadest kogu maailmas, mille tootmine ja tarbimine on viimastel aastakümnetel suuresti kasvanud . Tootmise mahult on esireas Hiina, USA ja Jaapan
* sööt väheoluline, ebatäpne * tehnika eelkõige värvimine, aga ka muud silmapaistvad omadused nt. jugapuu, niinepuu, näsiniin. - silmail: sinilill, kuldking - võõrnimede laenamine sõna väänamine 2. Tunnetamine Taimede "väljad" - on ilmselt objektiivne taust, see on rakendatav, arvestades mõõtmisveaga. Määravaks on kasulikkus (+) selle puudumine (-) (eelkõige söömine) tervislikkus a) ravimtaimena (+) mürgisus või allergeensus (-) b) mikro-mesokliima loojana (jalakad- tekitavad negatiivse tunde, rõske, pime) kultuurtaimede konkurentsivõime PUUDE KASUTAMINE Ehituspuit Laevad: tamm (--> must tamm), mänd Paadid: ruhi, kaksikruhi, vene: haab, pärn Mööblipuit Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus
taimede abil * sööt väheoluline, ebatäpne * tehnika eelkõige värvimine, aga ka muud silmapaistvad omadused nt. jugapuu, niinepuu, näsiniin. - silmail: sinilill, kuldking - võõrnimede laenamine sõna väänamine 2. Tunnetamine Taimede "väljad" - on ilmselt objektiivne taust, see on rakendatav, arvestades mõõtmisveaga. Määravaks on kasulikkus (+) selle puudumine (-) (eelkõige söömine) tervislikkus a) ravimtaimena (+) mürgisus või allergeensus (-) b) mikro-mesokliima loojana kultuurtaimede konkurentsivõime PUUDE KASUTAMINE Ehituspuit Laevad: tamm (--> must tamm), mänd Paadid: ruhi, kaksikruhi, vene: haab, pärn Mööblipuit Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise
ristiku vormidest. Omal ajal olid Venemaal, kuhu kuulus ka Eesti, levinud just hilise punase ristiku kohalikud sordid. Sõltumata sellest, kas kummalgi osapoolel või mõlemal on õigus tunnistavad teadlased, et nende sortide kujunemisel on suurt rolli mänginud kohalikud looduslikud ristikud. (Bender, 2011) Punase ristiku kasutusala Punase ristiku kasutusala on laialdane. Kasutatakse peamiselt loomasöödana, väetisena, aga ka ravimtaimena. Kuna taim on valgurikas, kasutatakse teda loomasöödana. Punane ristik annab suurt niitesaaki. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevadest hilissügiseni. Lammaste toitmisel tuleb aga olla ettevaatlik, kuna liiga suures koguses võib tekkida ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Punane ristik võib tekitada lammastel sigimishäireid, kuna taim sisaldab ainet mis matkib organismis emassuguhormoonide toimet. (Kuks) Punast ristikut kasutatakse haljasväetisena
Peale tuntuse meetaimena on kanarbik ka laialt kasutatav mitmesugustes kimbukestes. Iluaeda tuues peab aga enne mõtlema, et kas see koht on ikka täpselt samasugune kui taime looduslik elupaik. Kui ta seda ei ole, siis läheb meie ilupõõsas ilmselt välja. Seda seepärast, et kanarbikujuured peavad kasvamiseks leidma endale appi seeneniidistiku. Seda aga igal pool ei ole. Kindlasti läheb kanarbiku jaoks sobivatel seentel vaja happelist pinnast. Kanarbikku on kasutatud ka ravimtaimena. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga (õitsevat latva). Rahvaravimina kasutati kanarbikku liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, uriinierituse soodustamiseks, neeru- ning sapikividest vabanemiseks, mao limaskesta põletiku ja maomahla liigse happesuse korral. Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euroopas ja Väike-Aasias. Ta
Majanduslik tähtsus ● Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisim on aloiin. ● Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. ● Aaloe-ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Kultuurilooline tähtsus ● Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. ● Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. ● Omavad tähtsust ka kohalikes Aafrika kultuurides. ● Juba vana-ajal tunti Indias ravimtaimena. Nutriance Aloe Vera Gel- GNLD ● Nahasõbralik ja tõhus vahend päikesepõletuse, tuule ja külma kahjustuste leevendamiseks nahal. ● Aaloe ravivat toimet aitavad
See imeline mahl pidi aitama isegi putukahammustuste, marrastuste ja halvasti paranevate haavade korral. Vereurmarohu vesileotisega on loputatud pead, et vabaneda kõõmast. Taime maapealsete osade keedis on olnud kasutusel kompressina silmi ründava kae korral, kuid selline kasutamine on silmade suure tundlikkuse tõttu äärmiselt ohtlik ja seda tohib teha vaid asjatundja. Kuid vereurmarohtu on kasutatud ravimtaimena isegi seespidiselt. Kindlalt on ta olnud vanade eestlastest loomakasvatajate apteegis kui koduloomade punakusesuse vastane rohi. Aga ka inimestele on ta oskusliku kasutamise korral hea. Abi on leitud teest, milleks tuleb võtta teelusikatäis taime, kas värskelt või kuivatatult, valada peale klaas keeva vett ja lasta jahtuda. Seejärel juua lonkshaaval klaas päevas, mitte üle kümne päeva järjest. Nii aitab ta maksahaiguste, sapipõie- ja jämesoolepõletiku vastu
Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud. ★ Seemnete kaudu on teeleht levinud üle maailma, kasvab peamiselt sillutamata teedel, teeäärtel, jalgradadel, külatänavatel. Nagu näha, on taim väga tallamiskindel. Teeleht ravimtaimena: ★ Suure teelehe seeme on diureetik, kõhukinnisti, rögalahtisti, põletikuvastane ja günekoloogiline vahend. ★ Teeleht on levinud rahvameditsiinis. ★ Tema lehti tarvitatakse verejooksu sulgeva ja verd puhastava vahendina. Purustatud lehti pandakse värsketele haavadele. ★ Teelehte kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti naha hooldamiseks.
rebitud salatilehed, paprika ja sibul. Laota peale kanafileelõigud ja oliivid ning kalla kergelt üle kastmega. Kaunista basiilikulehtedega. Faktid lollo rosso kohta Salatit mainitakse esimest korda vanades Kreeka ja Rooma ürikutes. Aedsalatit kasvatati juba aastal 4500 eKr, kuigi siis oli peaeesmärk õli saamine seemnetest. Pärslased sõid aedsalatit juba seitse sajandit enne Kristuse sündi. Vanad roomlased ja kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena Aedsalat on 35-80 cm kõrgune taim Lehed õrnad, helerohelised, enamasti lõhestumata, asetsevad tihedalt, enam-vähem rööbiti maapinnaga. Lollo rosso Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Astrilaadsed Asterales Sugukond: Korvõielised Asteraceae Triibus: Cichorieae Perekond: Salat Lactuca Liik: Aedsalat Enda jaoks saime... ..., et aedsalati seemnetest on saadud õli ning seda et roomlased ja kreeklased
säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad, nende jaoks on piparmünt umbes sama oluline kui meile petersell. Inglased lisavad piparmünti meeleldi kohupiimale, seentele, spinatile ja rohelisele salatile. Piparmünt ravimtaimena Kõiki 15 mündiliiki kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. Õli kasutatakse kosmeetikatööstuses kreemides ja salvides, inhalatsiooniks nohu puhul. Piparmünt rahustab ärritunud ja paistes nahka ning leevendab selle õhetust ja punetust. Mõjub soodsalt ka sapipõie tegevusele. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab neuroosi, unetuse, liigse erutuvuse vastu
põhjavee korral. Eestis paikneb niisketes metsades, jõeservadel ja puisniitudel. Tihti võime teha kohata ka madalsoodes. Sanglepa puit on kerge, hästi töödeldav, kuivanult roosakas, vees vastupidav. Selles toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit, kasutatakse ka nikerdustöödeks ja kütteks, hinnaline suitsutatud toodete valmistamisel. Sanglepast valmistatakse ka kõrgkvaliteetilisi muusikariistu ning sütt ja äädikhapet. Saab kasutada ka ravimtaimena sanglepa käbisid seedehäirete korral. Joonis 1 Sanglepp Joonis 2 Hall lepp Kasutatud materjalid http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hlepp.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/slepp2.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel638_632.html http://www.folklore.ee/rl/fo/databases/arboretum/puud/lepp.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/hall_ehk%20_valge %20_lepp.html http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/sanglepp_ehk
annaabi.ee 
